21.6.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/56

---

EUROOPA KESKPANGA JÄRELEVALVENÕUKOGU KODUKORD

EUROOPA KESKPANGA JÄRELEVALVENÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 26 lõiget 12,

võttes arvesse 19. veebruari 2004. aasta otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord, (2) eelkõige selle artiklit 13d,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA KODUKORRA:

SISSEJUHATAV PEATÜKK

Artikkel 1

Täiendav olemus

Käesolev kodukord täiendab Euroopa Keskpanga kodukorda. Käesolevas kodukorras kasutatakse mõisteid samas tähenduses kui Euroopa Keskpanga kodukorras.

I PEATÜKK

JÄRELEVALVENÕUKOGU

Artikkel 2

Järelevalvenõukogu koosolekud

2.1.   Oma koosolekute toimumisaja üle otsustab järelevalvenõukogu esimehe ettepanekul. Järelevalvenõukogu koosolekute toimumise põhimõte on regulaarsus ja ajakava järgimine, mille ta määrab piisava ajavaruga enne iga kalendriaasta algust.

2.2.   Esimees kutsub järelevalvenõukogu koosoleku kokku juhul, kui koosoleku taotluse on esitanud vähemalt kolm liiget.

2.3.   Esimees võib järelevalvenõukogu koosoleku kokku kutsuda igal ajal, kui ta peab seda vajalikuks. Sellistel juhtudel täpsustatakse seda kaaskirjas.

2.4.   Esimehe taotlusel võib järelevalvenõukogu arutelu toimuda telekonverentsi kaudu, v.a juhul, kui vastu on vähemalt kolm järelevalvenõukogu liiget.

Artikkel 3

Järelevalvenõukogu koosolekutel osalemine

3.1.   Välja arvatud siin täpsustatud juhtudel on järelevalvenõukogu koosolekutel osalemine piiratud tema liikmetega ja, juhtudel kui riiklik pädev asutus ei ole riigi keskpank, riigi keskpanga esindajaga.

3.2.   Iga riigi pädeva asutuse esindajaga võib üldjuhul kaasas olla üks isik. Kui riiklik pädev asutus ei ole riigi keskpank, on käesoleva sätte kohaselt esindajal hääleõigus. Käesolevat sätet kohaldatakse ka juhul, kui osalejaks on asendaja artikli 3.3 kohaselt.

3.3.   Juhul kui riikliku pädeva asutuse esindaja või riigi keskpanga esindaja, kui riiklik pädev asutus ei ole riigi keskpank, ei saa osaleda, võib ta kirjalikult määrata asendaja, kes osaleks ja kasutaks nende hääleõigust, kui kirjalikus teates ei ole sätestatud teisiti. See kirjalik teade tuleb saata esimehele õigeaegselt enne koosolekut.

3.4.   Esimehe ja aseesimehe äraolekul on järelevalvenõukogu esimeheks kõige kauem järelevalvenõukogus olnud liige või vanim liige, kui kaks või enam juhatuse liiget on olnud juhatuses võrdse aja.

3.5.   Esimehe kutsel võib koosolekutel vaatlejana osaleda Euroopa Komisjoni ja/või Euroopa Pangandusjärelevalve esindaja. Esimees kutsub Euroopa Komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalve esindajad, kui seda taotleb vähemalt kolm järelevalvenõukogu liiget. Juhul kui järelevalvenõukogu peab kohaseks, võib ta kutsuda oma koosolekutel osalema ka muid isikuid.

Artikkel 4

Järelevalvenõukogu koosolekute korraldus

4.1.   Järelevalvenõukogu võtab iga koosoleku jaoks vastu päevakorra. Esimees koostab päevakorra eelnõu ja saadab selle koos seonduvate dokumentidega järelevalvenõukogu liikmetele vähemalt viis tööpäeva enne vastavat koosolekut, välja arvatud eriolukordades, mil esimees tegutseb vastavalt asjaoludele. Esimehe või mis tahes muu järelevalvenõukogu liikme ettepanekul võib järelevalvenõukogu otsustada päevakorra eelnõus punkte kustutada või lisada. Päevakorra eelnõu punkti võib kustutada vähemalt kolme järelevalvenõukogu liikme taotlusel, kui seonduvaid dokumente ei esitatud järelevalvenõukogu liikmetele õigel ajal, välja arvatud eriolukordades.

