EUR-Lex Juurdepääs Euroopa Liidu õigusaktidele

Tagasi EUR-Lexi avalehele

See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.

Dokument 32014R1163

Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1163/2014, 22. oktoober 2014 , järelevalvetasude kohta (EKP/2014/41)

ELT L 311, 31.10.2014, lk 23—31 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokumendi õiguslik staatus Kehtivad: Seda akti on muudetud. Praegune konsolideeritud versioon: 01/01/2020

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/1163/oj

31.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/23


EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) nr 1163/2014,

22. oktoober 2014,

järelevalvetasude kohta

(EKP/2014/41)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 4 lõike 3 teist lõiku, artiklit 30 ja artikli 33 lõike 2 teist lõiku,

võttes arvesse määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 30 lõike 2 kohaselt läbi viidud avalikku konsultatsiooni ja analüüsi,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 1024/2013 luuakse ühtne järelevalvemehhanism, mis hõlmab Euroopa Keskpanka (EKP) ja riiklikke pädevaid asutusi.

(2)

Määruse (EL) nr 1024/2013 kohaselt vastutab EKP ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest euroala liikmesriikide ja EKPga tihedat koostööd tegevate euroalaväliste liikmesriikide krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate suhtes. Eeskirjad ja menetlused, mis reguleerivad EKP ja riiklike pädevate asutuste omavahelist koostööd ühtse järelevalvemehhanismi raames ning nende koostööd riiklike määratud asutustega, on sätestatud Euroopa Keskpanga määruses (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (2).

(3)

Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 30 kohaselt nõuab EKP osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustelt ja mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse poolt osalevas liikmesriigis asutatud filiaalidelt iga-aastase järelevalvetasu maksmist. EKP poolt nõutavad tasud peaksid katma EKP-le määruse (EL) nr 1024/2013 artiklite 4–6 alusel antud ülesannetega seoses tekkinud kulud, ning neid kulusid mitte ületama.

(4)

Iga-aastane järelevalvetasu peaks seega koosnema osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutuste ja mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse poolt osalevas liikmesriigis asutatud filiaalide, mille üle teostatakse järelevalvet ühtse järelevalvemehhanismi raames, igal aastal makstavast summast.

(5)

Ühtses järelevalvemehhanismis jagatakse EKP ja iga riikliku pädeva asutuse järelevalveülesanded vastavalt järelevalve alla kuuluvate üksuste olulisusele.

(6)

EKP otsene järelevalvepädevus hõlmab osalevas liikmesriigis asutatud olulisi krediidiasutusi, finantsvaldusettevõtjaid ja segafinantsvaldusettevõtjaid ning mitteosalevas liikmesriigis asutatud oluliste krediidiasutuste osalevas liikmesriigis asuvaid filiaale.

(7)

Samuti teostab EKP järelvaadet nii olulisi kui vähem olulisi krediidiasutusi hõlmava ühtse järelevalvemehhanismi toimimise üle. EKP ainupädevuses on tegevusloa andmine, tegevusloa kehtetuks tunnistamine ning olulise osaluse omandamise ja võõrandamise hindamine kõikide osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutuste osas.

(8)

Riiklikud pädevad asutused vastutavad järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste otsese järelevalve eest, ilma et see piiraks EKP volitusi teostada otsest järelevalvet teatud erijuhtudel, kui see on vajalik kõrgete järelevalvestandardite järjepideva kohaldamise tagamiseks. Järelevalvetasude kaudu kogutavate summade jagamisel järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste ja järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste liikide vahel võetakse arvesse järelevalveülesannete jaotust ühtses järelevalvemehhanismis ning EKP-le sellega seonduvalt tekkinud kulusid.

(9)

Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 33 lõike 2 kohaselt peab EKP avaldama määrustes ja otsustes talle määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesannete täitmise üksikasjaliku tegevuskorra.

(10)

Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 30 lõike 3 kohaselt arvutatakse tasud objektiivsete kriteeriumide alusel, pidades silmas asjaomase krediidiasutuse olulisust ja riskiprofiili, sealhulgas selle riskiga kaalutud vara.

