Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri
  • PRESSITEADE

EKP 2018. aasta finantsaruanne

21. veebruar 2019

  • EKP kasum suurenes 2018. aastal 0,3 miljardi euro võrra 1,6 miljardi euroni (2017. aastal 1,3 miljardit eurot) ja jaotatakse tervikuna euroala riikide keskpankade vahel.
  • Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu: 1,2 miljardit eurot (2017. aastal 1,1 miljardit eurot).
  • EKP bilansi maht suurenes 447 miljardi euroni (2017. aastal 414 miljardit eurot).

Euroopa Keskpanga (EKP) 2018. aasta auditeeritud finantsaruande kohaselt suurenes kasum 301 miljoni euro võrra 1575 miljoni euroni valdavalt tingituna USA dollari portfellilt ja varaostukava portfellilt teenitud puhta intressitulu tõusust.

2018. aasta puhas intressitulu oli 2277 miljonit eurot (2017. aastal 1812 miljonit eurot). Puhas intressitulu välisvaluutareservidelt kasvas 862 miljoni euroni (2017. aastal 534 miljonit eurot) seoses USA dollari portfellilt saadud suurema intressituluga. Varaostukava raames tehtud pidevad väärtpaberiostud ja aasta jooksul võlakirjadelt saadud suurem tulusus võrreldes asjaomase portfelli varasema tulususega tõid kaasa sellest kavast saadud puhta intressitulu kasvu 245 miljoni euro võrra 820 miljoni euroni. Väärtpaberituruprogrammi raames teenitud puhas intressitulu seevastu vähenes väärtpaberite lunastamise tulemusel 384 miljoni euroni (2017. aastal 447 miljonit eurot). Väärtpaberituruprogrammi raames EKP-le kuuluvatelt Kreeka riigivõlakirjadelt saadud intressitulu oli 127 miljonit eurot (2017. aastal 154 miljonit).

Realiseeritud kahjum finantsoperatsioonidest ulatus 77 miljoni euroni (2017. aasta realiseeritud kasum oli 161 miljonit eurot) tingituna USA dollari portfelli kaudu saadud ja hinnavahest tulenenud realiseeritud kahjumist.

Allahindlused moodustasid 69 miljonit eurot (2017. aastal 105 miljonit eurot). Peamiselt oli selle põhjuseks mitmete USA dollari portfellis hoitavate väärtpaberite turuväärtuse langus ja samal ajal nende turutootluse suurenemine.

EKP rahapoliitilistes portfellides hoitavate väärtpaberite puhul kontrollitakse nende väärtuse langust. Väärtpabereid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langemisel korrigeeritakse. Tehtud kontrollide tulemuste põhjal kõnealustes portfellides väärtuse langusest tulenevat kahjumit ei tuvastatud.

Järelevalve alla kuuluvatele üksustele kehtestatud järelevalvetasud ulatusid 518 miljoni euroni (2017. aastal 437 miljonit eurot). Nendest tasudest kaetakse EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulud. Järelevalvetasude tõus 2018. aastal on peamiselt seotud põhjalike hindamistega ja EBA stressitestides osalemisega.

Personalikulud vähenesid 515 miljoni euroni (2017. aastal 535 miljonit eurot) tingituna 2017. aastal tehtud ühekordsest kulutusest seoses EKP töötajate töösuhtejärgsete hüvitiste, muude pikaajaliste hüvitiste ja töösuhte lõpetamise hüvitistega. Muud halduskulud suurenesid 599 miljoni euroni (2017. aastal 539 miljonit eurot). Selle peamiseks põhjuseks oli EKP järelevalveülesannetest tingitud kulude kasv.

EKP puhaskasum jaotatakse euroala riikide keskpankade vahel. EKP nõukogu otsuse kohaselt jaotati 31. jaanuaril 2019 kasumi vahejaotuse käigus euroala riikide keskpankade vahel 1191 miljonit eurot. Eilsel istungil otsustas EKP nõukogu jaotada ülejäänud 384 miljoni euro suuruse kasumi euroala riikide keskpankade vahel 22. veebruaril 2019.

EKP bilansi kogumaht suurenes 8%, ulatudes 447 miljardi euroni (2017. aastal 414 miljardit eurot). Bilansi mahu kasv oli valdavalt tingitud varaostukava raames tehtud väärtpaberiostudest.

Varaostukava raames jätkunud väärtpaberiostude tulemusel suurenes eurosüsteemi konsolideeritud bilansi maht 5%, ulatudes 4702 miljardi euroni (2017. aastal 4468 miljardit eurot). Eurosüsteemi rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite maht kasvas 265 miljardi euro võrra 2651 miljardi euroni (2017. aastal 2386 miljardit eurot). Varaostukava raames omandatud väärtpaberite maht suurenes 284 miljardi euro võrra 2570 miljardi euroni, kaetud võlakirjade esimese ja teise ostukava ning väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberite maht aga alanes lunastamiste tõttu vastavalt 2 miljardi ja 16 miljardi euro võrra.

Meediakanalite küsimustele vastab William Lelieveldt (tel: +49 69 1344 7316).

Märkus.

  1. Lisateavet EKP ja eurosüsteemi finantsarvestuse ja -aruandluse põhimõtete ning EKP raamatupidamise aastaaruande kohta saab EKP veebilehelt rubriigist „Raamatupidamine ja aruandlus” ja ingliskeelsest rubriigist Annual accounts.
  2. Eurosüsteemile kuuluvad väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberid: Allpool toodud tabelis esitatakse eurosüsteemile kuuluvate väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberite bilansilise jäägi jagunemine emiteerivate riikide vahel seisuga 31. detsember 2018.

Eurosüsteemile kuuluvate väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberite kogumaht emiteeriva riigi järgi seisuga 31. detsember 2018

Emiteeriv riik

Nominaalväärtus

(mld eurodes)

Bilansiline väärtus[1]

(mld eurodes)

Keskmine järelejäänud tähtaeg

(aastates)

Iirimaa

5,8

5,7

1,7

Kreeka

8,3

7,8

2,1

Hispaania

14,2

14,2

1,7

Itaalia

40,7

40,2

1,5

Portugal

5,3

5,3

1,6

Kokku[2]

74,3

73,1

1,7

[1] Väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberid on hinnatud amortiseeritud soetusmaksumuse alusel.

[2] Summad ei pruugi ümardamise tõttu ühtida.

KONTAKTANDMED

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Meediakontaktid