32014R1374

Keel
- Minu EUR-Lex
- Logi sisse
- Registreeru
- Minu hiljutised otsingud (0)

See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.

Nõuanded

Vajate rohkem otsinguvõimalusi? Kasutage Täppisotsing

EUROPA
EUR-Lexi avaleht
Määrus - 1374/2014 - ET - EUR-Lex

Dokument 32014R1374

Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1374/2014, 28. november 2014 , kindlustusseltside statistikaaruandluse nõuete kohta (EKP/2014/50)

ELT L 366, 20.12.2014, lk 36—76 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokumendi õiguslik staatus Kehtivad

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/1374/oj

HTML

PDF

Euroopa Liidu Teataja

20.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 366/36

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) nr 1374/2014,

28. november 2014,

kindlustusseltside statistikaaruandluse nõuete kohta

(EKP/2014/50)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust (2),

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõige 1 sätestab, et EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks on Euroopa Keskpangal (EKP) õigus riikide keskpankade (RKPd) abiga koguda vaadeldavalt andmeid esitavalt üldkogumilt statistilist teavet Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannete täitmiseks vajalikul määral. Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõike 2 punkti a kohaselt moodustavad kindlustusseltsid osa vaadeldavast andmeid esitavast üldkogumist, kui see on vajalik EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks muu hulgas rahandus- ja finantsstatistika valdkonnas. Lisaks sätestab määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõige 4, et EKP-l on nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel õigus koguda konsolideeritud statistilist teavet. Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikkel 3 kohustab EKPd täpsustama vaadeldava andmeid esitava üldkogumi piires tegeliku andmeid esitava üldkogumi ning annab EKP-le õiguse teatud andmeesitajate rühmad statistiliste andmete esitamise nõuetest täielikult või osaliselt vabastada.

(2)

Kindlustusseltsidele statistikaaruandluse nõuete kehtestamise eesmärgiks on anda EKP-le piisavad statistilised andmed kindlustusseltside allsektori finantstegevuse kohta eurot rahaühikuna kasutavates liikmesriikides (edaspidi „euroala liikmesriigid”), mida käsitletakse ühtse majandusterritooriumina. Statistilise teabe kogumine kindlustusseltside kohta on vajalik regulaarsete ja ühekordsete analüüside jaoks, EKP rahandus- ja finantsanalüüsi toetuseks ning EKPSi kaasabiks finantssüsteemi stabiilsuses.

(3)

RKPdel peaks olema võimalus koguda teavet kindlustusseltside kohta tegelikult andmeid esitavalt üldkogumilt laiema statistikaaruandluse raames, juhul kui see ei sea ohtu EKP statistikaaruandluse nõuete täitmist. Läbipaistvuse tagamiseks on sellistel juhtudel kohane teavitada andmeesitajaid andmete kogumise statistilistest eesmärkidest.

(4)	Kindlustusseltside aruandluskoormuse minimeerimiseks peaks RKPdel olema võimalus kombineerida käesolevas määruses sätestatud aruandluse nõudeid Euroopa Keskpanga määruses (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) (3) sätestatud aruandluse nõuetega.

(5)

Andmete vahel, mis on kogutud käesoleva määruse kohaselt RKPde poolt statistika eesmärgil ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ (4) kehtestatud raamistiku kohaselt riiklike pädevate asutuste poolt järelevalve eesmärgil kogutud andmete vahel, on tihe seos. Arvestades Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artikliga 5.1 EKP-le antud üldist volitust statistikavaldkonnas koostöö tegemiseks teiste asutustega, ning halduskoormuse vähendamise ja ülesannete dubleerimise vältimise eesmärgil võivad RKPd tuletada käesolevas määruses nõutavad andmed direktiivi 2009/138/EÜ ja seda direktiivi üle võtvate riigi õigusaktide kohaselt kogutavate andmete põhjal vastavalt asjaomase RKP ja riikliku pädeva asutuse vahelise koostöö tingimustele. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 70 kohaselt võivad riiklikud pädevad asutused edastada direktiivis sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet RKPdele ja teistele samasuguste ülesannetega asutustele nende kui rahaasutuse pädevuse piires.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 (5) (edaspidi „ESA 2010”) kehtestatud Euroopa arvepidamise süsteemi kohaselt esitatakse andmed institutsionaalsete üksuste varade ja kohustuste kohta asukohariigis. Kui RKP tuletab käesolevas määruses nõutavad andmed direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt kogutavate andmete põhjal, võib kindlustusseltside filiaalide, mille peakontor asub Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP), varad ja kohustused aruandluskoormuse minimeerimiseks agregeerida peakontori andmetega. Kindlustusseltside filiaalide kohta tuleks koguda mõningat teavet, et jälgida nende suurust ja võimalikke kõrvalekaldeid ESA 2010st.