(11)

Tasud arvutatakse osalevates liikmesriikides kõige kõrgemal konsolideerimistasemel. See tähendab, et krediidiasutuste puhul, mis on osalevas liikmesriigis asutatud järelevalve alla kuuluva grupi liikmed, arvutatakse ja makstakse üks tasu grupi tasandil.

(12)

Iga-aastase järelevalvetasu arvutamisel ei tohiks arvesse võtta mitteosalevates liikmesriikides asutatud tütarettevõtteid. Selles osas ning selleks, et määratleda järelevalve alla kuuluva grupi tasutegurid, tuleks esitada allkonsolideeritud andmed kõikide emaettevõtte kontrolli all olevate tütarettevõtete ja tegevuste kohta osalevates liikmesriikides. Selliste allkonsolideeritud andmete esitamisega seonduvad kulud võivad olla suured. Seetõttu peaks järelevalve alla kuuluvatel üksustel olema võimalus valida meetod, mille kohaselt arvutatakse tasu osalevate liikmesriikide kõrgeimal konsolideerimistasemel (sealhulgas mitteosalevates liikmesriikides asutatud tütarettevõtted), ning seda ka juhul, kui sellisel viisil arvutatud tasu oleks suurem.

(13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (3) artikli 2 lõikes 5 osutatud asutused on EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 antud järelevalveülesannete täitmisest vabastatud ning seetõttu EKP neilt tasu ei nõua.

(14)

Määrust kohaldatakse üldiselt, see on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides euroala liikmesriikides. Seetõttu on määrus kohane õiguslik vahend määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 30 rakendamise praktiliseks korraldamiseks.

(15)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 30 lõikega 5 ei piira käesolev määrus riiklike pädevate asutuste õigust nõuda tasusid kooskõlas siseriikliku õigusega, kui EKP-le ei ole antud vastavaid järelevalveülesandeid, või seoses kuludega, mis kaasnevad EKPga tehtava koostöö ning EKP abistamisega ning tema antud juhiste järgi tegutsemisega, kooskõlas asjakohase liidu õigusega ning vastavalt määruse (EL) nr 1024/2013, sealhulgas artiklite 6 ja 12 rakendamiseks ettenähtud korrale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I OSA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesolevas määruses sätestatakse:

a)

järelevalve alla kuuluvate üksuste ja gruppide kohta nõutavate iga-aastaste järelevalvetasude kogusumma arvutamise kord;

b)

iga järelevalve alla kuuluva üksuse ja iga järelevalve alla kuuluva grupi makstava iga-aastase järelevalvetasu arvutamise metoodika ja kriteeriumid;

c)

EKP poolt iga-aastaste järelevalvetasude kogumise kord.

2.   Iga-aastaste järelevalvetasude kogusumma koosneb iga järelevalve alla kuuluva olulise üksuse või grupi ja järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse või grupi iga-aastasest järelevalvetasust ning arvutatakse EKP poolt osalevate liikmesriikide kõrgeimal konsolideerimistasemel.

Artikkel 2

Mõisted

Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas määruses määrustes (EL) nr 1024/2013 ja (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) sisalduvaid mõisteid ning järgmisi mõisteid:

1)   „iga-aastane järelevalvetasu” (annual supervisory fee)– iga järelevalve alla kuuluva üksuse ja iga järelevalve alla kuuluva grupi kohta makstav tasu, mis arvutatakse artikli 10 lõikes 6 sätestatud korra kohaselt;

2)   „iga-aastased kulud” (annual costs)– kooskõlas artikli 5 sätetega kindlaks määratud summa, mis kaetakse EKP poolt konkreetsel tasuperioodil kogutud iga-aastaste järelevalvetasude arvelt.

