Eurosüsteemi konsolideeritud finantsaruanne seisuga 11. september 2009
Kirjed, mis ei ole seotud rahapoliitika tehingutega
11. septembril 2009 lõppenud nädalal vähenes kulla ja kullaga seotud nõuete (varade kirje 1) maht 56 miljoni euro võrra. Selle tingisid eurosüsteemi ühe keskpanga sooritatud kullamüük (kooskõlas 27. septembril 2004 jõustunud keskpankade kullakokkuleppega) ja eurosüsteemi teise keskpanga sooritatud kuldmüntide ost.
Eurosüsteemi netopositsioon välisvääringus (varade kirjed 2 ja 3, millest on maha arvatud kohustuste kirjed 7, 8 ja 9) vähenes kliendi- ja portfellitehingute, Rootsi kroonides teostatud valuutavahetustehingu ning USA dollarites likviidsust lisavate operatsioonide tulemusel 3,7 miljardi euro võrra 190,7 miljardi euroni.
Erakorralised tehingud
Väärtuspäev | Tehingu liik | Summa tähtaja möödudes | Uus summa |
---|---|---|---|
9. september 2009 | Šveitsi frankides likviidsust lisav valuutavahetustehing (EUR/CHF) tähtajaga 7 päeva | 15,3 miljardit Šveitsi franki | 14,9 miljardit Šveitsi franki |
10. september 2009 | USA dollarites likviidsust lisav pöördoperatsioon tähtajaga 84 päeva | 0,4 miljardit USA dollarit | – |
10. september 2009 | USA dollarites likviidsust lisav pöördoperatsioon tähtajaga 7 päeva | 41,6 miljardit USA dollarit | 41,6 miljardit USA dollarit |
11. september 2009 | Valuutavahetustehing Rootsi kroonides tähtajaga 3 kuud | 32,4 miljardit Rootsi krooni | - |
Eurosüsteem teostas need likviidsust lisavad tehingud seoses ajutiste vastastikuste valuutakokkulepetega ( swap-tehingud), mille Euroopa Keskpank on sõlminud Rootsi keskpanga, Šveitsi keskpanga ja USA Föderaalreservi Süsteemiga. Euro ja Šveitsi frangi vahel teostatud valuutavahetustehing ei mõjutanud eurosüsteemi netopositsiooni välisvääringus.
Eurosüsteemi muude väärtpaberite (varade kirje 7.2) maht suurenes 0,3 miljardi euro võrra 305,5 miljardi euroni. Ringluses olevate pangatähtede arv (kohustuste kirje 1) vähenes 0,8 miljardi euro võrra 769,2 miljardi euroni. Kohustused valitsussektori ees (kohustuste kirje 5.1) vähenesid 6,9 miljardi euro võrra 127,7 miljardi euroni.
RVFi arveldusühikute (SDRid) vastaskirje (kohustuste kirje 9) maht suurenes 5,2 miljardi euro võrra, kajastades RVFi poolt eurosüsteemi keskpankadele jaotatud SDRe. Kõnealune jaotamine on osa spetsiaalsest SDRide jaotusest kõigile RVFi liikmesriikidele kooskõlas RVFi põhikirja neljanda muudatusega, mis jõustus 10. augustil 2009 ja viidi ellu 9. septembril 2009. 21,5 miljardi SDRi jaotamise eesmärk on pakkuda likviidsust üleilmsele majandussüsteemile, täiendades RVFi liikmesriikide välisvaluutareserve.
Rahapoliitika tehingutega seotud kirjed
Eurosüsteemi netolaenud krediidiasutustele (varade kirje 5, millest on maha arvatud kohustuste kirjed 2.2, 2.3, 2.4, 2.5 ja 4) kasvasid 33,9 miljardi euro võrra 600,4 miljardi euroni. Kolmapäeval, 9. septembril 2009 möödus 72,1 miljardi euro suuruse põhilise refinantseerimisoperatsiooni tähtaeg ning teostati uus operatsioon väärtusega 93,3 miljardit eurot. Samal päeval möödus ka 30,7 miljardi euro suuruse pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni ühekuune tähtaeg ning teostati uus operatsioon väärtusega 10,6 miljardit eurot. Neljapäeval, 10. septembril 2009 möödus 14,5 miljardi euro suuruse pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni kolmekuune tähtaeg ning teostati uus operatsioon väärtusega 3,2 miljardit eurot. Samal päeval möödus ka 10,8 miljardi euro suuruse pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni kuuekuune tähtaeg ning teostati uus operatsioon väärtusega 3,7 miljardit eurot.
Laenamise püsivõimalust (varade kirje 5.5) kasutati 0,1 miljardi euro ulatuses (vastab ligikaudu eelmise nädala tasemele) ning hoiustamise püsivõimalust (kohustuste kirje 2.2) kasutati 88,8 miljardi euro ulatuses (võrreldes 140,1 miljardi euroga eelmisel nädalal).
