16.12.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 359/97

---

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) nr 1333/2014,

26. november 2014,

rahaturgude statistika kohta

(EKP/2014/48)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust (2),

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) nõuab oma ülesannete täitmiseks rahaturutehingute statistika esitamist, st käesolevas määruses täpsustatud tagatud tehingute, tagamata tehingute ja teatavate tuletisinstrumenditehingute kohta, mille on sõlminud rahaloomeasutused (välja arvatud keskpangad ja rahaturufondid) omavahel või teiste finantseerimisasutuste, valitsemissektori asutuste või mittefinantsettevõtetega, kuid mitte kontsernisiseste tehingute kohta.

(2)

Niisuguse statistika kogumise peamine eesmärk on anda Euroopa Keskpangale (EKP) igakülgset, üksikasjalikku ja ühtlustatud statistilist teavet euroala rahaturgude kohta. Eespool mainitud turusegmentide kohta kogutud tehinguandmed annavad teavet rahapoliitikaotsuste ülekandemehhanismi kohta. Seega on see euroala rahapoliitika eesmärkideks vajalik statistikakogum.

(3)

Statistilisi andmeid on vaja koguda ka selleks, et EKP saaks anda ühtsele järelevalvemehhanismile analüütilist ja statistilist tuge vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013 (3). Selles raamistikus tuleb koguda statistilisi andmeid ka selleks, et toetada EKP ülesannete täitmist finantsstabiilsuse valdkonnas.

(4)	Kui riigi keskpank (RKP) otsustab mitte koguda käesoleva määrusega nõutavaid andmeid, peaks ta sellest EKP-le teatama ning sel juhul asub EKP ise koguma andmeid otse andmeesitajatelt.

(5)

EKP on aluslepingute ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas (edaspidi „EKPS põhikiri”) sätestatud tingimuste kohaselt kohustatud andma määrusi niivõrd, kui see on vajalik EKPS ülesannete täitmiseks, mis on määratletud EKPS põhikirjas ja mõnel juhul sätestatud õigusaktides, mille on vastu võtnud nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 129 lõike 4 alusel.

(6)

Selleks et minimeerida rahaloomeasutuste aruandluskoormust ning samal ajal tagada õigeaegse ja kvaliteetse statistika kättesaadavus, nõuab EKP esialgu andmete esitamist euroala suurimatelt rahaloomeasutustelt, võttes aluseks nende põhibilansi koguvara, võrreldes kõikide euroala rahaloomeasutuste põhibilansi koguvaraga. Alates 1. jaanuarist 2017 võib EKP nõukogu suurendada aruandekohustuslike rahaloomeasutuste arvu, võttes arvesse ka muid kriteeriume, näiteks rahaloomeasutuse tegevuse olulisust rahaturgudel ja tema tähtsust finantssüsteemi stabiilsuse ja toimimise seisukohast. EKP tagab, et igas eurot vääringuna kasutavas liikmesriigis (edaspidi „euroala liikmesriik”) on aruandekohustus vähemalt kolmel rahaloomeasutusel, et tagada miinimumtasemel geograafiline representatiivsus. RKPd võivad koguda andmeid ka sellistelt rahaloomeasutustelt, mis ei kuulu riigisiseste statistikaaruandluse nõuete kohaselt tegeliku andmeid esitava üldkogumi hulka, ning sel juhul esitatakse ja kontrollitakse niisuguseid andmeid vastavalt käesolevale määrusele.

(7)

Selleks et veelgi minimeerida rahaloomeasutuste aruandluskoormust ning vältida nende suhtes topeltaruandluskohustuste kohaldamist, samas tagades õigeaegse ja kvaliteetse statistika kättesaadavuse, peaks EKP-l olema võimalus vabastada neid aruandlusest, mis on seotud väärtpaberite finantstehingute või tuletislepingute andmetega, kui need on juba esitatud kauplemisteabehoidlale, tingimusel et EKP-l on tulemuslik juurdepääs õigeaegsetele ja standarditud andmetele kooskõlas käesolevas määruses täpsustatud nõuetega.

(8)

Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 5 lõikes 1 on sätestatud, et EKP võib vastu võtta määrusi selliste statistiliste andmete esitamise nõuete määratlemise ja kehtestamise kohta, mis on seotud euroala liikmesriikide tegeliku andmeid esitava üldkogumiga. Artikli 6 lõikes 4 on sätestatud, et EKP võib vastu võtta määrusi tingimuste kohta, mille kohaselt kasutatakse statistilise teabe kontrollimise ja kohustusliku kogumise õigust.

