„12. OSA

Väärtpaberiemissioonide statistika

1. jagu. Sissejuhatus

Väärtpaberiemissioonide statistika euroala kohta annab kaks põhiagregaati:

—	kõik euroala residentide emissioonid mis tahes vääringus ja

—	kõik maailmas toimunud eurodes emissioonid, nii riigisisesed kui ka rahvusvahelised.

Põhimõtteline eristus tuleb teha emitendi residentsuse alusel, kusjuures ühiselt katavad eurosüsteemi RKPd euroala residentide kõik emissioonid (1). Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS) teatab „Välismaailma” emissioonidest, mis hõlmavad kõiki mitte-euroala residente (k.a rahvusvahelised organisatsioonid, mis ei ole euroala residendid).

Järgmine tabel võtab kokku aruandluse põhinõuded.

	Väärtpaberiemissioonid
	Euroala residentide poolt (iga RKP esitab andmeid oma riigi residentide kohta)	Välismaailma residentide poolt (BIS/NCB)
		Euroalavälised liikmesriigid	Muud riigid
Eurodes/riikide vääringutes	Blokk A	Blokk B
Muudes vääringutes  (2)	Blokk C	Blokk D ei ole nõutav

2. jagu. Aruandlusnõuded

Tabel 1

Bloki A aruandlusvorm RKPdele

	RIIGI RESIDENTIDEST EMITENDID // EURODES/RIIGI VÄÄRINGUS
	Seisud	Brutoemissioonid	Tagasiostud	Netoemissioonid (4)
	A1	A2	A3	A4
1.   LÜHIAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID  (3)
Kokku	S1	S68	S135	S202
EKP/RKP	S2	S69	S136	S203
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad	S3	S70	S137	S204
Muud finantsvahendusettevõtted	S4	S71	S138	S205
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted	S5	S72	S139	S206
Finantsvahenduse abiettevõtted	S6	S73	S140	S207
Varasid hoidvad finantsasutused	S7	S74	S141	S208
Kindlustusseltsid ja pensionifondid	S8	S75	S142	S209
Mittefinantsettevõtted	S9	S76	S143	S210
Keskvalitsus	S10	S77	S144	S211
Osariigi/liidumaa ja kohalik omavalitsus	S11	S78	S145	S212
Sotsiaalkindlustusfondid	S12	S79	S146	S213
2.   PIKAAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID  (3)
Kokku	S13	S80	S147	S214
EKP/RKP	S14	S81	S148	S215
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad	S15	S82	S149	S216
Muud finantsvahendusettevõtted	S16	S83	S150	S217
millest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted	S17	S84	S151	S218
Finantsvahenduse abiettevõtted	S18	S85	S152	S219
Varasid hoidvad finantsasutused	S19	S86	S153	S220
Kindlustusseltsid ja pensionifondid	S20	S87	S154	S221
Mittefinantsettevõtted	S21	S88	S155	S222
Keskvalitsus	S22	S89	S156	S223
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus	S23	S90	S157	S224
Sotsiaalkindlustusfondid	S24	S91	S158	S225
2.1.   sellest kindlaksmääratud intressimääraga emissioonid:
Kokku	S25	S92	S159	S226
EKP/RKP	S26	S93	S160	S227
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad	S27	S94	S161	S228
Muud finantsvahendusettevõtted	S28	S95	S162	S229
millest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted	S29	S96	S163	S230
Finantsvahenduse abiettevõtted	S30	S97	S164	S231
Varasid hoidvad finantsasutused	S31	S98	S165	S232
Kindlustusseltsid ja pensionifondid	S32	S99	S166	S233
Mittefinantsettevõtted	S33	S100	S167	S234
Keskvalitsus	S34	S101	S168	S235
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus	S35	S102	S169	S236
Sotsiaalkindlustusfondid	S36	S103	S170	S237
2.2.   sellest muutuva intressimääraga emissioonid:
Kokku	S37	S104	S171	S238
EKP/RKP	S38	S105	S172	S239
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad	S39	S106	S173	S240
Muud finantsvahendusettevõtted	S40	S107	S174	S241
millest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted	S41	S108	S175	S242
Finantsvahenduse abiettevõtted	S42	S109	S176	S243
Varasid hoidvad finantsasutused	S43	S110	S177	S244
Kindlustusseltsid ja pensionifondid	S44	S111	S178	S245
Mittefinantsettevõtted	S45	S112	S179	S246
Keskvalitsus	S46	S113	S180	S247
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus	S47	S114	S181	S248
Sotsiaalkindlustusfondid	S48	S115	S182	S249
2.3.   sellest nullkupongvõlakirjad:
Kokku	S49	S116	S183	S250
EKP/RKP	S50	S117	S184	S251
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad	S51	S118	S185	S252
Muud finantsvahendusettevõtted	S52	S119	S186	S253
millest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted	S53	S120	S187	S254
Finantsvahenduse abiettevõtted	S54	S121	S188	S255
Varasid hoidvad finantsasutused	S55	S122	S189	S256
Kindlustusseltsid ja pensionifondid	S56	S123	S190	S257
Mittefinantsettevõtted	S57	S124	S191	S258
Keskvalitsus	S58	S125	S192	S259
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus	S59	S126	S193	S260
Sotsiaalkindlustusfondid	S60	S127	S194	S261
3.   BÖRSIL NOTEERITUD AKTSIAD  (5)
Kokku	S61	S128	S195	S262
EKP/RKPd	S62	S129	S196	S263
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad	S63	S130	S197	S264
Muud finantsvahendusettevõtted	S64	S131	S198	S265
Finantsvahenduse abiettevõtted	S65	S132	S199	S266
Kindlustusseltsid ja pensionifondid	S66	S133	S200	S267
Mittefinantsettevõtted	S67	S134	S201	S268