11. septembril 2009 lõppenud nädalal kasvas eurosüsteemi rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite (varade kirje 7.1) maht 0,9 miljardi euro võrra 11,1 miljardi euroni.
Euroala krediidiasutuste arvelduskontod
Kõigi tehingute tulemusel suurenesid eurosüsteemi krediidiasutuste hoiused arvelduskontodel (kohustuste kirje 2.1) 43,5 miljardi euro võrra 243 miljardi euroni.
Varad (miljonites eurodes) | Jääk | Tehingutest tulenev erinevus võrreldes eelmise nädalaga | ||
---|---|---|---|---|
Summad/vahesummad ei pruugi ümardamise tõttu ühtida. | ||||
1 | Kuld ja kullaga seotud nõuded | 232 024 | −56 | |
2 | Nõuded välisvääringus euroalavälistele residentidele | 198 135 | 1 885 | |
2.1 | Nõuded RVFle | 63 315 | 5 306 | |
2.2 | Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ning muud välisvarad | 134 820 | −3 421 | |
3 | Nõuded välisvääringus euroala residentidele | 58 215 | −704 | |
4 | Nõuded eurodes euroalavälistele residentidele | 16 333 | −666 | |
4.1 | Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud | 16 333 | −666 | |
4.2 | ERM2 krediidivõimalusest tulenevad nõuded | 0 | 0 | |
5 | Rahapoliitika tehingutega seotud laenud eurodes euroala krediidiasutustele | 689 256 | −17 407 | |
5.1 | Põhilised refinantseerimisoperatsioonid | 93 285 | 21 199 | |
5.2 | Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid | 595 862 | −38 567 | |
5.3 | Tasanduspöördtehingud | 0 | 0 | |
5.4 | Struktuursed pöördtehingud | 0 | 0 | |
5.5 | Laenamise püsivõimalus | 85 | 11 | |
5.6 | Lisatagatise nõuetega seotud krediit | 24 | −49 | |
6 | Muud nõuded eurodes euroala krediidiasutuste vastu | 24 022 | 686 | |
7 | Euroala residentide väärtpaberid eurodes | 316 605 | 1 182 | |
7.1 | Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid | 11 140 | 916 | |
7.2 | Muud väärtpaberid | 305 465 | 266 | |
8 | Valitsussektori võlg eurodes | 36 230 | 0 | |
9 | Muud varad | 231 653 | −1 935 | |
Varad kokku | 1 802 473 | −17 014 |
Kohustused (miljonites eurodes) | Jääk | Tehingutest tulenev erinevus võrreldes eelmise nädalaga | ||
---|---|---|---|---|
Summad/vahesummad ei pruugi ümardamise tõttu ühtida. | ||||
1 | Ringluses olevad pangatähed | 769 238 | −775 | |
2 | Rahapoliitika tehingutega seotud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees | 331 855 | −7 830 | |
2.1 | Arvelduskontod (sealhulgas kohustusliku reservi nõuded) | 243 037 | 43 465 | |
2.2 | Hoiustamise püsivõimalus | 88 815 | −51 293 | |
2.3 | Tähtajalised hoiused | 0 | 0 | |
2.4 | Tasanduspöördtehingud | 0 | 0 | |
2.5 | Lisatagatise nõuetega seotud hoiused | 3 | −1 | |
3 | Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees | 207 | 43 | |
4 | Emiteeritud võlakirjad | 0 | 0 | |
5 | Kohustused eurodes teiste euroala residentide ees | 138 358 | −6 930 | |
5.1 | Valitsussektor | 127 689 | −6 946 | |
5.2 | Muud kohustused | 10 669 | 16 | |
6 | Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees | 89 347 | −4 721 | |
7 | Kohustused välisvääringus euroala residentide ees | 2 068 | 299 | |
8 | Kohustused välisvääringus euroalaväliste residentide ees | 12 144 | −570 | |
8.1 | Hoiused, kontojäägid ja muud kohustused | 12 144 | −570 | |
8.2 | ERM2 krediidivõimalusest tulenevad kohustused | 0 | 0 | |
9 | RVFi määratud SDR ekvivalent | 51 481 | 5 195 | |
10 | Muud kohustused | 147 020 | −1 727 | |
11 | Ümberhindluskontod | 187 797 | 0 | |
12 | Kapital ja reservid | 72 958 | 0 | |
Kohustused kokku | 1 802 473 | −17 014 |
Euroopa Keskpank
Avalike suhete peadirektoraat
- Sonnemannstrasse 20
- 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
- +49 69 1344 7455
- media@ecb.europa.eu
Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.
Meediakontaktid