3)   „tasuvõlgnik” (fee debtor)– tasu maksev krediidiasutus või tasu maksev filiaal, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 4 ja millele esitatakse tasu maksmise teade;

4)   „tasutegurid” (fee factors)– artikli 10 lõike 3 punktis a määratletud järelevalve alla kuuluva üksuse või grupi andmed, mille põhjal arvutatakse iga-aastane järelevalvetasu;

5)   „tasu maksmise teade” (fee notice)– käesoleva määruse kohaselt tasuvõlgnikule väljastatud teade, milles täpsustatakse asjaomase tasuvõlgniku poolt makstav iga-aastane tasu;

6)   „tasu maksev krediidiasutus” (fee-paying credit institution)– osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutus;

7)   „tasu maksev filiaal” (fee-paying branch)– mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse poolt osalevas liikmesriigis asutatud filiaal;

8)   „tasuperiood” (fee period)– kalendriaasta;

9)   „esimene tasuperiood” (first fee period)– ajavahemik alates päevast, mil EKP võtab endale määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesanded, kuni asjaomase kalendriaasta lõpuni;

10)   „tasu maksvate üksuste grupp” (group of fee-paying entities)– i) järelevale alla kuuluv grupp ja ii) tasu maksvad filiaalid, mida käsitletakse ühe filiaalina kooskõlas artikli 3 lõikega 3;

11)   „liikmesriik” (Member State)– Euroopa Liidu liikmesriik;

12)   „varade koguväärtus”– varade koguväärtus vastavalt määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artiklile 51. Tasu maksvate üksuste grupi puhul ei hõlma varade koguväärtus mitteosalevates liikmesriikides ja kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjaid;

13)   „koguriskipositsioon” (total risk exposure)– tasu maksvate üksuste grupi ja tasu maksvate üksuste gruppi mittekuuluva tasu maksva krediidiasutuse jaoks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (4) artikli 92 lõikega 3 osalevate liikmesriikide kõrgeimal konsolideerimistasemel arvutatud summa.

Artikkel 3

Iga-aastase järelevalvetasu maksmise üldine kohustus

1.   EKP nõuab iga-aastast järelevalvetasu iga järelevalve alla kuuluva üksuse ja iga järelevalve alla kuuluva grupi kohta igal tasuperioodil.

2.   Iga järelevalve alla kuuluva üksuse ja järelevalve alla kuuluva grupi iga-aastane järelevalvetasu sätestatakse tasuvõlgnikule esitatavas tasu maksmise teates, mille tasuvõlgnik peab tasuma. Tasuvõlgnik on tasu maksmise teate ja järelevalvetasusid käsitleva mis tahes EKP teate või avalduse adressaadiks. Tasuvõlgnik vastutab iga-aastase järelevalvetasu tasumise eest.

3.   Sama krediidiasutuse poolt samas osalevas liikmesriigis asutatud kaht või enamat tasu maksvat filiaali käsitatakse ühe filiaalina. Ühe krediidiasutuse tasu maksvaid filiaale, mis on asutatud eri osalevates liikmesriikides, ei käsitata ühe filiaalina.

4.   Ühes osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse tasu maksvaid filiaale käsitatakse käesoleva määruse tähenduses tütarettevõtjatest eraldi olevaina.

Artikkel 4

Tasuvõlgnik

1.   Iga-aastase järelevalvetasu kontekstis on tasuvõlgnik:

a)

järelevalve alla kuuluvasse gruppi mittekuuluva tasu maksva krediidiasutuse puhul tasu maksev krediidiasutus;

b)

teise tasu maksva filiaaliga mitteseotud tasu maksva filiaali puhul tasu maksev filiaal;

c)

järelevalve alla kuuluva tasu maksvate üksuste grupi puhul määratakse tasuvõlgnik kindlaks vastavalt lõike 2 sätetele.