Tabel 2

Bloki C aruandlusvorm RKPdele

	RIIGI RESIDENTIDEST EMITENDID // MUUD VÄÄRINGUD
	Seisud	Brutoemissioonid	Tagasiostud	Netoemissioonid
	C1	C2	C3	C4
4.   LÜHIAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID
Kokku	S269	S335	S401	S467
EKP/RKP	S270	S336	S402	S468
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad	S271	S337	S403	S469
Muud finantsvahendusettevõtted	S272	S338	S404	S470
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted	S273	S339	S405	S471
Finantsvahenduse abiettevõtted	S274	S340	S406	S472
Varasid hoidvad finantsasutused	S275	S341	S407	S473
Kindlustusseltsid ja pensionifondid	S276	S342	S408	S474
Mittefinantsettevõtted	S277	S343	S409	S475
Keskvalitsus	S278	S344	S410	S476
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus	S279	S345	S411	S477
Sotsiaalkindlustusfondid	S280	S346	S412	S478
5.   PIKAAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID
Kokku	S281	S347	S413	S479
EKP/RKP	S282	S348	S414	S480
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad	S283	S349	S415	S481
Muud finantsvahendusettevõtted	S284	S350	S416	S482
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted	S285	S351	S417	S483
Finantsvahenduse abiettevõtted	S286	S352	S418	S484
Varasid hoidvad finantsasutused	S287	S353	S419	S485
Kindlustusseltsid ja pensionifondid	S288	S354	S420	S486
Mittefinantsettevõtted	S289	S355	S421	S487
Keskvalitsus	S290	S356	S422	S488
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus	S291	S357	S423	S489
Sotsiaalkindlustusfondid	S292	S358	S424	S490
5.1.   sellest kindlaksmääratud intressimääraga emissioonid:
Kokku	S293	S359	S425	S491
EKP/RKP	S294	S360	S426	S492
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad	S295	S361	S427	S493
Muud finantsvahendusettevõtted	S296	S362	S428	S494
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted	S297	S363	S429	S495
Finantsvahenduse abiettevõtted	S298	S364	S430	S496
Varasid hoidvad finantsasutused	S299	S365	S431	S497
Kindlustusseltsid ja pensionifondid	S300	S366	S432	S498
Mittefinantsettevõtted	S301	S367	S433	S499
Keskvalitsus	S302	S368	S434	S500
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus	S303	S369	S435	S501
Sotsiaalkindlustusfondid	S304	S370	S436	S502
5.2.   sellest muutuva intressimääraga emissioonid:
Kokku	S305	S371	S437	S503
EKP/RKP	S306	S372	S438	S504
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad	S307	S373	S439	S505
Muud finantsvahendusettevõtted	S308	S374	S440	S506
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted	S309	S375	S441	S507
Finantsvahenduse abiettevõtted	S310	S376	S442	S508
Varasid hoidvad finantsasutused	S311	S377	S443	S509
Kindlustusseltsid ja pensionifondid	S312	S378	S444	S510
Mittefinantsettevõtted	S313	S379	S445	S511
Keskvalitsus	S314	S380	S446	S512
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus	S315	S381	S447	S513
Sotsiaalkindlustusfondid	S316	S382	S448	S514
5.3.   sellest nullkupongvõlakirjad:
Kokku	S317	S383	S449	S515
EKP/RKP	S318	S384	S450	S516
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad	S319	S385	S451	S517
Muud finantsvahendusettevõtted	S320	S386	S452	S518
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted	S321	S387	S453	S519
Finantsvahenduse abiettevõtted	S322	S388	S454	S520
Varasid hoidvad finantsasutused	S323	S389	S455	S521
Kindlustusseltsid ja pensionifondid	S324	S390	S456	S522
Mittefinantsettevõtted	S325	S391	S457	S523
Keskvalitsus	S326	S392	S458	S524
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus	S327	S393	S459	S525
Sotsiaalkindlustusfondid	S328	S394	S460	S526
6.   BÖRSIL NOTEERITUD AKTSIAD
Kokku	S329	S395	S461	S527
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad	S330	S396	S462	S528
Muud finantsvahendusettevõtted	S331	S397	S463	S529
Finantsvahenduse abiettevõtted	S332	S398	S464	S530
Kindlustusseltsid ja pensionifondid	S333	S399	S465	S531
Mittefinantsettevõtted	S334	S400	S466	S532

Tabel 3

Bloki A memokirjete aruandlusvorm RKPdele

	RIIGI RESIDENTIDEST EMITENDID // EURODES/RIIGI VÄÄRINGUS
	Seisud	Brutoemissioonid	Tagasiostud	Netoemissioonid
	A1	A2	A3	A4
6.   BÖRSIL NOTEERITUD AKTSIAD
Varasid hoidvad finantsasutused	S533	S544	S555	S566
7.   BÖRSIL NOTEERIMATA AKTSIAD
Kokku	S534	S545	S556	S567
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad	S535	S546	S557	S568
Muud finantsvahendusettevõtted	S536	S547	S558	S569
Kindlustusseltsid ja pensionifondid	S537	S548	S559	S570
Mittefinantsettevõtted	S538	S549	S560	S571
8.   MUUD OMANDIVÄÄRTPABERID
Kokku	S539	S550	S561	S572
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad	S540	S551	S562	S573
Muud finantsvahendusettevõtted	S541	S552	S563	S574
Kindlustusseltsid ja pensionifondid	S542	S553	S564	S575
Mittefinantsettevõtted	S543	S554	S565	S576

1.   Emitendi residentsus

Aruandluse riigi mitteresidentide aruandluse riigi majandusterritooriumil asuvate tütarettevõtjate emissioonid loetakse aruandluse riigi residentide emissioonideks.

Aruandluse riigi majandusterritooriumil asuvate ja rahvusvaheliselt tegutsevate peakontorite emissioonid loetakse samuti residentide emissioonideks. Väljaspool aruandluse riigi majandusterritooriumi asuvate, kuid aruandluse riigi residentide omandis olevate peakontorite või tütarettevõtjate emissioonid loetakse mitteresidentide emissioonideks. Näiteks Volkswagen Brazili emissioonid loetakse Brasiilia residendi emissioonideks ning mitte aruandluse riigi residentide omadeks. Kui ettevõttel puudub füüsiline mõõde, määratakse tema residentsus kindlaks selle majandusterritooriumi järgi, mille seaduste kohaselt on ettevõte asutatud või registreeritud (6).

