EKP tõstis intressimäärasid. Mida see inimeste jaoks tähendab?
21. juuli 2022 (ajakohastatud 23. septembril 2022)
Intressimäärade tõstmine aitab inflatsiooni uuesti aeglustada
2022. aasta juulis tõstis EKP nõukogu baasintressimäärasid esimest korda 11 aasta jooksul. Septembrikuine baasintressimäärade tõus oli EKP senise tegevusaja suurim ning lähikuudel tõstetakse neid arvatavasti veelgi.
Miks EKP intressimäärasid tõstis?
EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank ja meie ülesanne on hoida hinnad stabiilsena. Kui hinnad majanduses kerkivad liiga kiiresti, st kui inflatsioon on liiga hoogne, aitab intressimäärade tõstmine aeglustada inflatsiooni keskmise aja jooksul taas 2% sihttasemele.
Inflatsioon seab inimesed surve alla ja paljud on mures, et selline olukord jääbki kestma. EKP jälgib neid inflatsiooniootusi ja tõstis intressimäärasid, et öelda selgelt: me ei lase inflatsioonimääradel püsida üle 2% tasemel. See aitab hoida inflatsiooniootusi kontrolli all.
Intressimäärad väljendavad laenu maksumust ja vahel öeldakse, et intressimäärad on „raha hind”. Kui soovitakse pangalt laenu saada, tuleb kõigepealt kokku leppida konkreetne, tavaliselt aastane intressimäär. Te võtate näiteks laenu 10 000 eurot aastase intressimääraga 3%. See tähendab, et lisaks laenumaksetele tuleb teil tasuda pangale intressi 300 eurot aastas. Intressimäär on seega sisuliselt tasu, mida pank teilt laenu eest küsib.
See toimib ka vastupidiselt. Intress on raha, mida pank maksab teie säästudelt, st kui pank teilt raha laenab. Näiteks kui panete oma säästukontole 1000 eurot aastase intressimääraga 2%, siis saate aasta lõpus 20 eurot intressi.
Mis põhjustab intressimäärade tõusu ja langust?
Intressimäärad, mida pangad inimestele ja ettevõtetele pakuvad, liiguvad tavaliselt käsikäes EKP kehtestatud intressimääradega, kuid neid mõjutavad ka muud tegurid. Sellises vaba turumajanduse piirkonnas nagu euroala mõjutavad intressimäärasid ka laenunõudlus ja -pakkumine ehk see, kui palju ettevõtted ja inimesed soovivad kulutada ja investeerida ning kui palju laenuraha on saadaval.
Mis on raha?Raha on olemuselt sarnane muude toodete ja teenustega. Näiteks kui paljud inimesed soovivad leiba osta, kuid seda ei ole piisavalt, siis leiva hind tõuseb.
Sama kehtib intressimäärade puhul: kui ettevõtted ja inimesed soovivad kulutada ja investeerida, kuid piisavat laenu ei ole lihtne saada, siis intressimäärad tavaliselt tõusevad, sest laenuraha on vähem kättesaadav. Teisisõnu muutub laenuvõtmine kulukamaks. Kui aga inimestel on pangahoiustel palju raha, siis on ka majanduses küllaldaselt raha ehk likviidsust ja intressimäärad on üldiselt madalad.
Millist rolli täidab EKP?
EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP ei kehtesta intressimäärasid, mida te laenudelt maksate või hoiustelt saate, kuid meie tegevus mõjutab neid.
EKP kehtestab baasintressimäärad. Need on intressimäärad, mida pakume pankadele, kes soovivad EKP-lt üleöölaenu saada, ja mida maksame pankadele EKPs üleöö hoitava e-raha eest.
Kui EKP baasintressimäärasid muudab, kajastub see suuremal või vähemal määral kogu majanduses, sealhulgas panga-, turu- ja hüpoteeklaenudes, pangahoiuste intressimäärades ning muudes investeerimisinstrumentides.
EKP nõukogu võtab ligikaudu iga kuue nädala tagant vastu otsuse nende baasintressimäärade kohta.
Kuidas mõjutavad baasintressimäärad inflatsiooni?
Kui inflatsioon on liiga kiire, sest nõudlus on liiga suur ning turul on liiga vähe kaupu ja teenuseid, võib EKP intressimäärasid tõsta, et muuta laenuraha kallimaks. See jahutab majandust, rahustab inflatsiooniootusi ja aeglustab inflatsiooni.
Kui inflatsioon on liiga aeglane (mida see pikka aega ka oli), võib EKP inflatsioonimäärasid alandada ning muuta laenuraha odavamaks, et toetada investeeringuid ja nõudlust.
Miks on hinnastabiilsus oluline?Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse oleme silmitsi seisnud olukorraga, kus inflatsioon on liiga kiire, kuid majandus aeglustub. Hinnad, eriti energia- ja toiduainehinnad, on sõja tõttu oluliselt tõusnud. Ka on paljud ettevõtted olukorras, kus tootmiseks vajalikke materjale, varuosasid ja töötajaid on raskem leida, ning see süvendab veelgi juba pandeemia tõttu tekkinud probleeme.
Pelgalt intressimäärade tõstmisega neid kitsaskohti ei lahenda. Kõrgemad intressimäärad ei alanda imporditud energia hindu, täida supermarketite tühje riiuleid kaubaga ega varusta autotootjaid pooljuhtidega.
Kõrgemad intressimäärad hoiavad inflatsiooniootusi kontrolli all
Kõrgemad intressimäärad hoiavad aga inflatsiooniootusi kontrolli all. Kui inimesed ja ettevõtted usuvad, et kiire inflatsioon jääb püsima, nõuavad töötajad tõenäoliselt kõrgemat palka ning tööandjad omakorda võivad tõsta oma toodete hindu. Sellele viidatakse sageli kui palga-hinnakasvu spiraalile. Selle tekkimise vältimiseks jätkab EKP intressimäärade tõstmist, muutes laenud kallimaks ja säästude eest saadava tulu suuremaks. Anname ettevõtetele, töötajatele ja investoritele kindlustunde, et inflatsioonimäär alaneb keskpika aja jooksul 2% tasemele, ning me ei lase kõrgema inflatsiooni ootustel juurduda.