2.   Ilma et see piiraks tasu maksvate üksuste grupi sisest kulude jaotamise korraldust, käsitatakse tasu maksvate üksuste gruppi ühe üksusena. Iga tasu maksvate üksuste grupp määrab kogu grupi tasuvõlgniku ning teavitab EKPd sellest tasuvõlgnikust. Tasuvõlgnik määratakse osalevas liikmesriigis. Asjaomast teadet loetakse kehtivaks vaid juhul, kui

a)

teade sisaldab teatega hõlmatud järelevalve alla kuuluva grupi kõikide tasu maksvate üksuste nimesid;

b)

teade on allkirjastatud grupi kõikide järevelvalve alla kuuluvate üksuste poolt;

c)

EKP saab teate kätte hiljemalt iga aasta 1. juuliks, et seda saaks arvesse võtta tasu maksmise teate koostamisel järgmiseks tasuperioodiks.

Kui EKP-le esitatakse tasu maksvate üksuste grupi kohta õigeaegselt enam kui üks teade, võetakse arvesse ajaliselt kõige hiljem EKPni jõudnud tähtaegne teade.

3.   Ilma et see piiraks lõiget 2, jätab EKP endale tasuvõlgniku kindlaksmääramise õiguse.

II OSA

KULUD

Artikkel 5

Iga-aastased kulud

1.   Iga-aastased kulud on iga-aastaste järelevalvetasude kindlaks määramise aluseks ning need kaetakse iga-aastastest järelevalvetasudest.

2.   Iga-aastaste kulude summa määratakse kindlaks iga-aastaste kulutuste põhjal, mis hõlmab EKP-le otseselt või kaudselt järelevalveülesannete täitmisega kaasnevad kulud asjaomasel tasuperioodil.

Iga-aastaste järelevalvetasude kogusumma peab katma, kuid mitte ületama, EKP-le järelevalveülesannetega seoses asjaomasel tasuperioodil tekkinud kulud.

3.   Iga-aastaste kulude arvutamisel arvestab EKP järgmisega:

a)

eelnevatel tasuperioodidel laekumata jäänud tasude summad;

b)

artikli 14 kohaselt laekunud intressimaksed;

c)

artikli 7 lõike 3 kohaselt laekunud või tagasi makstud summad.

Artikkel 6

Iga-aastaste kulude hindamine ja kindlaksmääramine

1.   Ilma et see piiraks määruses (EL) nr 1024/2013 sätestatud EKP aruandekohustust, arvutab EKP iga kalendriaasta lõpuks iga-aastaste kulude hinnangulise suuruse järgmise kalendriaasta tasuperioodil.

2.   Nelja kuu jooksul pärast iga tasuperioodi lõppu määrab EKP kindlaks iga-aastaste kulude tegeliku suuruse asjaomasel tasuperioodil.

3.   Iga-aastaste kulude hinnanguline suurus ja tegelik suurus on artikli 9 lõikes 1 osutatud iga-aastaste kulude kogusumma arvutamise aluseks.

III OSA

IGA-AASTASE JÄRELEVALVETASU KINDLAKSMÄÄRAMINE

Artikkel 7

Uued järelevalve alla kuuluvad üksused või staatuse muutmine

1.   Kui järelevalve alla kuuluva üksuse või järelevalve alla kuuluva grupi üle teostatakse järelevalvet ainult tasuperioodi teatud aja jooksul, on iga-aastase järelevalvetasu arvutamise aluseks tasuperioodi täiskuude arv, mille jooksul järelevalve alla kuuluva üksuse või järelevalve alla kuuluva grupi üle järelevalvet teostatakse.

2.   Kui EKP vastava otsuse põhjal muudetakse järelevalve alla kuuluva üksuse või järelevalve alla kuuluva grupi staatust olulisest vähem oluliseks või vähem olulisest oluliseks, on iga-aastase järelevalvetasu arvutamise aluseks kuude arv, mille viimase päeva seisuga oli järelevalve alla kuuluv üksus või järelevalve alla kuuluv grupp oluline või vähem oluline üksus või grupp.

3.   Kui nõutav iga-aastase järelevalvetasu summa erineb lõigete 1 või 2 kohaselt arvutatud summast, teeb EKP tasuvõlgnikule tagasimakse või esitab talle täiendava arve, mille tasuvõlgnik peab tasuma.