(7)	Statistilise teabe kogumisele käesoleva määruse kohaselt peaks kohaldama määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 8 sätestatud konfidentsiaalse statistilise teabe kaitsmise ja kasutamise standardeid.

(8)

Kuigi EKPSi põhikirja artikli 34.1 kohaselt EKP poolt vastu võetud määrused ei anna mis tahes õigusi ega pane mis tahes kohustusi liikmesriikidele, mille rahaühik ei ole euro (edaspidi „euroalavälised liikmesriigid”), kohaldatakse EKPSi põhikirja artiklit 5 nii euroala kui ka euroalaväliste liikmesriikide suhtes. Määruse (EÜ) nr 2533/98 põhjenduse 17 kohaselt osutab EKPSi põhikirja artikkel 5 koos Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 3 kohustusele kavandada ja võtta riiklikul tasandil kõik meetmed, mida euroalavälised liikmesriigid peavad vajalikuks selleks, et koguda EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks vajalikku statistilist teavet ning teha statistika valdkonnas õigel ajal ettevalmistusi, et saada euroala liikmesriikideks.

(9)	Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 7 lõike 1 kohaselt on EKP-l õigus määrata sanktsioone andmeesitajatele, kes ei ole täitnud EKP määrustest või otsustest tulenevaid statistiliste andmete esitamise nõuded.

(10)

EKP nõukogu peaks hiljemalt 2020. aastaks hindama eeliseid ja kulusid seoses järgmisega: a) kvartaliandmete hõlmatuse suurenemine 80 %-lt 95 %ni kindlustusseltside turuosast euroala liikmesriigis; b) eraldi andmete esitamine kindlustusseltside filiaalide varade ja kohustuste kohta, kui filiaal on euroala liikmesriigi resident ja filiaali emaettevõtja on EMP resident, ja c) andmeesitajate poolt andmete edastamise tähtaja lühendamine neljale nädalale pärast selle kvartali lõppu, mille kohta andmeid esitatakse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „kindlustusselts” (insurance corporation, IC) (ESA 2010 allsektor 128)— finantsinstitutsioon või kvaasikorporatiivne finantsinstitutsioon, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb riskide koondamisest peamiselt otsekindlustuse või edasikindlustuse kujul.

Mõiste hõlmab järgmist:

finantsinstitutsioon või kvaasikorporatiivne finantsinstitutsioon, mis osutab elukindlustusteenust, kus kindlustuspoliisi omanik teeb korrapäraseid makseid või ühekordse kogumakse kindlustusandjale, mille eest kindlustusandja tagab poliisi omanikule kokkulepitud summa või annuiteedi konkreetsel kuupäeval või enne seda;

b)	finantsinstitutsioon või kvaasikorporatiivne finantsinstitutsioon, mis osutab kahjukindlustusteenust selliste riskide katmiseks nagu õnnetused, haigus, tulekahju, laen jne;

c)	finantsinstitutsioon või kvaasikorporatiivne finantsinstitutsioon, mis osutab edasikindlustusteenust, mille kindlustusandja on ostnud eesmärgiga kaitsta ennast ootamatult suure hulga nõuete või erakordselt suurte nõuete vastu.

Mõiste ei hõlma järgmist:

a)	investeerimisfondid Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) (6) artiklis 1 määratletud tähenduses;

b)	väärtpaberistamise tehingutes osalevad finantsvahendusettevõtted Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) (7) artiklis 1 määratletud tähenduses;

c)	rahaloomeasutused Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) (8) artiklis 1 määratletud tähenduses;

d)	pensionifondid ESA 2010 punktis 2.105 määratletud tähenduses.

2) „filiaal” (branch)— kindlustusseltsi või edasikindlustusseltsi juriidilise isiku õigusteta üksus või filiaal, mis ei ole peakontor;

3) „tütarettevõtja” (subsidiary)— iseseisev juriidiline isik, milles teisel üksusel on enamus- või täisosalus;

4) „andmeesitajad” (reporting agents)— mõistet kasutatakse määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 1 tähenduses;

5) „resident” (resident)— mõistet kasutatakse määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 1 tähenduses. Käesoleva määruse eesmärgil ning juhul, kui juriidilisel isikul puudub mis tahes füüsiline mõõde, määratakse residentsus selle majandusterritooriumi alusel, mille õigusaktide alusel on üksus asutatud. Juhul kui üksust ei ole asutatud, kasutatakse residentsuse määramisel asukohta, s.o riik, mille õigusaktide alusel on üksus alustanud ja tegutseb;