(9)	Määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 4 on sätestatud, et liikmesriigid peavad korraldama oma statistiliste andmete kogumist ning tegema igakülgset koostööd EKPSga, et tagada EKPS põhikirja artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmine.

(10)	Kui käesoleva määruse alusel kogutud andmed sisaldavad konfidentsiaalset statistilist teavet, kohaldatakse selle teabe kaitse ja kasutamise suhtes määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklites 8 ja 8c sätestatud nõudeid.

(11)	Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et EKP-l on õigus määrata sanktsioone andmeesitajatele, kes ei täida EKP määrustes või otsustes ette nähtud statistikaaruandluse nõudeid.

(12)

Kuigi määrustega, mida EKP võtab vastu EKPS põhikirja artikli 34 lõike 1 alusel, ei anta õigusi ega kehtestata kohustusi liikmesriikidele, mille vääring ei ole euro (edaspidi „euroalavälised liikmesriigid”), kohaldatakse selle artiklit 5 nii euroala kui ka euroalaväliste liikmesriikide suhtes. Määruses (EÜ) nr 2533/98 on märgitud, et EKPS põhikirja artikkel 5 koostoimes Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 3 osutab kohustusele kavandada ja võtta riiklikul tasandil kõik meetmed, mida euroalavälised liikmesriigid peavad vajalikuks selleks, et koguda EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks vajalikku statistilist teavet ning teha statistika valdkonnas õigel ajal ettevalmistusi, et saada euroala liikmesriigiks.

(13)	Käesolevas määruses sätestatud aruandlusnõuded ei piira teistes EKP õigusaktides ja dokumentides ette nähtud aruandlusnõuete kohaldamist, mis võivad vähemalt osaliselt hõlmata ka tehingute kaupa aruandlust või koondaruandlust, milles esitatakse statistilist teavet rahaturgude kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „andmeesitajad” ja „resident” või „resideeriv”— määratletud määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1;

2)   „rahaloomeasutus”— määratletud Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) (4) artiklis 1 ning mõistet käsitatakse nii, et see hõlmab kõiki rahaloomeasutuse liidus ja EFTAs asuvaid filiaale, kui käesoleva määruse mis tahes sättes ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti;

3)   „OFId” (other financial intermediaries)— muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide vastavalt muudetud Euroopa arvepidamissüsteemile (edaspidi „ESA 2010”), mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 (5);

4)   „kindlustusseltsid”— kõik finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb riskide koondamisest peamiselt otsekindlustuse või edasikindlustuse kujul, vastavalt ESA 2010-le;

5)   „pensionifondid”— kõik finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb kindlustatud isikute sotsiaalsete riskide ja vajaduste koondamisest (sotsiaalkindlustus), vastavalt ESA 2010-le;

6)   „mittefinantsettevõtted”— mittefinantsettevõtete sektor vastavalt ESA 2010-le;

7)   „valitsemissektor”— institutsionaalsed üksused, mis on turuvälised tootjad, mille toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning mida finantseeritakse kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ning institutsionaalsed üksused, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine, vastavalt ESA 2010-le;

8)   „põhibilansi koguvara”— koguvara miinus muu vara vastavalt sellele, kuidas need mõisted on määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) määratletud;

9)   „rahaturgude statistika”— statistika rahaturuinstrumentidega sooritatud tagatud tehingute, tagamata tehingute ja tuletisinstrumenditehingute kohta, mille on vastaval aruandlusperioodil sõlminud rahaloomeasutused omavahel või OFIde, kindlustusseltside, pensionifondide, keskpankade, valitsemissektori ja mittefinantsettevõtetega, kuid mitte kontsernisiseste tehingute kohta;

10)   „rahaturuinstrument”— I, II või III lisas osutatud instrument;

11)   „rahaturufond”— ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja, mis peab saama tegevusloa eurofondina tegutsemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (6) alusel või on alternatiivne investeerimisfond Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (7) alusel ning investeerib lühiajalisse varasse eraldiseisval või kumulatiivsel eesmärgil pakkuda rahaturumääradele vastavat tootlust või säilitada investeeringu väärtust;

12)   „keskpank”— mis tahes keskpank olenemata selle asukohast;

13)   „riigi keskpank” või „riikide keskpangad” ehk „RKP(d)”— Euroopa Liidu liikmesriikide keskpangad;

14)   „vaadeldav andmeid esitav üldkogum”— euroala residentidest rahaloomeasutused, v.a keskpangad ja rahaturufondid, mis võtavad vastu eurodes vääringustatud hoiuseid ja/või emiteerivad muid võlainstrumente ja/või annavad eurodes vääringustatud laene, mis on osutatud I, II ja III lisas, tehingutes teiste rahaloomeasutustega ja/või OFIde, kindlustusseltside, pensionifondide, valitsemissektori või keskpankadega investeerimise eesmärgil või mittefinantsettevõtetega;