Et vältida topeltarvestamist või lünki, peavad eriotstarbeliste üksuste emissioone käsitlema asjaomased andmeesitajad kahepoolselt. ESA 2010 residentsuskriteeriumidele vastavate ja euroala residentideks liigitatud eriotstarbeliste üksuste emissioonide aruandluse peavad esitama RKPd ja mitte BIS.

2.   Emitentide jaotus sektori järgi

Emissioonid tuleb liigitada vastavalt sektorile, mis vastutab emiteeritud väärtpaberitega seotud kohustuste eest. Sektori liigituses on kaksteist liiki emitente:

—

EKP/RKPd,

—	muud rahaloomeasutused,

—	muud finantsvahendusettevõtted,

—	millest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted,

—	finantsvahenduse abiettevõtted,

—	varasid hoidvad finantsasutused,

—	kindlustusseltsid ja pensionifondid (7),

—	mittefinantsettevõtted,

—	keskvalitsus,

—	osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus,

—	sotsiaalkindlustusfondid,

—	rahvusvahelised institutsioonid.

Kui väärtpaberid on emiteeritud eriotstarbeliste üksuste kaudu, kuid emissiooni eest vastutab emaettevõtja ja mitte eriotstarbeline üksus, loetakse emissioonid emaettevõtja ja mitte eriotstarbelise üksuse omadeks. Näiteks euroala riigis Riik A asuva mittefinantsettevõtte AJAX Electronics eriotstarbelise üksuse poolt korraldatud emissioonid kuuluvad mittefinantsettevõtete sektorisse ja aruandluse esitab Riik A. Samas peavad eriotstarbeline üksus ja tema emaettevõtja asuma samas riigis. Seega kui emaettevõtja ei ole aruandluse riigi resident, tuleb eriotstarbeline üksus lugeda aruandluse riigi tinglikuks residendiks ning emiteeriv sektor peab vastama eriotstarbelise üksuse majanduslikule funktsioonile. Näiteks kui ACME Motors oleks Jaapani residendist autosid tootev mittefinantsettevõte ja ACME Motor Finance euroala liikmesriigi Riik B residendist tütarettevõte, tuleks ACME Motor Finance'i emissioonid liigitada Riigi B varasid hoidvate finantsasutuste emissioonideks, kuna emaettevõtja ACME Motors ei ole sama riigi resident. Ainsaks erandiks siin on valitsemissektori eriotstarbelised üksused, mille puhul liigitatakse väärtpaberid valitsemissektori poolt emaettevõtte riigis emiteeritud väärtpaberiteks (8).

Avaliku sektori ettevõte, mis erastatakse börsil noteeritud aktsiate emiteerimise teel, liigitatakse sektorisse „Mittefinantsettevõtted”. Samamoodi liigitatakse erastatav avaliku sektori krediidiasutus sektorisse „Rahaloomeasutused, v.a keskpangad”. Kodumajapidamiste või kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide emissioonid liigitatakse sektorisse „Mittefinantsettevõtted”.

3.   Emiteeritud väärtpaberite tähtaeg

Lühiajalised võlaväärtpaberid hõlmavad väärtpabereid, mille algne tähtaeg on üks aasta või vähem, isegi kui need emiteeritakse pikemaajalisema kava raames.

Pikaajalised võlaväärtpaberid hõlmavad väärtpabereid, mille algne tähtaeg on üle ühe aasta. Valikulise tähtajaga väärtpaberid, mille pikim tähtaeg on üle aasta, ja määratlemata tähtajaga väärtpaberid liigitatakse pikaajaliste väärtpaberite hulka.

Rahaloomeasutuste bilanssides kasutatav jaotus väärtpaberiteks tähtajaga kuni kaks aastat ja üle selle ei ole nõutav.

4.   Pikaajaliste võlaväärtpaberite liigitus intressimäära järgi

Pikaajalised võlaväärtpabereid liigitatakse järgmiselt.

Kindlaksmääratud intressimääraga võlaväärtpaberid – võlaväärtpaberid, mida emiteeritakse ja ostetakse tagasi nimiväärtuses, ja võlaväärtpaberid, mida emiteeritakse preemia või diskontoga.

Muutuva intressimääraga võlaväärtpaberid – võlaväärtpaberid, mille kupongimäär ja/või põhiosa seotakse kaupade või teenuste üldise hinnaindeksiga (näiteks tarbijahinnaindeksiga), intressimääraga või vara hinnaga, mille tulemusel kupongimakse nominaalväärtus emiteeritud väärtpaberite tähtaja jooksul vaheldub. Väärtpaberiemissioonide statistika eesmärgil liigitatakse kombineeritud intressimääraga võlaväärtpaberid muutuva intressimääraga võlaväärtpaberiteks (9).

Diskontomääraga emiteeritud nullkupongvõlakirjad – instrumendid, millel ei ole intressimakseid ja mida emiteeritakse tunduvalt alla nimiväärtuse. Suurem osa diskontomäärast on samaväärne võlakirja kestuse ajal kogunenud intressiga.

5.   Emissioonide liigitus

Emissioone analüüsitakse kahe suure rühmana: a) võlaväärtpaberid (10) ja b) börsil noteeritud aktsiad (11). Suunatud emissiooniga emiteeritud väärtpabereid tuleb hõlmata niipalju kui võimalik. Rahaturupaberid liigitatakse eristamatult võlaväärtpaberite hulka. Börsil noteerimata aktsiaid (12) ja muid omandiväärtpabereid (13) võib aruannetes kajastada vabatahtlikult kahe eraldi memokirjena. Rahaturufondide ja muude investeerimisfondide aktsiad/osakud jäetakse välja.