Artikkel 8

Iga-aastaste kulude jagunemine järelevalve alla kuuluvate oluliste ja vähem oluliste üksuste vahel

1.   Iga järelevalve alla kuuluva üksuse ja järelevalve alla kuuluva grupi kohta makstava iga-aastase järelevalvetasu arvutamiseks jagatakse iga-aastased kulud kummagi järelevalve alla kuuluva üksuse ja järelevalve alla kuuluva grupi liigi vahel kaheks järgmiselt:

a)

järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste poolt kaetavad iga-aastased kulud;

b)

järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste poolt kaetavad iga-aastased kulud.

2.   Iga-aastased kulud jaotatakse vastavalt lõikele 1 järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste otsest järelevalvet ja järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste kaudset järelevalvet teostavate asjaomaste funktsioonide kantud kulude põhjal.

Artikkel 9

Nõutavad summad

1.   EKP nõutava iga-aastase järelevalvetasu kogusumma koosneb:

a)

tasuperioodiks heaks kiidetud eelarve põhjal arvutatud jooksva tasuperioodi iga-aastaste kulude hinnangulisest suurusest;

b)

eelmise tasuperioodi mis tahes üle- või puudujäägist, mis määratakse kindlaks, lahutades eelmisel tasuperioodil määratletud iga-aastaste kulude hinnangulisest suurusest eelmise tasuperioodi iga-aastaste kulude tegeliku summa.

2.   EKP määrab iga järelevalve alla kuuluva üksuse ja järelevalve alla kuuluva grupi liigi osas kindlaks iga-aastaste järelevalvetasude kaudu nõutava kogusumma ning avaldab selle oma veebilehel asjaomase tasuperioodi 30. aprilliks.

Artikkel 10

Järelevalve alla kuuluvate üksuste või järelevalve alla kuuluvate gruppide kohta makstav iga-aastane järelevalvetasu

1.   Iga järelevalve alla kuuluva olulise üksuse või järelevalve alla kuuluva olulise grupi kohta makstav iga-aastane järelevalvetasu määratakse kindlaks, jagades järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste ja järelevalve alla kuuluvate oluliste gruppide liikidelt nõutavad summad konkreetsete järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste ja järelevalve alla kuuluvate oluliste gruppide vahel vastavalt nende tasuteguritele.

2.   Iga järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse või järelevalve alla kuuluva vähem olulise grupi kohta makstav iga-aastane järelevalvetasu määratakse kindlaks, jagades järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste ja järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste gruppide liikidelt nõutavad summad konkreetsete järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste ja järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste gruppide vahel vastavalt nende tasuteguritele.

3.   Tasutegurid arvutatakse osalevate liikmesriikide kõrgeimal konsolideerimistasemel järgmiselt.

a)

Tasuteguriteks, mille põhjal määratakse kindlaks järelevalve alla kuuluva üksuse või järelevalve alla kuuluva grupi kohta makstav iga-aastane järelevalvetasu, on järgmised summad vaatluskuupäeva seisuga:

i)

varade koguväärtus;

ii)

koguriskipositsioon. Tasu maksva filiaali puhul on koguriskipositsioon null.

b)

Andmed tasutegurite kohta määratakse kindlaks ja kogutakse vastavalt EKP otsusele rakendatava metoodika ja korra kohta. Asjaomane otsus avaldatakse EKP veebilehel.

c)

Tasutegurite arvutamisel peaksid järelevalve alla kuuluvad grupid reeglina jätma arvesse võtmata mitteosalevates liikmesriikides ja kolmandates riikides asutatud tütarettevõtete vara. Järelevalve alla kuuluvad grupid võivad otsustada nimetatud vara tasutegurite määratlemisel arvesse võtta.

d)

Järelevalve alla kuuluvate üksuste või gruppide osas, kes on liigitatud vähem olulisteks määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõike 4 alusel, ei ületa varade koguväärtuse tasutegur 30 miljardit eurot.

e)

tasutegurite osakaalud on järgmised:

i)

varade koguväärtus: 50 %;

ii)

koguriskipositsioon: 50 %.