15)   „kontsern”— ettevõtjate grupp, seahulgas panganduskontsern, mis koosneb emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest, mille finantsaruanded konsolideeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (8) tähenduses;

16)   „filiaal”— tegevuskoht, mis on asutuse juriidiliselt sõltuv osa ja kus otseselt tehakse kõiki või mõningaid asutuse tegevusele omaseid tehinguid;

17)   „liidus ja EFTAs asuvad filiaalid”— filiaalid, mis asuvad ja on registreeritud liidu liikmesriigis või EFTA riigis;

18)   „Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon”— valitsustevaheline organisatsioon, mis on asutatud vabakaubanduse ja majandusintegratsiooni edendamiseks selle liikmesriikide huvides;

19)   „kontsernisisene tehing”— rahaturuinstrumentidega sooritatav tehing, mille andmeesitaja sõlmib teise ettevõtjaga, kes on täielikult kaasatud temaga samasse konsolideeritud finantsaruandlusesse. Tehingu poolteks olevaid ettevõtjaid peetakse täielikult „samasse konsolideerimisse” kaasatuks, kui nad mõlemad kas:

a)

on kaasatud konsolideerimisse vastavalt direktiivile 2013/34/EL või vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (9) kohaselt vastu võetud rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele (IFRS) või kontserni puhul, mille emaettevõtte peakontor asub kolmandas riigis, vastavalt selle kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele, mida peetakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1569/2007 (10) kohaselt samaväärseteks rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (või kolmanda riigi raamatupidamisstandarditele, mida selle määruse artikkel 4 lubab kasutada), või

b)

kuuluvad ühe ja sama konsolideeritud järelevalve alla vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL (11) või kontserni puhul, mille emaettevõtte peakontor asub kolmandas riigis, ühe ja sama konsolideeritud järelevalve alla, mida teostab kolmanda riigi pädev asutus ja mis on kontrollitult samaväärne direktiivi 2013/36/EL artiklis 127 sätestatud põhimõtetest lähtuva järelevalvega;

20)   „tööpäev”— rahaturuinstrumendiga sooritatava tehingu lepingus või kinnituses nimetatud kuupäeva suhtes päev, mil kommertspangad ja valuutaturud on avatud üldiseks äritegevuseks (sealhulgas tehinguteks vastava rahaturuinstrumendiga) ja arveldavad makseid samas valuutas nagu kõnealune maksekohustus, mis tuleb tasuda sel kuupäeval või mis arvutatakse selle kuupäeva põhjal. Kui rahaturuinstrumendiga sooritatakse tehing vastavalt tüüplepingule, mille on avaldanud Euroopa Pangandusföderatsioon (EBF), Laenuturu Assotsiatsioon (Loan Market Association ehk LMA), Rahvusvaheline Vahetustehingute ja Tuletisinstrumentide Liit (International Swaps and Derivatives Association ehk ISDA) vm juhtivad Euroopa või rahvusvahelised turuorganisatsioonid, kasutatakse seal ette nähtud või sellesse inkorporeeritud määratlust. Kui rahaturuinstrumendiga sooritatav tehing tuleb arveldada läbi määratud arveldussüsteemi, tähendab see päeva, mil see arveldussüsteem on niisuguse tehingu arveldamiseks avatud;

21)   „TARGET2 arvelduspäev”— päev, mil TARGET2 (üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem) on avatud;

22)   „tagasiostuleping”— leping, mille kohaselt pooled võivad sõlmida tehinguid, milles üks pool („müüja”) kohustub müüma teisele poolele („ostjale”) peatsel kuupäeval ostuhinna eest teatavaid „varasid” („väärtpabereid”, „kaupu” või „muid finantsvarasid”), ostja aga kohustub need varad kindlaksmääratud tulevasel kuupäeval või nõudmise korral müüjale tagasiostuhinna eest tagasi müüma. Iga selline tehing võib olla tagasiostutehing (repotehing) või ostu-tagasimüügitehing (pöördrepotehing). Tagasiostuleping võib tähendada ka seda, kui võetakse kohustus pantida varad ja anda üldine taaskasutamise õigus peatsel kuupäeval rahas antava laenu eest ning laenu põhisumma ja intressi tagasimaksmist kaugemal tulevasel kuupäeval varade tagastamise eest. Repotehingud võidakse sõlmida ette kindlaks määratud tähtpäevaks („tähtajalised” repotehingud) või ette kindlaks määramata tähtpäevata, jättes mõlemale poolele võimaluse iga päev kokkulepe uuega asendada või lõpetada („avatud” repotehingud);