Väärtpaberiemissioonide statistikas hõlmatud instrumentide näitlik loetelu on järgmine.

a)

Võlaväärtpaberid i) Lühiajalised võlaväärtpaberid Siia kuuluvad vähemalt järgmised instrumendid: — riigi võlakirjad ja muud valitsemissektori lühiajalised väärtpaberid; — finantsettevõtete ning mittefinantsettevõtete emiteeritud kaubeldavad lühiajalised väärtpaberid. Selliste väärtpaberite kohta kasutatakse mitmesuguseid nimetusi: kommertspaberid, ärivekslid, lihtvekslid, kaubavekslid, käskvekslid ja hoiusesertifikaadid; — pikaajaliste tagatud võlakirjaemissiooniteenuste raames emiteeritud lühiajalised väärtpaberid; — pangaaktseptid. ii) Pikaajalised võlaväärtpaberid Siia kuuluvad näiteks vähemalt järgmised instrumendid: — esitajavõlakirjad; — allutatud võlakirjad; — valikuliste tähtaegadega võlakirjad, millest hiliseim on rohkem kui ühe aasta pärast; — tähtajatud võlakirjad; — muutuva intressimääraga võlakirjad; — vahetusvõlakirjad; — tagatud võlakirjad; — indeksiga seotud väärtpaberid, mille põhisumma väärtus on seotud hinnaindeksiga, kauba hinnaga või vahetuskursside indeksiga; — suure diskontomääraga võlakirjad, millel on väiksed kupongimaksed ja mida emiteeritakse alla nimiväärtuse; — nullkupongvõlakirjad; — eurobondid; — üleilmsed võlakirjad; — suunatud emissiooniga võlakirjad; — laenude konverteerimisest tulenevad väärtpaberid; — de facto kaubeldavaks muutunud laenud; — emiteeriva äriühingu või muu äriühingu aktsiateks konverteeritavad võlakirjad, kuni neid pole veel konverteeritud. Tuletisinstrumendiks loetav konverteerimisoptsioon jäetakse välja, kui see on selle aluseks olevast võlakirjast eraldatav; — aktsiad, millelt teenitakse püsivat tulu, kuid mis ei võimalda osaleda aktsiaseltsi likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, k.a mitteosalevad eelisaktsiad; — laenude, hüpoteekide, krediitkaardivõlgade, laekumata arvete ja muude varade väärtpaberistamisel emiteeritavad finantsvarad. Välja jäetakse järgmised instrumendid: — väärtpaberitehingud tagasiostulepingute raames; — mittekaubeldavate väärtpaberite emissioonid; — mittekaubeldavad laenud.

b)

Börsil noteeritud aktsiad Börsil noteeritud aktsiate hulka kuuluvad: — piiratud vastutusega äriühingute emiteeritud kapitaliaktsiad; — tagasiostetud piiratud vastutusega äriühingute aktsiad; — piiratud vastutusega äriühingute emiteeritud dividendiaktsiad; — eelisaktsiad, mis annavad õiguse saada osa äriühingu likvideerimise korral järele jäävast varast. Need võivad olla tunnustatud börsil noteeritud või mitte; — suunatud emissioonid, kui need on võimalikud. Kui aktsiaselts erastatakse ja valitsus jätab osa erastatud aktsiaseltsi aktsiatest endale, kuid ülejäänud aktsiad noteeritakse börsil, kirjendatakse aktsiaseltsi kapitali koguväärtus börsil noteeritud aktsiatena, sest kõik need aktsiad on potentsiaalselt igal ajal turuväärtusega kaubeldavad. Sama kehtib, kui osa aktsiatest müüakse suurinvestoritele ja ainult ülejäänud osaga kaubeldakse börsil. Börsil noteeritud aktsiate hulka ei kuulu: — emissioonis ostmata jäänud aktsiad; — aktsiateks konverteeritavad võlakirjad. Need võetakse arvesse alles pärast nende konverteerimist aktsiateks; — piiramatu vastutusega partnerite osad usaldusühingus; — valitsuse investeeringud juriidiliselt aktsiakapitaliga äriühingutena moodustatud rahvusvaheliste organisatsoonide kapitali; — boonusaktsiate emissioonid ainult emiteerimise ajal ja aktsiate split-emissioonid; boonusaktsiad ja split-aktsiad lülitatakse neid eristamata börsil noteerivate aktsiate kogupositsiooni.

6.   Emissiooni vääring

Topeltvääringus võlakirjad tuleb liigitada võlakirja vääringu alusel. Topeltvääringus võlakiri on võlakiri, mis ostetakse tagasi või mille kupong makstakse võlakirja vääringust erinevas vääringus. Kui üleilmne võlakiri emiteeritakse rohkem kui ühes vääringus, tuleb iga osa kajastada eraldi emissioonina vastavalt emissiooni vääringule. Kui emissioon on nomineeritud kahes vääringus, näiteks 70 % eurodes ja 30 % USA dollarites, tuleb asjaomased emissiooni osad kajastada võimaluse korral vääringu alusel eraldi. Seega tuleb antud juhul 70 % emissioonist kajastada emissioonina eurodes/riigi vääringus (14) ja 30 % emissioonina muudes vääringutes. Kui emissiooni eri vääringus osi ei ole võimalik eristada, tuleb aruandluse riigi poolt kasutatud tegeliku jaotuse kohta esitada riigi selgitavad märkused.

7.   Emissiooni kirjendamisaeg

Emissioon loetakse toimunuks, kui emitent saab makse, ja mitte siis, kui võetakse asjaomane kohustus.

8.   Bilansiseisude ja finantsvoogude vastavuse kontrollimine

RKPd peavad esitama andmed lühi- ja pikaajaliste võlaväärtpaberite bilansiseisude, brutoemissioonide, tagasiostmiste ja netoemissioonide kohta ning börsil noteeritud aktsiate kohta.