4.   Tasuvõlgnikud koostavad tasutegurid vaatluskuupäeva, st eelmise aasta 31. detsembri seisuga ning esitavad vajalikud andmed iga-aastaste järelevalvetasude EKP-poolse arvutamise eest vastutavale riiklikule pädevale asutusele nimetatud vaatluskuupäevale järgneva aasta 1. juuli tööpäeva lõpuks või sellele järgneval tööpäeval, kui 1. juuli ei ole tööpäev. Kui järelevalve alla kuuluva üksuse majandusaasta aruanne koostatakse majandusaasta kohta, mis ei ühti kalendriaastaga, võib tasuvõlgnik esitada tasutegurid oma majandusaasta lõppkuupäeva seisuga. Riiklikud pädevad asutused edastavad andmed EKP-le EKP poolt kehtestatud korras. Kõikide tasuvõlgnike varade koguväärtuse ja kõikide tasuvõlgnike koguriskipositsioonide summad avaldatakse EKP veebilehel.

5.   Kui tasuvõlgnik tasutegureid ei esita, määratleb EKP tasutegurid kooskõlas EKP otsuses sätestatud metoodikaga. Tasutegurite esitamata jätmist vastavalt lõikele 4 käsitletakse käesoleva määruse nõuete rikkumisena.

6.   Iga tasuvõlgniku poolt makstav iga-aastane järelevalvetasu arvutatakse järgmiselt.

a)

Iga-aastane järelevalvetasu koosneb minimaalsest tasukomponendist ja muutuvast tasukomponendist.

b)

Minimaalne tasukomponent on kindlaksmääratud protsent iga järelevalve alla kuuluva üksuse ja järelevalve alla kuuluva grupi liigi iga-aastastest järelevalvetasudest, mis on arvutatud vastavalt artiklitele 8 ja 9. Järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste ja järelevalve alla kuuluvate oluliste gruppide liigi puhul on kindlaksmääratud protsent 10 %. See summa jagatakse võrdselt kõikide tasuvõlgnike vahel. Minimaalne tasukomponent poolitatakse järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste ja oluliste gruppide jaoks, kelle koguvara on 10 miljardit eurot või vähem. Järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste ja vähem oluliste gruppide puhul on kindlaksmääratud protsent 10 %. See summa jagatakse võrdselt kõikide tasuvõlgnike vahel. Minimaalne tasukomponent moodustab iga tasuvõlgniku iga-aastase järelevalvetasu miinimumsumma.

c)

Muutuv tasukomponent on iga järelevalve alla kuuluva üksuse liigi vastavalt artiklitele 8 ja 9 arvutatud iga-aastaste järelevalvetasude ja sama liiki üksuste minimaalse tasukomponendi vahe. Muutuv tasukomponent jagatakse sama liiki tasuvõlgnike vahel vastavalt iga tasuvõlgniku osakaalule kõikide tasuvõlgnike lõike 3 kohaselt kindlaks määratud kaalutud tasutegurite summas.

Eeltoodud lõigete alusel teostatud arvutuste ning käesoleva artikli lõike 4 kohaselt esitatud tasutegurite põhjal otsustab EKP iga tasuvõlgniku poolt makstava iga-aastase järelevalvetasu summa. Iga-aastase järelevalvetasu summa on toodud tasuvõlgnikule edastatavas tasu maksmise teates.

IV OSA

KOOSTÖÖ RIIKLIKE PÄDEVATE ASUTUSTEGA

Artikkel 11

Koostöö riiklike pädevate asutustega

1.   EKP võtab enne lõpliku tasumäära kohta otsuse tegemist ühendust riiklike pädevate asutustega tagamaks, et järelevalve oleks kõikide asjaomaste krediidiasutuste ja filiaalide jaoks kulutõhus ja mõistlikul tasemel. Koostöös riiklike pädevate asutustega töötab EKP sel eesmärgil välja ja rakendab asjakohase suhtluskanali.