23)   „kolmepoolne repo”— repotehing, milles tagatise valimise ja haldamise eest vastutab tehingu tähtaja jooksul kolmas isik;

24)   „välisvaluuta vahetustehing”— vahetustehing, milles üks pool müüb teisele poolele teatava summa teatavat valuutat ja teine pool maksab selle eest kokkulepitud summa teatavas teises valuutas vastavalt kokkulepitud vahetuskursile (hetkekurss) ning kohustub müüdud valuuta tulevasel kuupäeval (tähtpäev) tagasi ostma, makstes samas valuutas, mida ta varem sai, kuid teistsuguse vahetuskursiga (tähtpäevakurss);

25)   „indeksipõhine üleööintressi-vahetustehing” ehk „OIS” (overnight index swap)— intressimäära vahetustehing, milles perioodi ujuv intressimäär võrdub üleööintressimäära (või indeksipõhise üleööintressimäära) geomeetrilise keskmisega teatava tähtaja jooksul. Lõppmakse arvutatakse, lahutades fikseeritud intressimäärast OIS tähtaja jooksul kumuleerunud üleööintress ja rakendatakse saadud tulemus tehingu nominaalsummale. Kuna käesolev määrus keskendub üksnes eurodes vääringustatud OISidele, on üleööintressimääraks EONIA;

26)   „Basel III LCR raamistik”— Baseli pangajärelevalve komitee ettepanek likviidsuskattekordaja (LCR) kohta, mille keskpankade presidentide ja järelevalveasutuste juhtide rühm, s.o Baseli komitee järelevalvekogu, 7. jaanuaril 2013 heaks kiitis kui ülemaailmse lühiajalise likviidsuse meetmete miinimumstandardi pangandussektoris.

Artikkel 2

Tegelik andmeid esitav üldkogum

1.   Tegeliku andmeid esitava üldkogumi moodustavad euroala residentidest rahaloomeasutused, mille nõukogu määrab andmeesitajateks vaadeldava andmeid esitava üldkogumi hulgast lõike 2 või 3 alusel, või rahaloomeasutused, mille EKP nõukogu määrab andmeesitajateks lõike 4 alusel, sätestatud kriteeriumidest lähtudes, ja millele teatatakse nende aruandekohustusest vastavalt lõikele 5 (edaspidi „andmeesitajad”).

2.   Käesoleva määruse jõustumiskuupäeval võib EKP nõukogu otsustada, et rahaloomeasutus on andmeesitaja, kui selle rahaloomeasutuse põhibilansi koguvara on suurem kui 0,35 % kõikide euroala rahaloomeasutuste põhibilansi koguvarast vastavalt uusimatele EKP käsutuses olevatele andmetele, st:

a)	andmetele, mis põhinevad lõike 5 kohasele teatamisele eelneva kalendriaasta detsembrikuu lõpul, või

b)	kui punktis a nimetatud andmed ei ole kättesaadavad, andmetele, mis põhinevad eelneva aasta detsembrikuu lõpul.

Seda otsust kohaldades ei arvestata asjaomase rahaloomeasutuse põhibilansi koguvara väljaarvutamisel filiaale, mis asuvad väljaspool tema asukohariiki.

3.   Alates 1. jaanuarist 2017 võib EKP nõukogu otsustada lugeda andmeesitajaks mis tahes muu rahaloomeasutuse, võttes aluseks tema põhibilansi koguvara, võrreldes kõikide euroala rahaloomeasutuste bilansi koguvaraga, selle, kui oluline on asjaomase rahaloomeasutuse tegevus kauplemisel rahaturuinstrumentidega, ning tema tähtsuse euroala ja/või eraldi liikmesriikide finantssüsteemi stabiilsuse ja toimimise seisukohast.

4.   Alates 1. jaanuarist 2017 võib EKP nõukogu samuti otsustada, et igast euroala liikmesriigist määratakse andmeesitajateks vähemalt kolm rahaloomeasutust. Kui EKP nõukogu poolt lõike 2 või 3 kohaselt tehtud otsuste põhjal on valitud teatavast euroala liikmesriigist vähem kui kolm rahaloomeasutust, hõlmab tegelik andmeid esitav üldkogum sellest tulenevalt ka teisi selle euroala liikmesriigi rahaloomeasutusi, mida asjaomane RKP peab representatiivseteks (edaspidi „representatiivsed andmeesitajad”), nii et selle euroala liikmesriigi andmeesitajateks on määratud vähemalt kolm andmeesitajat.