Allpool tabelis on näidatud bilansiseisude ja finantsvoogude (st brutoemissioonide, tagasiostude ja netoemissioonide) vahelised seosed. Praktikas on see seos hindade ja vahetuskursside väärtuste muutumise, reinvesteeritud (st kogunenud) intresside, ümberliigitamiste, paranduste ja muude korrigeerimiste tõttu keerulisem.

i)	Lõpetamata emissioonid aruandeperioodi lõpus	≈	Lõpetamata emissioonid eelmise aruandeperioodi lõpus	+	Brutoemissioonid aruandeperioodil	–	Tagasiostud aruandeperioodil	+	Ümberklassifitseerimised ja muud muudatused
ii)	Lõpetamata emissioonid aruandeperioodi lõpus	≈	Lõpetamata emissioonid eelmise aruandeperioodi lõpus	+	Netoemissioonid aruandeperioodil			+	Ümberklassifitseerimised ja muud muudatused

a)   Brutoemissioonid

Brutoemissioonid aruandeperioodil hõlmavad kõiki võlakirjade ja börsil noteeritud aktsiate emissioone, mille puhul emitent müüb uusi väärtpabereid raha eest. Need puudutavad uute instrumentide regulaarset loomist. Emissiooni toimumise ajaks loetakse makse tegemise aeg, seepärast kajastab emissioonide kirjendamine võimalikult täpselt asjaomase emissiooni toimumise aega.

Brutoemissioonid hõlmavad börsil esimest korda noteeritud aktsiaseltside poolt raha eest emiteeritavaid uusi aktsiaid, samuti äsja asutatud aktsiaseltse või aktsiaseltsideks saanud osaühinguid. Brutoemissioonid hõlmavad ka uusi aktsiaid, mis emiteeritakse raha eest riigiettevõtete erastamise käigus, kui nende aktsiaid hakatakse börsil noteerima. Boonusaktsiate emissioonid jäetakse välja (15). Brutoemissioone ei kirjendata, kui tegemist on lihtsalt ettevõtte noteerimisega börsil, ilma et uut kapitali kaasataks.

Olemasolevate väärtpaberite vahetust või ülekandmist ülevõtmise või ühinemise korral ei võeta arvesse (16) kirjendatud brutoemissioonides või tagasiostudes, välja arvatud juhul, kui tegemist on euroala residendi poolt raha eest loodavate ja emiteeritavate uute instrumentidega.

Emiteeritud väärtpaberid, mida saab hiljem muudeks instrumentideks konverteerida, kirjendatakse algse instrumendiliigi emissioonideks; konverteerimise korral arvestatakse need identse summaga sellest instrumentide liigist maha ja loetakse uut liiki instrumentide emissioonideks (17).

b)   Tagasiostud

Tagasiostud aruandeperioodil hõlmavad kõiki emitendi poolt tagasi ostetud võlaväärtpabereid ja börsil noteeritud aktsiaid, mille puhul investor saab väärtpaberite eest raha. Tagasiostmised puudutavad instrumentide regulaarset kustutamist. Need hõlmavad kõiki võlaväärtpabereid, mille tähtaeg on saabunud, samuti ennetähtaegseid tagasiostmisi. See hõlmab ka aktsiaseltsi aktsiate tagasiostmisi, kui aktsiaselts ostab enne oma juriidilise vormi muutmist kõik aktsiad raha eest tagasi või ostab osa aktsiatest tagasi, laenates vastu raha, mis viib omakapitali vähendamisele. Aktsiaseltside aktsiate tagasioste ei arvestata, kui need on aktsiaseltsi investeeringud oma aktsiatesse (18).

Aktsiate tagasioste ei võeta arvesse, kui tegemist on lihtsalt noteerimise lõpetamisega börsil.

c)   Netoemissioonid

Netoemissioonid on kõikide tehtud brutoemissioonide seis miinus kõik aruandeperioodil toimunud tagasiostmised.

Börsil noteeritud aktsiate seisud peavad katma residentide kõikide börsil noteeritud aktsiate turuväärtuse. Euroala riigi poolt aruandes esitatud börsil noteeritud aktsiate seisud võivad seega suureneda või väheneda noteeritud üksuse asukoha muutumise tagajärjel. See kehtib ka ülevõtmise või ühinemise korral, kui seejuures ei looda ega emiteerita raha eest uusi instrumente ja/või neid ei lunastata raha eest. Selleks et emitendi kolimise korral teise riiki vältida võlaväärtpaberite ja börsil noteeritud aktsiate topeltarvestamist või lünki, peavad asjaomased RKPd koordineerima kahepoolselt sellise sündmuse aruandes kajastamise ajastust.

9.   Hindamine

Väärtpaberiemissiooni väärtus koosneb hinnast ja kui emissiooni nimiväärtus on muus vääringus kui esitatavad andmed, siis ka vahetuskursi komponendist.

RKPd esitavad aruandes lühiajalised võlaväärtpaberid nimiväärtuses (19) ja börsil noteeritud aktsiad turuväärtuses. Pikaajaliste võlaväärtpaberite korral võib sõltuvalt intressimäära liigist kasutada erinevaid hindamismeetodeid; sellisel juhul on koguväärtus saadud segameetodiga. Näiteks fikseeritud intressimääraga ja muutuva intressimääraga emissioonid hinnatakse tavaliselt nimiväärtuses ja nullkupongvõlakirjad nominaalväärtuses. Üldiselt on nullkupongvõlakirjade suhteline osakaal väike, mistõttu koodide nimekirjas ei ole segameetodiga saadud väärtuse varianti, vaid pikaajaliste võlaväärtpaberite kogusumma esitatakse nimiväärtuses. Kui nullkupongvõlakirju on palju, kasutatakse „määratlemata” kohta väärtust Z. Üldreeglina esitavad RKPd segameetodil hindamise korral üksikasjad omaduste kohta kooskõlas III lisaga.

a)