4.2.   Järelevalvenõukogu toimingute protokoll esitatakse selle liikmetele kinnitamiseks järgmisel koosolekul (vajaduse korral varem kirjalikus menetluses) ja sellele kirjutab alla esimees.

Artikkel 5

Juurdepääs teabele

Kõikidel järelevalvenõukogu liikmetel on regulaarne juurdepääs ajakohastatud teabele krediidiasutuste kohta, mida peetakse oluliseks määruse (EL) nr 1024/2013 kohaselt. Järelevalvenõukogu liikmetele kättesaadavaks tehtud teave peaks sisaldama põhilist, et võimaldada nendest krediidiasutustest reaalset arusaamist. Järelevalvenõukogu võib sellel eesmärgil teabevahetuseks vastu võtta sisekasutuses olevad vormid.

Artikkel 6

Hääletamine

6.1.   Käesoleva artikli eesmärgil loetakse osaleva liikmesriigi asutuste esindajaid üheks liikmeks.

6.2.   Kui riiklik pädev asutus ei ole kirjalikult selgesõnaliselt osutanud teisiti, kasutab hääleõigust riikliku pädeva asutuse esindaja või tema asendaja kooskõlas artikliga 3.3.

6.3.   Järelevalvenõukogu on otsusevõimeline, kui kohal viibib kahest kolmandikust hääleõiguslikest liikmetest koosnev kvoorum. Kui kvoorumit ei ole, võib esimees kokku kutsuda erakorralise koosoleku, kus järelevalvenõukogu liikmed võivad otsuseid vastu võtta olenemata kvoorumist.

6.4.   Järelevalvenõukogu hääletab esimehe taotlusel. Esimees algatab hääletusmenetluse kolme järelevalvenõukogu liikme taotlusel.

6.5.   Välja arvatud määruses (EL) nr 1024/2013 sätestatud juhtudel tegutseb järelevalvenõukogu oma hääleõiguslike liikmete lihthääleenamuse alusel. Igal liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl esimehel. Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõikes 7 sätestatud juhtudel kohaldatakse Euroopa Keskpanga kodukorra artiklis 13c sätestatud hääletamiskorda.

6.6.   Esimees võib algatada salajase hääletuse, kui seda taotleb vähemalt kolm hääleõiguslikku järelevalvenõukogu liiget.

6.7.   Hääletada võib ka kirjalikus menetluses, v.a juhul, kui selle vastu on vähemalt kolm järelevalvenõukogu hääleõiguslikku liiget. Sellisel juhul pannakse küsimus järgmise järelevalvenõukogu koosoleku päevakorda. Üldjuhul annab kirjalik menetlus igale järelevalvenõukogu liikmele kaalumiseks mitte vähem kui viis tööpäeva; menetluses toimunud arutelud protokollitakse järgmisel järelevalvenõukogu koosolekul. Juhul kui järelevalvenõukogu liige ei ole oma häält kirjalikus menetluses andnud, loetakse see nõusolekuks.

Artikkel 7

Eriolukord

7.1.   Eriolukorras kutsub esimees (või tema äraolekul aseesimees) kokku järelevalvenõukogu koosoleku vajalike otsuste õigeaegseks tegemiseks; kohastel juhtudel ka telekonverentsi kaudu erandina artiklist 2.4. Selle koosoleku kokkukutsumisel täpsustab esimees (või tema äraolekul aseesimees) koosolekukutses, et erandina artiklist 6.3 lõpetatakse koosolek eriolukorraotsuste jaoks vajaliku 50 % kvoorumi puudumisel ja kohe seejärel toimub erakorraline koosolek, kus otsuseid võib teha kvoorumita.

7.2.   Järelevalvenõukogu võib kehtestada täiendavaid siseeeskirju otsuste tegemise ja meetmete võtmise kohta eriolukordades.

Artikkel 8

Pädevuse delegeerimine

8.1.   Järelevalvenõukogu võib volitada esimeest või aseesimeest võtma järelevalvenõukogu nimel ja vastutusel selgelt määratletud juhtimis- ja administratiivmeetmeid, mis hõlmavad järelevalvenõukogu liikmete poolt ühiselt hiljem võetavate otsuste ettevalmistamisel kasutatavad meetmed ja järelevalvenõukogu lõplike otsuste rakendamise meetmed.

8.2.   Järelevalvenõukogu võib paluda esimeest või aseesimeest vastu võtta: i) artiklis 8.1 nimetatud meetme lõpliku redaktsiooni, kui selle meetme sisu on eelneva aruteluga otsustatud ja/või ii) lõplikud otsused, kui delegeeritud on selgelt määratletud täitevvolitused, mille teostamise üle kohaldab järelevalvenõukogu ranget kontrolli objektiivsete kriteeriumide alusel.