Representatiivsed andmeesitajad valitakse suurimate asjaomases euroala liikmesriigis resideerivate krediidiasutuste hulgast, lähtudes nende asutuste põhibilansi kogumahust, välja arvatud juhul, kui RKPd pakuvad välja alternatiivsed kriteeriumid ja EKP nendega kirjalikult nõustub.

5.   EKP või asjaomane RKP teatab asjaga seotud rahaloomeasutustele EKP nõukogu otsusest, mis on tehtud lõike 2, 3 või 4 alusel, ja nende kohustustest, mis tulenevad käesolevast määrusest. See teade saadetakse kirjalikult vähemalt neli kuud enne esimese aruandluse algust.

6.   Olenemata lõike 2, 3 või 4 alusel tehtud EKP nõukogu otsustest võivad RKPd koguda rahaturgude statistikat ka asjaomases liikmesriigis resideerivatelt rahaloomeasutustelt, mis ei ole lõike 2, 3 ega 4 kohaselt andmeesitajad, võttes aluseks riigisisesed statistikaaruandluse nõuded (edaspidi „lisaandmeesitajad”). Kui RKP määrab sel viisil lisaandmeesitajaid, teatab ta neile sellest viivitamata.

Artikkel 3

Statistikaaruandluse nõuded

1.   Rahaturgude statistika korrapärase koostamise huvides esitavad andmeesitajad oma residentsuse liikmesriigi RKP-le iga päev konsolideeritud statistilise teabe rahaturuinstrumentide kohta, hõlmates oma liidus ja EFTAs asuvad filiaalid. Nõutav statistiline teave on täpsustatud I, II ja III lisas. RKP edastab andmeesitajatelt saadud statistilise teabe EKP-le vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 2.

2.   RKPd määravad kindlaks ja rakendavad aruandluskorra, mida andmeesitajad peavad seoses rahaturuinstrumentidega järgima. See aruandluskord tagab nõutava statistilise teabe esitamise ning võimaldab täpselt kontrollida IV lisas sätestatud teabeedastuse, täpsuse, mõistete vastavuse ja andmete parandamise miinimumnõuete täitmist.

3.   Olenemata lõikes 1 sätestatud aruandlusnõudest võib RKP otsustada, et asjaomases liikmesriigis resideerivad artikli 2 lõigete 2, 3 ja 4 alusel valitud andmeesitajad esitavad I, II ja III lisas näidatud statistilise teabe EKP-le. Asjaomane RKP teatab sellest EKP-le ja andmeesitajatele, seejärel määratleb EKP aruandluskorra ja teeb selle andmeesitajatele kohustuslikuks ning asub ise koguma andmeid otse andmeesitajatelt.

4.   Kui RKP on valinud lisaandmeesitajad ja neid artikli 2 lõike 6 kohaselt teavitanud, esitavad nad igapäevase statistilise teabe seoses rahaturuinstrumentidega RKP-le. EKP taotluse korral edastab RKP lisaandmeesitajatelt saadud statistilise teabe EKP-le vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 2.

5.   RKPd määratlevad aruandluskorra ja teevad selle täiendavatele andmeesitajatele kohustuslikuks, võttes arvesse riigisiseseid statistikaaruandluse nõudeid. RKPd tagavad, et nende siseriiklike aruandlusnõuete kohaselt peavad lisaandmeesitajad kinni pidama nõuetest, mis on samaväärsed käesoleva määruse artiklites 6 kuni 8, artikli 10 lõikes 3, artiklis 11 ja artiklis 12 sätestatutega. RKPd tagavad, et need aruandlusnõuded võimaldavad saada nõutava statistilise teabe ning täpselt kontrollida IV lisas sätestatud teabeedastuse, täpsuse, mõistete vastavuse ja andmete parandamise miinimumnõuete täitmist.

Artikkel 4

Tähtajad

1.   Kui RKP otsustab vastavalt artikli 3 lõikele 3, et andmeesitajad esitavad I, II ja III lisas näidatud statistilise teabe otse EKP-le, edastavad andmeesitajad selle teabe EKP-le järgmiselt:

a)	artikli 2 lõike 2 alusel valitud andmeesitajate kogutud andmed edastatakse EKP-le kord päevas ajavahemikus alates kella 18.00 tehingupäeval kuni 7.00 Kesk-Euroopa aja järgi esimesel TARGET2 arvelduspäeval pärast tehingupäeva.

b)	Artikli 2 lõigete 3 ja 4 alusel valitud andmeesitajate kogutud andmed edastatakse EKP-le kord päevas ajavahemikus alates kella 18.00 tehingupäeval kuni 13.00 Kesk-Euroopa aja järgi esimesel TARGET2 arvelduspäeval pärast tehingupäeva.

c)	Andmed, mille suhtes RKP kohaldab erandit vastavalt artiklile 5, edastatakse EKP-le kord nädalas ajavahemikus alates kella 18.00 tehingupäeval kuni 13.00 Kesk-Euroopa aja järgi esimesel TARGET2 arvelduspäeval pärast selle nädala lõppu, mille kohta need andmed käivad.