Hinna määramine Börsil noteeritud aktsiate bilansiseisud ja finantsvood tuleb esitada turuväärtuses. Erand võlaväärtpaberite bilansiseisude ja finantsvoogude kirjendamise suhtes nimiväärtusega on tehtud suure diskontomääraga võlakirjade ja nullkupongvõlakirjade osas, mille seisud ja brutoemissioonid kirjendatakse nominaalväärtuses, st diskonteeritud hinnaga emissiooni ajal (millele lisandub kogunenud intress), ja tagasiostud tähtajal nimiväärtuses. Nullkupongvõlakirjade seisude nominaalväärtus arvutatakse järgmiselt: kus A = nominaalväärtus = tegelikult makstud summa ja kogunenud intress E = diskontomääraga hind emiteerimisel (emiteerimisel makstud summa) P = nimiväärtus (tagasimakse tähtaja lõppemisel) T = alates emissiooni kuupäevast tähtaja lõpuni jäänud aeg (päevades) t = emissiooni kuupäevast möödunud aeg (päevades) Hinna määramine võib riigiti erineda. Antud juhul ei kohaldata hinna määramist ESA 2010 järgi, mis nõuab võlaväärtpaberite ja aktsiate finantsvoogude kirjendamist tehinguväärtusega ja positsioonide kirjendamist turuväärtusega. Suure diskontomääraga võlakirjadel ja nullkupongvõlakirjadel arvutab kogunenud intresse andmeid esitav RKP võimaluste piirides.

b)

Aruandluse vääring ja vahetuskursi hindamine RKPde aruandlus EKP-le toimub eurodes, k.a tagasivaateliste andmeridade puhul. Riigi residentide poolt muudes vääringutes emiteeritud väärtpaberite eurosse konverteerimisel (blokk C) (20) peavad RKPd võimalikult suures ulatuses järgima ESA 2010-l (21) põhinevaid vahetuskursi hindamise põhimõtteid järgmiselt: i) lõpetamata emissioonid tuleb konverteerida eurosse/riigi vääringusse asjakohase turu keskmise vahetuskursi alusel, mis peamiselt aruandlusperioodi lõpus kehtis, s.o aruandlusperioodi viimase tööpäeva lõpus; ii) emissioonide ja tagasiostude brutosumma tuleb konverteerida eurodesse/riikide vääringutesse maksmise ajal kehtiva turu keskmise vahetuskursiga. Kui konverteerimiseks vajalikku täpset vahetuskurssi ei ole võimalik kindlaks määrata, võib kasutada tasumise ajal kehtinud keskmisele turumäärale võimalikult lähedast määra.

10.   Põhimõtteline kooskõla

Väärtpaberiemissioonide statistika ja rahaloomeasutuste statistika kooskõla on vajalik rahaloomeasutuste kaubeldavate instrumentide emissioonide jaoks. Instrumentide ja neid emiteerivate rahaloomeasutuste hõlmatus on põhimõtteliselt sama, samuti instrumentide jaotus tähtajavahemikus ja jaotus vääringute kaupa. Erinevusi esineb väärtpaberiemissioonide statistika ja rahaloomeasutuste bilansistatistika väärtuse määramise põhimõtetes (võlaväärtpaberite puhul nimiväärtus esimese jaoks ja turuväärtus teise jaoks). V.a väärtuse määramise ja rahaloomeasutuste bilansis olevate väärtpaberiosaluste tasaarvestuse põhimõtted, peavad iga riigi rahaloomeasutuste väärtpaberiemissioonide bilansiseisud väärtpaberiemissioonide statistika jaoks vastama rahaloomeasutuse bilansi kohustuse poole kirjele 11 („Emiteeritud võlaväärtpaberid”). Väärtpaberiemissioonide statistika jaoks määratletud lühiajalised võlaväärtpaberid vastavad kuni üheaastastele võlaväärtpaberitele. Väärtpaberiemissioonide statistika jaoks määratletud pikaajalised võlaväärtpaberid vastavad üle üheaastaste ja kuni kaheaastaste võlaväärtpaberite ning üle kaheaastaste võlaväärtpaberite summale.

RKPd peavad kontrollima hõlmatust väärtpaberiemissioonide ja rahaloomeasutuste bilansistatistika osas ning teatama EKP-le mis tahes erinevustest põhimõtetes. Kontrollida tuleb kolme aspekti kooskõla: a) RKPde emissioonid eurodes/riigi vääringus; b) rahaloomeasutuste, v.a keskpangad, emissioonid eurodes/riigi vääringus ja c) rahaloomeasutuste, v.a keskpangad, emissioonid muudes vääringutes. Väärtpaberiemissioonide statistika ja rahaloomeasutuste bilansistatistika vahel võib tekkida põhimõttelisi erinevusi, kuna väärtpaberiemissioonide statistika ja rahaloomeasutuste bilansistatistika saadakse erinevate eesmärkidega riigi aruandlussüsteemidest.

11.   Nõutavad andmed

Vajalik on kõikide riikide statistika kõikide kohaldatavate aegridade osas. RKPd peavad EKP-le viivitamata esitama kirjaliku selgituse, kui mõnda kirjet riigis ei kohaldata. RKPd on ajutiselt vabastatud aegridade kohta andmete esitamise kohustusest, kui andmete aluseks olevat majanduslikku nähtust ei eksisteeri. RKPd peavad sellest või muudest erinevustest aruandlusvormidest vastavalt III lisale teatama. EKP-d tuleb teavitada koos paranduste saatmisega ning lisada selgitused paranduste olemuse kohta.

3. jagu. Riikide selgitavad märkused

Iga RKP peab asitama aruande, kus kirjeldatakse esitatud andmeid. Aruandes tuleb esitada kirjeldused allpool esitatu kohta samas järjekorras, kui võimalik. RKPd peavad esitama täiendavat teavet juhtudel, kui esitatud andmed ei järgi käesolevat suunist või kui andmeid pole esitatud, põhjendades seda. Aruanne tuleb esitada andmetega samal ajal.

1.   Andmeallikad/andmekogumissüsteem: esitada tuleb väärtpaberiemissioonide statistika kogumise andmeallikad: valitsuse emissioonide administratiivallikad, rahaloomeasutuste ja muude asutuste vahetu aruandlus, ajalehed, andmeesitajad, näiteks International Financial Review vms. RKPd peavad osutama, kas andmeid kogutakse ja arhiveeritakse emissioonide kaupa ning milliste kriteeriumide kohaselt. Muul juhul peab RKP osutama, kas andmeid kogutakse ja arhiveeritakse aruandlusperioodil üksikemitentide emissioonide kogusummana, näiteks vahetu andmekogumissüsteemi puhul. Vahetu aruandluse puhul esitatakse teavet kriteeriumide kohta, mida kasutatakse andmeesitajate ja esitatavate andmete tuvastamiseks.