6) „asjaomane RKP” (relevant NCB)— selle euroala liikmesriigi RKP, mille resident on asjaomane kindlustusselts;

7) „asjaomane riiklik pädev asutus” (relevant NCA)— selle euroala liikmesriigi riiklik pädev asutus, mille resident on asjaomane kindlustusselts;

8) „andmete kogumine väärtpaberite kaupa” (security-by-security)— üksikute väärtpaberite kaupa andmete kogumine;

9) „andmete kogumine kirjete kaupa” (item-by-item)— üksikute varade või kohustuste kaupa andmete kogumine;

10) „agregeeritud andmed” (aggregated data)— andmed, mis ei ole kogutud üksikute varade või kohustuste kaupa;

11) „finantsvood” (financial transactions)— finantsvood, mis on seotud muutustega finantsvara või -kohustuste omandis, selle tekkimise või lõppemisega, vt täpsemalt II lisa 5. osa;

12) „hinna ja valuutakursi ümberhindamine” (price and exchange rate revaluations)— muutused varade ja kohustuste hindamises, mis tulenevad varade ja kohustuste hinnamuutustest ja/või valuutakurssidest, mis mõjutavad välisvääringus nomineeritud euros väljendatud varade ja kohustuste väärtust, vt täpsemalt II lisa 5. osa.

Artikkel 2

Tegelik andmeid esitav üldkogum

1. Kui RKPd koguvad andmeid ESA 2010 alusel, mille kohaselt tuleb andmed institutsionaalsete üksuste varade ja kohustuste kohta esitada asukohariigis, koosneb tegelik andmeid esitav üldkogum asjaomase euroala liikmesriigi territooriumil asuvatest kindlustusseltsidest.

2. Kui RKPd tuletavad käesoleva määruse alusel esitatavad andmed direktiivi 2009/138/EÜ või seda direktiivi üle võtvate riigi õigusaktide alusel kogutavate andmete põhjal, koosneb tegelik andmeid esitav üldkogum järgmistest:

a)	kindlustusseltsid, mis on asutatud ning asuvad asjaomase euroala liikmesriigi territooriumil, sealhulgas tütarettevõtjad, mille emaettevõtjad asuvad väljaspool asjaomast territooriumi;

b)	punktis a sätestatud kindlustusseltside filiaalid, mis asuvad väljaspool asjaomase euroala liikmesriigi territooriumi, ja

c)	kindlustusseltside filiaalid, mis asuvad asjaomase euroala liikmesriigi territooriumil, kuid mille peakontor asub väljaspool EMPd.

Kindlustusseltside filiaalid, mis asuvad euroala liikmesriigi territooriumil ja mille peakontor asub EMPs, ei moodusta osa tegelikust andmeid esitavast üldkogumist.

3. Tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluvate kindlustusseltside suhtes kohaldatakse statistikaaruandluse kõiki nõudeid, kui ei kohaldata artiklis 7 sätestatud erandeid.

Artikkel 3

Statistilistel eesmärkidel koostatud kindlustusseltside nimekiri

1. EKP juhatus koostab käesoleva määruse kohaselt tegeliku andmeid esitava üldkogumi moodustavate kindlustusseltside statistilise nimekirja ja ajakohastab seda. Nimekirja aluseks võivad olemasolu korral olla riigisiseste asutuste poolt koostatud kindlustusseltside ja muude artiklis 1 sätestatud „kindlustusseltsi” mõistega hõlmatud kindlustusseltside nimekirjad.

2. Asjaomane RKP võib nõuda artikli 2 lõike 2 punktis a sätestatud andmeesitajalt vajalike andmete esitamist oma filiaalide kohta, kui need andmed on vajalikud nimekirja koostamiseks.

3. RKPd ja EKP teevad nimekirja ja selle ajakohastused kättesaadavaks kohasel viisil, sealhulgas elektrooniliste vahenditega, interneti kaudu või asjaomaste andmeesitajate taotluse korral paberkandjal.

4. Kui käesolevas artiklis osutatud nimekirja viimane elektrooniline versioon on ebatäpne, ei rakenda EKP sanktsioone ühegi andmeesitaja suhtes, kes ei ole oma aruandluskohustust nõuetekohaselt täitnud, kui nad tuginesid ebatäpsele nimekirjale heauskselt.