2.   Kõikidel muudel juhtudel peale lõikes 1 nimetatute edastavad RKPd andmeesitajatelt I, II ja III lisa kohaselt saadud igapäevase statistilise teabe rahaturgude kohta EKP-le järgmiselt:

a)	artikli 2 lõike 2 alusel valitud andmeesitajatelt kogutud andmed edastatakse EKP-le kord päevas enne kella 7.00 Kesk-Euroopa aja järgi esimesel TARGET2 arvelduspäeval pärast tehingupäeva.

b)	Artikli 2 lõigete 3 ja 4 alusel valitud andmeesitajatelt kogutud andmed edastatakse EKP-le kord päevas enne kella 13.00 Kesk-Euroopa aja järgi esimesel TARGET2 arvelduspäeval pärast tehingupäeva.

c)

Artikli 2 lõike 6 kohaselt lisaandmeesitajatelt kogutud andmed edastatakse EKP-le kord päevas enne kella 13.00 Kesk-Euroopa aja järgi esimesel TARGET2 arvelduspäeval pärast tehingupäeva, kord nädalas enne kella 13.00 Kesk-Euroopa aja järgi esimesel TARGET2 arvelduspäeval pärast selle nädala lõppu, mille kohta need andmed käivad, või kord kuus enne kella 13.00 Kesk-Euroopa aja järgi esimesel TARGET2 arvelduspäeval pärast selle kuu lõppu, mille kohta need andmed käivad. RKPd otsustavad aruandlussageduse ja teatavad sellest viivitamata EKP-le. RKPd võivad aruandlussagedust muuta kord aastas.

d)	Andmed, mille suhtes RKP kohaldab erandit vastavalt artiklile 5, edastatakse EKP-le kord nädalas enne kella 13.00 Kesk-Euroopa aja järgi esimesel TARGET2 arvelduspäeval pärast selle nädala lõppu, mille kohta need andmed käivad.

3.   RKPd otsustavad, mis ajal nad peavad andmed andmeesitajatelt saama, et täita oma lõikes 2 sätestatud aruandluskohustust, ja teatavad sellest andmeesitajatele.

4.   Kui lõikes 1 või 2 viidatud tähtaeg langeb päevale, mil TARGET2 on suletud, pikendatakse tähtaega järgmise päevani, mil TARGET2 on EKP veebilehel avaldatud teadete kohaselt avatud.

Artikkel 5

Erand

Kui andmeesitajad on valitud artikli 2 lõike 3 või 4 alusel, võib RKP otsustada, et need andmeesitajad võivad saata igapäevase rahaturgude statistika RKP-le kord nädalas enne kella 13.00 (Kesk-Euroopa aja järgi) esimesel TARGET2 arvelduspäeval pärast selle nädala lõppu, mille kohta need andmed käivad, kui nad ei saa oma tegevusega seotud põhjustel täita nõuet, mille kohaselt tuleb aruanded esitada kord päevas. EKP võib seada RKPdele tingimusi seoses selle erandi kohaldamisega.

Artikkel 6

Ühinemine, jagunemine, ümberkorraldamine ja maksejõuetus

1.   Ühinemise, jagunemise, eraldamise (spin-off) või muu ümberkorraldamise korral, mis võib mõjutada andmeesitaja statistikaalaste kohustuste täitmist, teatab andmeesitaja EKP-le ja asjaomasele RKP-le pärast sellise toimingu tegemise kavatsuse avalikuks saamist ja mõistliku aja jooksul enne selle tegemist sellest, kuidas kavatsetakse täita käesolevas määruses sätestatud statistikaaruandluse nõuded. Samuti teatab andmeesitaja EKP-le ja asjaomasele RKP-le selle toimingu lõpuleviimisest 14 päeva jooksul.

2.   Kui andmeesitaja ühineb teise üksusega ühendamise teel vastavalt määratlusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/35/EL (12) ning üks ühinevatest üksustest oli andmeesitaja, jätkab ühinenud üksus käesoleva määruse kohaselt aruannete esitamist.