2.   Koostamise kord: kirjeldatakse lühidalt statistika koostamise meetodit, näiteks väärtpaberite üksikemissioonide teabe agregeerimine, jooksvate andmeridade käsitlemine ja nende avaldamine.

3.   Emitendi residentsus: RKP peab täpsustama, kas emissioonide liigitamisel saab ESA 2010 (ja IMF) residentsuse määratlust täies ulatuses kohaldada. Kui see ei ole võimalik või on võimalik osaliselt, peavad RKPd selgitama tegelikult kasutatud kriteeriume.

4.   Emitentide jaotus sektori järgi: RKPd peavad osutama, kas esineb kõrvalekaldeid 2. jao 2 seoses emitentide jaotusega sektorite kaupa. Kõrvalekaldeid ja piiripealseid olukordi tuleb selgitada.

5.   Emissiooni vääring: juhul kui emissiooni vääringukomponente ei ole võimalik eristada, peavad RKPd selgitama reeglitest kõrvalekaldeid. Samuti peavad RKPd, kes ei saa eristada väärtpaberiemissioone kohalikus vääringus, euros/muude riikide vääringutes ja muudes vääringutes, kirjeldama, kuhu on need emissioonid liigitatud, ja osutama ebaõigesti määratud emissioonide mahtu, et anda ettekujutus moonutuse suurusest.

6.   Emissioonide liigitus: RKPd peavad esitama tervikliku teabe seoses väärtpaberite liikidega, mille kohta on riigi andmed, s.h riigisisesed nimetused. Kui on teada, et hõlmatus ei ole täielik, peavad RKPd andma selgituse lünkade kohta. Eelkõige peavad RKPd esitama järgmised andmed

—   suunatud emissioonid: RKPd peavad osutama, kas need on aruandluses hõlmatud;

—   pangaaktseptid: kui need on kaubeldavad ja sisalduvad lühiajaliste väärtpaberite kohta esitatud andmetes, peab andmeid esitav RKP selgitama riigi selgitavates märkustes riigis kohaldatavat menetlust nende instrumentide ja nende olemuse kajastamiseks;

—   börsil noteeritud aktsiad: RKPd peavad osutama, kas börsil noteerimata aktsiad või muud omandiväärtpaberid sisalduvad esitatud andmetes, ning hindama börsil noteerimata aktsiate ja/või muude omandiväärtpaberite osa suurust, et anda ettekujutus moonutuse suurusest. RKPd peavad riigi selgitavates märkustes osutama kõigile teadaolevatele lünkadele börsil noteeritud aktsiate aruandluses.

7.   Pikaajaliste võlaväärtpaberite instrumentide analüüs: juhul kui fikseeritud määraga, muutuva määraga ja nullkupongvõlakirjade kogusumma ei lange kokku pikaajaliste võlaväärtpaberite kogusummaga, peavad RKPd osutama pikaajaliste väärtpaberite liigi ja summa, mille kohta osutatud jaotust ei saa kohaldada.

8.   Emiteeritud väärtpaberite tähtaeg: juhul kui lühiajaliste ja pikaajaliste võlaväärtpaberite määratlust ei saa järgida, peavad RKPd osutama esitatud andmete kõrvalekalletele.

9.   Tagasiostud: RKPd peavad osutama, kuidas nad saavad teavet tagasiostude kohta ja kas teavet saadakse vahetu aruandluse kaudu või arvutatakse see jääkide põhjal.

10.   Hinna määramine: RKPd peavad riigi selgitavates märkustes täpsustama, millist väärtuse määramise korda on a) lühiajaliste võlaväärtpaberite; b) pikaajaliste võlaväärtpaberite; c) diskonteeritud võlakirjade ja d) börsil noteeritud aktsiate suhtes kasutatud. Selgitada tuleb mis tahes erinevusi bilansiseisude ja finantsvoogude hindamise vahel.

11.   Aruandluse sagedus, tähtajad ja ajavahemikud: RKPd peavad märkima, millises ulatuses on käesoleva statistika koostamisel järgitud kasutajanõudeid, st kuuandmed viienädalase tähtajaga. Esitada tuleb ka aegridade kestus. Teatada tuleb andmerea mis tahes katkestustest, näiteks väärtpaberite erinev hõlmatus erineval ajal.

12.   Parandused: RKPd peavad lühidalt selgitama mis tahes parandusi ning neid ja nende ulatust põhjendama.

13.   Riigi residentide emiteeritud instrumentide hõlmatuse prognoos: RKPd peavad esitama prognoosi riigi residentide väärtpaberite hõlmatuse kohta kõikides emissiooni liikides, st lühiajaliste väärtpaberite, pikaajaliste väärtpaberite ja börsil noteeritud aktsiate emissioonid kohalikus vääringus, muudes eurodes/riikide vääringutes, k.a eküü, ja muudes vääringutes vastavalt tabelile allpool. „Hõlmatuse ( %)” prognoos näitab, milline on hõlmatud väärtpaberi osa igas instrumentide liigis koguemissiooni suhtes, mille kohta tuleb aruandlusreeglite kohaselt asjakohastes rubriikides andmed esitada. Lühikirjeldused võib esitada märkuste all. RKPd peavad märkima ka hõlmatuses toimunud muutused seoses rahaliiduga liitumisega.

			Hõlmatus (%):	Märkused:
Emissioonid eurodes/riikide vääringutes	Kohalik vääring	STS
		LTS
		QUS
	Eurodes/riikide vääringutes, v.a kohalik vääring, k.a eküüd	STS
		LTS
Muudes vääringutes		STS
		LTS
STS = lühiajalised võlaväärtpaberid LTS = pikaajalised võlaväärtpaberid QUS = börsil noteeritud aktsiad

4. jagu. Nõuded Rahvusvaheliste Arvelduste Pangale

BISi aruandlusnõuded lähtuvad 1.–3. jaos RKPdele kehtestatud nõuete põhimõtetest, välja arvatud alltoodud osas.