Artikkel 4

Statistikaaruandluse nõuded

1. Kooskõlas I ja II lisaga esitavad andmeesitajad asjaomasele RKP-le otse või asjaomase riikliku pädeva asutuse kaudu vastavalt omavahelisele kokkuleppele:

a)	kvartaliandmed kindlustusseltside varade ja kohustuste kvartalilõpu seisu kohta ning kooskõlas artikliga 5 kohastel juhtudel kvartali ümberhindluskorrigeerimiste või finantsvoogude kohta;

b)	kvartaliandmed kahjukindlustuse kindlustustehniliste eraldiste kvartalilõpu seisu kohta tegevusvaldkondade kaupa;

c)	aastaandmed kahjukindlustuse kindlustustehniliste eraldiste aastalõpu seisu kohta tegevusvaldkondade ja geograafiliste piirkondade kaupa.

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele esitavad kindlustusseltsid, mis on asutatud ning asuvad euroala liikmesriigi territooriumil, asjaomasele RKP-le otse või asjaomase riikliku pädeva asutuse kaudu vastavalt omavahelisele kokkuleppele andmed ettenähtud kindlustuspreemiate, tekkinud nõuete ja makstud vahendustasude kohta. Need andmed esitatakse igal aastal kooskõlas I ja II lisaga.

3. RKPd võivad käesoleva määruse kohaselt nõutud andmed koguda järgmiste, direktiivis 2009/138/EÜ kehtestatud raamistiku alusel kogutud andmete põhjal:

a)	riiklike pädevate asutuste poolt RKPdele edastatud järelevalvearuandluse kvantitatiivsetes aruandlusvormides esitatud andmed, sõltumata sellest, kas RKP ja riiklik pädev asutus on eraldi asutused või ühe institutsiooni osad, vastavalt asjaomaste asutuste omavahelisele kokkuleppele, või

b)	järelevalvearuandluse kvantitatiivsetes aruandlusvormides esitatud andmed, mille andmeesitajad on esitanud RKP-le või riiklikule pädevale asutusele otse või samal ajal.

Kui järelevalvearuandluse kvantitatiivne aruandlusvorm sisaldab andmeid, mis on vajalikud käesoleva määruse statistikaaruandluse nõuete täitmiseks, peab RKPdel andmekvaliteedi tagamiseks olema juurdepääs kogu aruandlusvormile ja mis tahes muule nõutavale vormile.

Liikmesriigid võivad sõlmida omavahelisi kokkuleppeid nii direktiivis 2009/138/EÜ kehtestatud raamistiku kohaste andmete kogumise nõuetele kui ka käesolevas määruses määratletud täiendavate andmete kogumise nõuetele vastavate andmete tsentraliseeritud kogumiseks asjaomaste riiklike pädevate asutuste poolt kooskõlas riigi õigusega ja EKP poolt võimalikult määratletavate ühtlustatud tingimustega.

4. RKPd teavitavad andmeesitajaid andmete kogumise statistilistest eesmärkidest.

Artikkel 5

Ümberhindluskorrigeerimised ja finantsvood

Andmed ümberhindluskorrigeerimiste ja finantsvoogude kohta, mis on täpsustatud I lisas ja kirjeldatud II lisas, kogutakse järgmiselt:

a)	andmeesitajad esitavad agregeeritud andmed ümberhindluskorrigeerimiste ja/või finantsvoogude kohta asjaomase RKP juhiste kohaselt;

b)	RKPd tuletavad ligikaudsed väärtpaberitehingute väärtused väärtpaberite kaupa esitatud teabest või koguvad andmeesitajatelt andmeid finantsvoogude kohta väärtpaberite kaupa. Samal põhimõttel võivad RKPd koguda andmeid kirjete kaupa varade kohta, mis ei ole väärtpaberid;

kindlustusseltside hoitavate kindlustustehnilisi eraldisi käsitlevate finantsvoogude ligikaudsed väärtused tuletatakse järgmiselt:

i)	andmeesitajate poolt vastavalt asjaomase RKP juhistele parimate ühiste tavade kohta, mis võidakse euroalal kehtestada, või

ii)	asjaomase RKP poolt kindlustusseltside esitatud andmete põhjal.

Artikkel 6

Raamatupidamiseeskirjad

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, järgivad kindlustuseltsid käesolevas määruses nõutavate andmete esitamisel direktiivi raamatupidamiseeskirju, mis on sätestatud riigi õigusaktis, millega võetakse üle direktiiv 2009/138/EÜ, või muid riigi või rahvusvahelisi standardeid, mida kindlustusseltsid peavad RKP juhiste kohaselt järgima.

2. Lisaks kindlustusseltside poolt lõike 1 kohaselt järgitavatele mis tahes raamatupidamiseeskirjade nõuetele esitatakse ka andmed kindlustusseltside hoiuste ja laenude põhisumma kohta kvartalilõpu seisuga, mis määratletakse „nominaalväärtuses” I lisa tabelites 2.1 ja 2.2. See summa ei võta arvesse laenu lõplikku ja osalist mahakandmist kohaldatava raamatupidamistava alusel.