3.   Kui andmeesitaja ühineb teise üksusega uue äriühingu asutamise teel vastavalt määratlusele direktiivis 2011/35/EL ning üks ühinevatest üksustest oli andmeesitaja, hakkab ühinemise tulemusel tekkinud üksus käesoleva määruse kohaselt aruandeid esitama, kui ta vastab andmeesitaja määratlusele.

4.   Kui andmeesitaja jaguneb kaheks või enamaks üksuseks jaotumise teel või uue äriühingu asutamise teel vastavalt määratlustele kuuendas nõukogu direktiivis 82/891/EMÜ (13) ning üks uutest üksustest on andmeesitaja, hakkab see uus üksus käesoleva määruse kohaselt aruandeid esitama. Ettevõtete jagunemine hõlmab ka eraldamist, mille puhul andmeesitaja võõrandab oma varad ja kohustused tervikuna või osaliselt uuele äriühingule selle äriühingu aktsiate või osade eest.

5.   Kui andmeesitaja muutub maksejõuetuks, kaotab krediidiasutuse tegevusloa või tema pangandustegevus muul viisil lakkab ning pädev järelevalveasutus seda kinnitab, ei ole sel andmeesitajal enam käesolevast määrusest tulenevat aruandekohustust.

6.   Lõike 5 kohaldamisel loetakse andmeesitaja maksejõuetuks ühel või mitmel järgmisel asjaolul:

a)	ta loovutab oma vara võlausaldajatele või selleks, et ettevõte saneerida, sõlmida võlausaldajatega kohtulik kokkulepe või kompromiss;

b)	ta tunnistab kirjalikult, et ei suuda oma võlgu tähtaegselt ära maksta;

c)	ta esitab taotluse või annab nõusoleku pankrotihalduri, valitseja, likvideerija või muu seesuguse isiku määramiseks tema enda või kogu tema vara või selle olulise osa suhtes;

d)	tema suhtes esitatakse kohtus või muus pädevas ametiasutuses pankrotiavaldus (välja arvatud siis, kui seda teeb vastaspool seoses andmeesitaja kohustusega selle vastaspoole ees);

e)

tema tegevus lõpetatakse või ta muutub maksejõuetuks (või on analoogses menetluses) või esitab taotluse või avalduse — või teine üksus või isik esitab taotluse või avalduse — tema saneerimiseks, võlausaldajatega kohtuliku kokkuleppe või kompromissi sõlmimiseks, ümberkujundamiseks (readjustment), valitsemiseks kolmanda isiku poolt, likvideerimiseks, äriühingu lõppemiseks või muuks seesuguseks kohustustest vabastavaks lahenduseks vastavalt olemasolevatele või tulevastele õigusaktidele ning sellist taotlust või avaldust (välja arvatud tegevuse lõpetamise või analoogse menetluse taotlemisel, mille suhtes ei kohaldata 30-päevast tähtaega) ei peatata ega jäeta rahuldamata 30 päeva jooksul alates selle esitamisest;

f)	tema või kogu tema vara või selle olulise osa suhtes määratakse pankrotihaldur, valitseja, likvideerija või muu seesugune isik või

g)	kutsutakse kokku tema võlausaldajate koosolek eesmärgiga kaaluda vabatahtlikku likvideerimist (voluntary arrangement) (või muud seesugust menetlust).

Artikkel 7

Konfidentsiaalsussätted

1.   Saades ja töödeldes käesoleva määruse alusel andmeid, mis sisaldavad konfidentsiaalset teavet, sealhulgas niisuguseid andmeid teiste euroala RKPdega jagades, kohaldavad EKP ja RKPd määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklites 8 ja 8c sätestatud konfidentsiaalse statistilise teabe kaitse ja kasutamise standardeid.

2.   Järgides lõiget 1, ei edastata ega jagata EKP või RKP poolt käesoleva määruse alusel kogutud statistilistes andmetes sisalduvat konfidentsiaalset teavet teistele asutustele ega kolmandatele isikutele peale EKP ja euroala RKPde, välja arvatud juhul, kui asjaomane andmeesitaja on andnud EKP-le või asjaomasele RKP-le selleks eelnevalt sõnaselge kirjaliku nõusoleku ning EKP või asjaomane RKP on vajaduse korral sõlminud sellise andmeesitajaga asjakohase konfidentsiaalsuslepingu.