2.   EKP palvel osutavad riiklikud pädevad asutused EKP-le tasu sissenõudmisel abi.

3.   Osalevas liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, asutatud krediidiasutuste puhul, mille tihe koostöö EKPga ei ole katkenud ega lõppenud, annab EKP asjaomase liikmesriigi riiklikule pädevale asutusele juhised tasutegurite kogumiseks ja iga-aastase järelevalvetasu arve esitamiseks.

V OSA

ARVETE ESITAMINE

Artikkel 12

Tasu maksmise teade

1.   EKP esitab tasuvõlgnikule igal aastal tasu maksmise teate.

2.   Tasu maksmise teates täpsustatakse iga-aastase järelevalvetasu maksmise võimalusi. Tasuvõlgnik on kohustatud järgima tasu maksmise teates iga-aastase järelevalvetasu maksmise osas esitatud nõudeid.

3.   Tasuvõlgnik tasub tasu maksmise teate alusel makstava summa 35 päeva jooksul alates tasu maksmise teate väljastamisest.

Artikkel 13

Tasu maksmise teate esitamine

1.   Tasuvõlgnik vastutab tasu maksmise teate esitamiseks vajalike kontaktandmete ajakohasuse eest ning edastab EKP-le info kontaktandmete mis tahes muutuste kohta (st nimi, töökoht, organisatsiooniüksus, aadress, e-posti aadress, telefoninumber, faksinumber). Tasuvõlgnik edastab info kontaktandmete mis tahes muutuste kohta EKP-le hiljemalt iga tasuperioodi 1. juuliks. Nimetatud info hõlmab füüsilise isiku kontaktandmeid või tasuvõlgniku organisatsiooni ametikoha kontaktandmeid.

2.   EKP esitab tasu maksmise teate mis tahes järgmisel viisil: a) elektrooniliselt või muude selliste suhtlusvahendite abil, b) faksi teel, c) kiirkulleriga, d) tähitud kirjaga ja vastuvõtmisteatega, e) isikliku kättetoimetamise teel. Tasu maksmise teade on kehtiv ka ilma allkirjata.

Artikkel 14

Viivis

Ilma et see piiraks muude EKP meetmete rakendamist, arvestatakse tasu osalise maksmise, maksmata jätmise või tasu maksmise teates sätestatud maksetingimuste rikkumise eest iga-aastase järelevalvetasu maksmata summalt alates võlgnevuse tekkimise kuupäevast igapäevast viivist, mille suuruseks on EKP põhiline refinantseerimismäär pluss 8 protsenti.

VI OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Sanktsioonid

Käesoleva määruse nõuete rikkumise korral võib EKP kehtestada järelevalve alla kuuluva üksuse suhtes sanktsioone vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2532/98, (5) mida täiendab määrus (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17).

Artikkel 16

Üleminekusätted

1.   Tasu maksmise teade esimese tasuperioodi kohta esitatakse koos tasu maksmise teatega 2015. aasta tasuperioodi kohta.

2.   EKP iga-aastase järelevalvetasu nõudmise võimaldamiseks määrab tasu maksvate üksuste grupp grupi tasuvõlgniku ning teavitab EKPd sellest tasuvõlgnikust 31. detsembriks 2014 kooskõlas artikli 4 lõikega 2.

3.   Tasuvõlgnik esitab artikli 13 lõikes 1 osutatud andmed esmakordselt 1. märtsiks 2015.

Artikkel 17

Aruandlus ja läbivaatamine

1.   EKP esitab kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 20 lõikega 2 kord aastas aruande Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Nõukogule, Euroopa Komisjonile ja eurorühmale järelevalvetasude struktuuri ja suuruse kavandatava muutmise kohta.

2.   EKP vaatab käesoleva määruse, eelkõige selles osas, mis puudutab järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt ja gruppidelt nõutavate iga-aastaste järelevalvetasude arvutamise metoodikat ja kriteeriume, üle 2017. aastaks.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja kõikides liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Frankfurt Maini ääres, 22. oktoober 2014

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 468/2014, 16. aprill 2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (SSM raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(5)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 2532/98, 23. november 1998, Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4).


Üles