3. Varad ja kohustused esitatakse statistikaaruannetes brutosummas, ilma et see piiraks euroala liikmesriikides kehtivate raamatupidamistavade ja tasaarvelduseeskirjade kohaldamist.

Artikkel 7

Erandid

1. Väikestele kindlustusseltsidele võib teha erandeid järgmiselt:

RKPd võivad teha erandeid turuosa seisukohalt väikseimatele kindlustusseltsidele vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 35 lõikele 6, juhul kui selliste kindlustusseltside bilansiseisud, mida arvestatakse agregeeritud kvartalibilansis, moodustavad vähemalt 80 % kõikide kindlustusseltside turuosast igas euroala liikmesriigis;

kindlustusselts, mille suhtes tehakse punkti a kohaselt erand, peavad igal aastal täitma artiklis 4 sätestatud aruandlusnõudeid, nii et selliste kindlustusseltside bilansiseisud, mida arvestatakse agregeeritud aastabilansis, moodustavad vähemalt 95 % kõikide kindlustusseltside turuosast igas euroala liikmesriigis;

c)	kindlustusseltsid, kes ei ole kohustatud esitama andmeid punktide a ja b kohaselt, esitavad andmeid vähendatud mahus vastavalt asjaomase RKP juhistele;

d)	RKPd kontrollivad punktides a ja b sätestatud tingimuste täitmist õigel ajal, et iga kalendriaasta alguses saaks vajaduse korral tehtud või tühistatud erandid jõustada.

2. RKPd võivad teha erandeid kindlustusseltsidele seoses andmete esitamisega arvelduskontode ja hoiuste nominaalväärtuse kohta.

Kui kõrgemal tasemel kogutud andmete agregeerimine näitab, et residendist kindlustusseltside arvelduskontod ja hoiused moodustavad riigi kindlustusseltside bilansside kogumahust vähem kui 10 % ning euroala kindlustusseltside arvelduskontode ja hoiuste kogumahust vähem kui 10 %, võib asjaomane RKP otsustada mitte nõuda andmeid arvelduskontode ja hoiuste nominaalväärtuse kohta. Asjaomane RKP teavitab andmeesitajaid sellest otsusest.

3. Kindlustusselts võib soovi korral erandist loobuda ja täita artiklis 4 sätestatud statistikaaruandluse nõuded täielikult. Kui kindlustusselts teeb sellise valiku, peab ta erandi edaspidiseks kasutamiseks saama asjaomase RKP eelneva nõusoleku.

Artikkel 8

Tähtajalisus

1. Andmeesitajad edastavad 2016. aasta kvartaliandmed asjaomasele RKP-le või asjaomasele riiklikule pädevale asutusele (või mõlemale) vastavalt omavahelisele kokkuleppele hiljemalt kaheksa nädalat pärast kvartali lõppu, mille kohta andmeid esitatakse. Seejärel lühendatakse tähtaega igal aastal ühe nädala võrra viie nädalani pärast kvartali lõppu 2019. aastal.

2. Andmeesitajad edastavad 2016. aasta aastaandmed asjaomasele RKP-le või asjaomasele riiklikule pädevale asutusele (või mõlemale) vastavalt omavahelisele kokkuleppele hiljemalt 20 nädalat pärast aasta lõppu, mille kohta andmeid esitatakse. Seejärel lühendatakse tähtaega igal aastal kahe nädala võrra 14 nädalani 2019. aastal.

Artikkel 9

Miinimumnõuded ja riigisisene aruandluskord

1. Andmeesitajad peavad järgima statistikaaruandluse nõudeid, mis on kooskõlas III lisas sätestatud edastamise, täpsuse, mõistete vastavuse ja paranduste miinimumnõuetega.

2. RKPd määratlevad ja rakendavad riigi nõudeid arvestades aruandluskorda, mida andmeesitajad peavad järgima. RKPd tagavad, et see aruandluskord annab nõutava statistilise teabe ja võimaldab täpselt kontrollida III lisas sätestatud andmete edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja parandusi käsitlevate miinimumnõuete täitmist.

Artikkel 10

Ühinemised, jagunemised ja ümberkujundamised

Ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise puhul, mis võib mõjutada andmeesitaja statistikakohustuste täitmist, teavitab asjaomane andmeesitaja asjaomast RKPd otse või asjaomase riikliku pädeva asutuse kaudu vastavalt omavahelisele kokkuleppele käesolevas määruses sätestatud statistikaaruandluse nõuete täitmise kavast kohe pärast sellise toimingu teostamise kavatsuse avaldamist ja enne selle teostamist.