Tabel 4

Bloki B aruandlusvorm BISile

	VÄLISMAAILMA RESIDENTIDEST EMITENDID // EURODES/RIIGI VÄÄRINGUS
	Seisud	Brutoemissioonid	Tagasiostud
	B1	B2	B3
9.   LÜHIAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID
Kokku	S577	S642	S707
RKP	S578	S643	S708
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad	S579	S644	S709
Muud finantsvahendusettevõtted	S580	S645	S710
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted	S581	S646	S711
Finantsvahenduse abiettevõtted	S582	S647	S712
Varasid hoidvad finantsasutused	S583	S648	S713
Kindlustusseltsid ja pensionifondid	S584	S649	S714
Mittefinantsettevõtted	S585	S650	S715
Keskvalitsus	S586	S651	S716
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus	S587	S652	S717
Sotsiaalkindlustusfondid	S588	S653	S718
Rahvusvahelised organisatsioonid	S589	S654	S719
10.   PIKAAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID
Kokku	S590	S655	S720
RKP	S591	S656	S721
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad	S592	S657	S722
Muud finantsvahendusettevõtted	S593	S658	S723
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted	S594	S659	S724
Finantsvahenduse abiettevõtted	S595	S660	S725
Varasid hoidvad finantsasutused	S596	S661	S726
Kindlustusseltsid ja pensionifondid	S597	S662	S727
Mittefinantsettevõtted	S598	S663	S728
Keskvalitsus	S599	S664	S729
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus	S600	S665	S730
Sotsiaalkindlustusfondid	S601	S666	S731
Rahvusvahelised organisatsioonid	S602	S667	S732
10.1.   millest kindlaksmääratud intressimääraga emissioonid:
Kokku	S603	S668	S733
RKP	S604	S669	S734
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad	S605	S670	S735
Muud finantsvahendusettevõtted	S606	S671	S736
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted	S607	S672	S737
Finantsvahenduse abiettevõtted	S608	S673	S738
Varasid hoidvad finantsasutused	S609	S674	S739
Kindlustusseltsid ja pensionifondid	S610	S675	S740
Mittefinantsettevõtted	S611	S676	S741
Keskvalitsus	S612	S677	S742
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus	S613	S678	S743
Sotsiaalkindlustusfondid	S614	S679	S744
Rahvusvahelised organisatsioonid	S615	S680	S745
10.2.   millest muutuva intressimääraga emissioonid:
Kokku	S616	S681	S746
RKP	S617	S682	S747
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad	S618	S683	S748
Muud finantsvahendusettevõtted	S619	S684	S749
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted	S620	S685	S750
Finantsvahenduse abiettevõtted	S621	S686	S751
Varasid hoidvad finantsasutused	S622	S687	S752
Kindlustusseltsid ja pensionifondid	S623	S688	S753
Mittefinantsettevõtted	S624	S689	S754
Keskvalitsus	S625	S690	S755
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus	S626	S691	S756
Sotsiaalkindlustusfondid	S627	S692	S757
Rahvusvahelised organisatsioonid	S628	S693	S758
10.3.   millest nullkupongvõlakirjad:
Kokku	S629	S694	S759
RKP	S630	S695	S760
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad	S631	S696	S761
Muud finantsvahendusettevõtted	S632	S697	S762
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted	S633	S698	S763
Finantsvahenduse abiettevõtted	S634	S699	S764
Varasid hoidvad finantsasutused	S635	S700	S765
Kindlustusseltsid ja pensionifondid	S636	S701	S766
Mittefinantsettevõtted	S637	S702	S767
Keskvalitsus	S638	S703	S768
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus	S639	S704	S769
Sotsiaalkindlustusfondid	S640	S705	S770
Rahvusvahelised organisatsioonid	S641	S706	S771

Emiteeritud väärtpaberite tähtaeg

Tähtaja osas loeb BIS kõiki lühiajalise programmi raames emiteeritud euro kommertspabereid ja muid euro väärtpabereid lühiajalisteks instrumentideks ning kõiki pikaajalise programmi raames emiteeritud väärtpabereid pikaajalisteks väärtpaberiteks, sõltumata nende algsest tähtajast.

Emitentide jaotus sektori järgi

BIS järgib BISi andmebaasis oleva emitentide sektoraalse jaotuse ja aruandevormides nõutava jaotuse seoseid vastavalt tabelile allpool.

BIS andmebaasi sektorite jaotus		Aruandevormide liigitus
Keskpank	→	RKP ja EKP
Kommertspangad	→	Rahaloomeasutused
Muud finantsvahendusettevõtted	→	Muud finantsvahendusettevõtted
Keskvalitsus	→	Keskvalitsus
Muu valitsus Riigiasutused	→	Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus
Ettevõtted	→	Mittefinantsettevõtted
Rahvusvahelised institutsioonid	→	Rahvusvahelised institutsioonid (välismaailm)

Emissioonide liigitus

Järgmised BISi andmebaasi instrumendid liigitatakse väärtpaberiemissioonide statistikas võlaväärtpaberiteks:

—	hoiusesertifikaadid,

—	kommertspaberid,

—	riigi võlakirjad,

—	võlakirjad,

—	euro kommertspaberid,

—	keskmise tähtajaga võlakirjad,

—	muud lühiajalised väärtpaberid.

Hindamine

BISi praeguste väärtuse määramise reeglite kohaselt tuleb kasutada võlaväärtpaberite puhul nimiväärtust ja börsil noteeritud aktsiate puhul emissioonihinda.

BIS esitab EKP-le aruandluse välismaailma residentide kõikide eurodes/riigi vääringutes (blokk B) emissioonide kohta USA dollarites, kasutades bilansiseisude osas perioodilõpu vahetuskurssi ja emissioonide ja tagasiostude osas perioodi keskmist vahetuskurssi. EKP konverteerib kõik andmed eurosse, kasutades sama põhimõtet, mida kasutas BIS. 1. jaanuarile 1999 eelneva osas tuleb selle asemel kasutada eküüd ja USA dollari vahetuskurssi.”