Artikkel 8

Teabe kontrollimine ja sundkogumine

EKP-l ja RKPdel on õigus kontrollida ja vajaduse korral sundkoguda teavet, mida andmeesitajad esitavad artiklis 3 sätestatud statistilise aruandluse nõuete ning käesoleva määruse I, II ja III lisa alusel. Seda õigust võib kasutada eelkõige juhul, kui andmeesitaja ei täida IV lisas sätestatud teabeedastuse, täpsuse, mõistete vastavuse ja andmete parandamise nõudeid. Samuti kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklit 6.

Artikkel 9

Lihtsustatud kord muudatuste tegemiseks

EKPS statistikakomitee seisukohti arvestades võib EKP juhatus teha käesoleva määruse lisadesse tehnilisi muudatusi, kui nendega ei muudeta põhimõttelist alusraamistikku ega andmeesitajate aruandluskoormust. Juhatus teatab EKP nõukogule igast sellisest muudatusest ebakohase viivituseta.

Artikkel 10

Aruandluse algus

1.   Artikli 2 lõike 2 alusel valitud andmeesitajate aruandlus vastavalt käesolevale määrusele algab artiklis 12 ette nähtud üleminekusätete kohaselt 1. aprilli 2016. aasta andmetega.

2.   Artikli 2 lõigete 3 ja 4 alusel valitud andmeesitajate aruandlus vastavalt käesolevale määrusele algab kuupäeval, mille EKP või asjaomane RKP andmeesitajale artikli 2 lõike 5 kohaselt teatab, kuid igal juhul mitte enne 12 kuu möödumist artikli 2 lõikes 3 või 4 ette nähtud nõukogu otsuse vastuvõtmisest.

3.   Peale selle võivad artikli 2 lõike 4 alusel valitud representatiivsed andmeesitajad esitada EKP-le või asjaomasele RKP-le kirjaliku põhjendatud taotluse aruandluse alguskuupäeva edasilükkamiseks. Edasilükkamise taotlus võidakse rahuldada kuni kuue kuu pikkuseks tähtajaks, mida võidakse hiljem pikendada kuni kuue kuu kaupa. EKP või asjaomane RKP võib nõustuda lükkama taotluse esitanud representatiivsete andmeesitajate aruandluse alguskuupäeva edasi, kui ta peab niisugust viivitust õigustatuks. Kui andmeesitajatel ei ole andmeid esitada või on ainult andmed, mis ei ole aruandluse alguskuupäeval nii EKP kui ka RKP arvates representatiivsed, võib RKP nõustuda vabastama ta aruandluse alguskuupäeva kohaldamisest. Vabastada võib ainult RKP koostöös EKPga, kui nii EKP kui ka RKP peavad taotlust õigustatuks ja see ei ohusta aruandlusvalimi representatiivsust.

4.   Artikli 2 lõike 6 alusel lisaandmeesitajateks valitud rahaloomeasutuste aruandlus vastavalt käesolevale määrusele algab kuupäeval, mille RKP lisaandmeesitajale artikli 2 lõike 6 kohaselt teatab.

Artikkel 11

Korrapärane uuesti läbivaatamine

EKP vaatab käesoleva määruse toimimise uuesti läbi 12 kuu möödudes aruandluse alguskuupäevast ning esitab selle kohta aruande. Vastavalt aruandes antud soovitustele võib ta suurendada või vähendada andmeesitajate arvu ja/või statistikaaruandluse nõudeid. Pärast seda esmaläbivaatamist ajakohastatakse tegeliku andmeid esitava üldkogumi koosseisu korrapäraselt igal teisel aastal.

Artikkel 12

Üleminekusätted

Ajavahemikus alates 1. aprillist 2016 kuni 1. juulini 2016 on andmeesitajatel lubatud esitada EKP-le või asjaomasele RKP-le rahaturgude statistika aruandeid mõne, kuid mitte kõikide asjakohaste päevade kohta. EKP või asjaomane RKP võib ette näha päevad, mille kohta tuleb aruanded esitada.

Artikkel 13

Lõppsätted

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2015.

---

(1)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(2)  14. novembri 2014. aasta arvamus (ELT C 407, 15.11.2014, lk 1).

(3)  Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(4)  Euroopa Keskpanga 24. septembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1071/2013 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2013/33) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

(10)  Komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1569/2007, millega kehtestatakse kolmandate riikide väärtpaberiemitentide kohaldatavate raamatupidamisstandardite samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanism Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2003/71/EÜ ja 2004/109/EÜ alusel (ELT L 340, 22.12.2007, lk 66).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/35/EL, mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist (ELT L 110, 29.4.2011, lk 1).

(13)  Nõukogu 17. detsembri 1982. aasta kuues direktiiv 82/891/EMÜ, mis käsitleb aktsiaseltside jagunemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 47).

---

---

---

---

---