Artikkel 11

Kontrollimine ja sundkogumine

RKPdel on õigus kontrollida ja sundkoguda teavet, mida andmeesitajad peavad esitama käesoleva määruse alusel, ilma et see piiraks EKP õigust kontrollida ja sundkoguda teavet ise. Seda õigust kasutavad RKPd eelkõige juhul, kui andmeesitaja ei täida III lisas sätestatud edastamise, täpsuse, mõistete vastavust ja andmete parandamist käsitlevaid miinimumnõudeid.

Artikkel 12

Aruandluse algus

1. Aruandlus algab kvartaliandmetega 2016. aasta esimese kvartali kohta ja aastaandmetega 2016. aasta kohta.

2. Artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud kindlustusseltsid esitavad aastaandmed alates vaatlusaastast 2016. Kindlustusseltside allsektori statistika kogumiseks alates 2016. aasta algusest peavad nimetatud kindlustusseltsid esitama täielikud andmed 2016. aasta esimese kvartali kohta kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktiga a.

Artikkel 13

Lõppsäte

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja kõikides liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Frankfurt Maini ääres, 28. november 2014

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(2) ELT C 427, 28.11.2014, lk 1.

(3) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1011/2012, 17. oktoober 2012, väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2012/24) (ELT L 305, 1.11.2012, lk 6).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(6) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1073/2013, 18. oktoober 2013, investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2013/38) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 73).

(7) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1075/2013, 18. oktoober 2013, väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2013/40) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 107).

(8) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1071/2013, 24. september 2013, rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2013/33) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 1).

I LISA

STATISTIKAARUANDLUSE NÕUDED

1. OSA

Üldised statistikaaruandluse nõuded

Tegelik andmeid esitav üldkogum peab esitama järgmised kvartaliandmed:

a)	andmed väärtpaberite kaupa ISIN koodiga väärtpaberite osas;

b)	väärtpaberite kaupa või agregeeritud andmed ISIN koodita väärtpaberite kohta, mis on jaotatud instrumentide/tähtaegade liikide ja tehingupoolte kaupa;

c)	kirjete kaupa või agregeeritud andmed varade ja kohustuse kohta, v.a väärtpaberid, mis on jaotatud instrumentide/tähtaegade liikide ja tehingupoolte kaupa.

Agregeeritud andmed tuleb esitada bilansiseisu ja asjaomase RKP juhiste kohaselt kas a) hinna ja valuutakursi muutustest tingitud ümberhindamise või b) finantsvoogude kohta.

Euroala liikmesriigi territooriumil asutatud ja asuvad kindlustusseltsid peavad igal aastal lisaks esitama andmed kindlustuspreemiate, nõuete ja vahendustasude kohta nii riigisisese kui ka välisfiliaalide äritegevuse kohta, mis on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikide puhul jaotatud riikide kaupa.

Asjaomasele RKP-le väärtpaberite kaupa esitatavad andmed on sätestatud tabelis 2.1 ISIN koodiga väärtpaberite puhul ja tabelis 2.2 ISIN koodita väärtpaberite puhul. Tabelites 1a ja 1b on sätestatud agregeeritud statistika kvartaliaruandluse bilansiseisude nõuded ning tabelites 3a ja 3b hinnast ja valuutakursi muutusest või finantsvoogudest tulenevad ümberhindlused. Aastaaruandluse nõuded kindlustuspreemiate, nõuete ja vahendustasude osas on sätestatud tabelis 4.

2. OSA

Kindlustustehnilised eraldised

Kui otsesed andmed ei ole kättesaadavad, võivad andmeesitajad kindlustustehniliste eraldiste puhul ülalnimetatud kvartaliaruandluse nõuete täitmiseks tuletada ligikaudsed väärtused kooskõlas asjaomase RKP juhistega ja euroalal määratletud parimate ühiste tavadega:

a)	varade puhul andmed andmeesitajale kahjukindlustuse kindlustustehniliste eraldistena (edasikindlustuse sissenõutavad summad) hoitavat edasikindlustust pakkuva üksuse residentsuse kohta;

kohustuste puhul järgmised andmed:

i)	liikmesriikide, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriigid”), residentidest kindlustusseltside pakutavate (elukindlustuse ja kahjukindlustuse) kindlustustehniliste eraldiste hoidja residentsus;

ii)	pensioniõigused, kutsealased pensionikindlustusskeemid (määratud sissemaksega, määratud väljamaksega ja kombineeritud pensionskeemide kaupa);

iii)	finantsvood ja/või ümberhindluskorrigeerimised kõikide nõutavate jaotuste kohta vastavalt tabelitele 3a ja 3b.