8.3.   Delegeerimine ja otsuste vastuvõtmine kooskõlas artiklitega 8.1 ja 8.2 protokollitakse järelevalvenõukogu koosoleku arutelu käigus.

II PEATÜKK

JUHTKOMITEE

Artikkel 9

Juhtkomitee

Kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõikega 10 asutatakse järelevalvenõukogu juhtkomitee.

Artikkel 10

Pädevus

10.1.   Juhtkomitee toetab järelevalvenõukogu tegevust ja vastutab järelevalvenõukogu koosolekute ettevalmistamise eest.

10.2.   Juhtkomitee täidab oma ettevalmistusülesandeid Euroopa Liidu kui terviku huvides ja töötab järelevalvenõukoguga täieliku läbipaistvuse alusel.

Artikkel 11

Koosseis ja liikmete ametisse nimetamine

11.1.   Juhtkomitee koosneb kaheksast järelevalvenõukogu liikmest: järelevalvenõukogu esimees ja aseesimees, üks Euroopa Keskpanga (EKP) esindaja ja viis esindajat riiklikest pädevatest asutustest.

11.2.   Juhtkomiteed juhib järelevalvenõukogu esimees, või esimehe erandlikul puudumisel, aseesimees.

11.3.   Järelevalvenõukogu nimetab ametisse riiklike pädevate asutuste esindajad, mis tagaks riiklike pädevate asutuste õiglase esindatuse ja roteerumise. Järelevalvenõukogu järgib rotatsioonisüsteemi, mille kohaselt riiklikud pädevad asutused määratakse nelja gruppi, võttes rotatsiooni alusena arvesse panganduse konsolideeritud koguvara asjaomases osalevas liikmesriigis. Igast grupist kuulub juhtkomiteesse vähemalt üks liige. Järelevalvenõukogu vaatab grupeerimise läbi kord aastas või juhul, kui liikmesriik võtab kasutusele euro või alustab tihedat koostööd EKP-ga. Iga grupi liikmete rotatsioon toimub osalevate liikmesriikide riigikeeles olevate nimede tähestiku järjekorras. Riiklike pädevate asutuste liigitus gruppidesse ja juhtkomitee kohtade jagamine gruppide vahel on sätestatud lisas.

11.4.   Riikliku pädeva asutuse esindaja ametiaeg juhtkomitee liikmena on üks aasta.

11.5.   EKP president nimetab ametisse EKP juhtkomitee esindaja järelevalvenõukogu nelja EKP esindaja hulgast ja määrab ametiaja.

11.6.   Juhtkomitee liikmete nimekirja avaldatakse ja ajakohastatakse regulaarselt.

Artikkel 12

Juhtkomitee koosolekud

12.1.   Koosolekute kuupäeva otsustab juhtkomitee esimehe ettepanekul. Esimees võib koosoleku kokku kutsuda igal ajal, kui ta peab seda vajalikuks. Esimehe ettepanekul võib juhtkomitee koguneda telekonverentsi vahendusel, v.a juhul, kui vähemalt kaks juhtkomitee liiget on vastu.

12.2.   Iga juhtkomitee koosoleku päevakorra kohta teeb ettepaneku esimees ja see võetakse vastu juhtkomitee koosoleku alguses. Kõik juhtkomitee liikmed võivad teha esimehele ettepaneku päevakorra punktide ja dokumentide kohta, mida juhtkomitee peab kaaluma.

12.3.   Iga juhtkomitee koosoleku päevakord tehakse enne koosolekut teatavaks kõikidele järelevalvenõukogu liikmetele. Iga juhtkomitee koosoleku arutelud tehakse teatavaks kõikidele järelevalvenõukogu liikmetele enne järgmist järelevalvenõukogu koosolekut.

12.4.   Esimehe ettepanekul võib juhtkomitee otsustada kutsuda ühe või mitu järelevalvenõukogu liiget osalema kõikidel või ühel koosolekul. Kui arutatakse konkreetse krediidiasutusega seotud küsimust, kutsutakse osalema riikliku pädeva asutuse esindaja osalevast liikmesriigist, kus see krediidiasutus asub.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTE

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev kodukord jõustub 1. aprillil 2014.

---

(1)  ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2)  ELT L 80, 18.3.2004, lk 33.

---

---