RKPd võivad soovi korral tuletada vajaliku teabe andmete põhjal, mida nad käesoleva osa eesmärgil peavad vajalikuks andmeesitajatelt nõuda.

3. OSA

Aruandlustabelid

Tabel 1a

Kvartaliseisud

Kokku

Euroala

Välismaailm

Riigisisesed

Riigivälised euroala riigid

(teave riikide kaupa)

Kokku

Mitteosalevad liikmesriigid

(teave riikide kaupa)

Peamised tehingupooled väljaspool Euroopa Liitu

(teave riikide kaupa Brasiilia, Kanada, Hiina, Hongkongi, India, Jaapani, Venemaa, Šveitsi ja USA kohta)

VARAD (F)

1.	Sularaha ja hoiused (ESA 2010: F.21 + F.22 + F.29) — õiglane väärtus

SUM

kuni 1 aasta tähtaja lõpuni

SUM

üle 1 aasta tähtaja lõpuni

SUM

1x.	Sularaha ja hoiused, sellest ülekantavad hoiused (F.22)

SUM

1.	Sularaha ja hoiused (ESA 2010: F.21 + F.22 + F.29) — nimiväärtus

SUM

2.	Võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3)

SUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

SUM

emiteeritud valitsemissektori poolt

SUM

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

SUM

emiteeritud kindlustusseltside poolt

SUM

emiteeritud pensionifondide poolt

SUM

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

SUM

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

SUM

Esialgse tähtajaga kuni 1 aasta

SUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

emiteeritud valitsemissektori poolt

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

emiteeritud kindlustusseltside poolt

emiteeritud pensionifondide poolt

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

Esialgse tähtajaga 1 kuni 2 aastat

SUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

emiteeritud valitsemissektori poolt

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

emiteeritud kindlustusseltside poolt

emiteeritud pensionifondide poolt

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

Esialgse tähtajaga üle 2 aasta

SUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

emiteeritud valitsemissektori poolt

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

emiteeritud kindlustusseltside poolt

emiteeritud pensionifondide poolt

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

kuni 1 aasta tähtaja lõpuni

SUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

emiteeritud valitsemissektori poolt

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

emiteeritud kindlustusseltside poolt

emiteeritud pensionifondide poolt

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

1 kuni 2 aastat tähtaja lõpuni

SUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

emiteeritud valitsemissektori poolt

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

emiteeritud kindlustusseltside poolt

emiteeritud pensionifondide poolt

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

2 kuni 5 aastat tähtaja lõpuni

SUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

emiteeritud valitsemissektori poolt

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

emiteeritud kindlustusseltside poolt

emiteeritud pensionifondide poolt

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

üle 5 aasta tähtaja lõpuni

SUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

emiteeritud valitsemissektori poolt

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

emiteeritud kindlustusseltside poolt

emiteeritud pensionifondide poolt

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

3.	Laenud (ESA 2010: F.4) — õiglane väärtus

SUM

esialgse tähtajaga kuni 1 aasta — õiglane väärtus

SUM

rahaloomeasutustele

valitsemissektorile

investeerimisfondidele

muudele finantsvahendusettevõtetele

kindlustusseltsidele

pensionifondidele

mittefinantsettevõtetele

kodumajapidamistele ja kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele

esialgse tähtajaga 1 kuni 5 aastat — õiglane väärtus

SUM

rahaloomeasutustele

valitsemissektorile

investeerimisfondidele

muudele finantsvahendusettevõtetele

kindlustusseltsidele

pensionifondidele

mittefinantsettevõtetele

kodumajapidamistele ja kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele

esialgse tähtajaga üle 5 aasta — õiglane väärtus

SUM

rahaloomeasutustele

valitsemissektorile

investeerimisfondidele

muudele finantsvahendusettevõtetele

kindlustusseltsidele

pensionifondidele

mittefinantsettevõtetele

kodumajapidamistele ja kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele

kuni 1 aasta tähtaja lõpuni — õiglane väärtus

SUM

1 kuni 2 aastat tähtaja lõpuni v õiglane väärtus

SUM

2 kuni 5 aastat tähtaja lõpuni — õiglane väärtus

SUM

üle 5 aasta tähtaja lõpuni — õiglane väärtus

SUM

3x.	Laenud; sellest hoiuste tagatised seoses edasikindlustusseltsidega — õiglane väärtus

SUM

3.	Laenud (ESA 2010: F.4) — nimiväärtus

SUM

esialgse tähtajaga kuni 1 aasta — nimiväärtus

SUM

esialgse tähtajaga 1 kuni 5 aastat — nimiväärtus

SUM

esialgse tähtajaga üle 5 aasta — nimiväärtus

SUM

4.	Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.51)

SUM

4a.	Omandiväärtpaberid, sellest börsil noteeritud aktsiad

SUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

SUM

emiteeritud valitsemissektori poolt

SUM

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

SUM

emiteeritud kindlustusseltside poolt

SUM

emiteeritud pensionifondide poolt

SUM

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

SUM

4b.	Omandiväärtpaberid, sellest börsil noteerimata aktsiad

SUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

SUM

emiteeritud valitsemissektori poolt

SUM

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

SUM

emiteeritud kindlustusseltside poolt

SUM

emiteeritud pensionifondide poolt

SUM

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

SUM

4c.	Omandiväärtpaberid, sellest muud omandiväärtpaberid

SUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

SUM

emiteeritud valitsemissektori poolt

SUM

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

SUM

emiteeritud kindlustusseltside poolt

SUM

emiteeritud pensionifondide poolt

SUM

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

SUM

5.	Investeerimisfondide aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.52)

SUM

5a.	Rahaturufondide aktsiad/osakud

SUM

5b.	Nende investeerimisfondide aktsiad/osakud, mis ei ole rahaturufondid

SUM

6.	Tuletisinstrumendid (ESA 2010: F.7)

7.	Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised (ESA 2010: F.61) (1)

SUM

8.	Mittefinantsvara (ESA 2010: AN)

Muu vara

10.	Varad kokku

SUM

Lahtrid, mida saab tuletada detailsemate alajaotuste põhjal

Tabel 1b

Kvartaliseisud (2)

Kokku

Euroala

Välismaailm

Riigisisesed

Riigivälised euroala riigid

(teave riikide kaupa)

Kokku

Mitteosalevad liikmesriigid

(teave riikide kaupa)

Peamised tehingupooled väljaspool Euroopa Liitu

(teave riikide kaupa Brasiilia, Kanada, Hiina, HongKongi, India, Jaapani, Venemaa, Šveitsi ja USA kohta)

KOHUSTUSED

1.	Emiteeritud võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3)

2	Laenud (ESA 2010: F.4)

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt (3)

SUM

emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt (3)

SUM

2x.	Laenud; sellest hoiuste tagatised seoses edasikindlustusseltsidega

3.	Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.51)

SUM

3a.	Omandiväärtpaberid, sellest börsil noteeritud aktsiad

3b.	Omandiväärtpaberid, sellest börsil noteeritud aktsiad

3c.	Omandiväärtpaberid, sellest muud omandiväärtpaberid

4.	Kindlustuse kindlustustehnilised eraldised (ESA 2010: F.6) (4)

SUM

4.1	Elukindlustuse kindlustustehnilised eraldised

SUM

sellest ühikutes väljendatud

sellest ilma ühikuteta väljendatud

sellest pensioniõigused

SUM

sellest määratud sissemaksega pensioniskeemid

sellest määratud väljamaksega pensioniskeemid

sellest kombineeritud pensioniskeemid

4.2	Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised

SUM

kindlustustegevuse järgi

meditsiiniteenustega seotud kulutuste kindlustus

Kord aastas

sissetuleku kaitse kindlustus

Kord aastas

töötaja hüvitise kindlustus

Kord aastas

mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus

Kord aastas

muu mootorsõiduki kindlustus

Kord aastas

mere-, lennu- ja transpordikindlustus

Kord aastas

tulekahju- ja varakahjukindlustus

Kord aastas

üldine vastutuskindlustus

Kord aastas

laenu- ja käenduskindlustus

Kord aastas

õigusabi kulutuste kindlustus

Kord aastas

abi

Kord aastas

mitmesugune finantskahju

Kord aastas

edasikindlustus

Kord aastas

5.	Tuletisinstrumendid (ESA 2010: F.7)

6.	Muud kohustused

Tabel 2

Nõutav teave väärtpaberite kaupa

Tabelite 2.1 ja 2.2 väljade andmed esitatakse iga instrumendiliigi „võlaväärtpaberid”, „omandiväärtpaberid” ja „investeerimisfondide aktsiad/osakud” alla liigitatud väärtpaberi kohta (vastavalt II lisa 1. osa tabelile A). Tabel 2.1 osutab väärtpaberitele, millele on määratud ISIN kood, tabel 2.2 aga väärtpaberitele, millel ISIN kood puudub.

Tabel 2.1

ISIN koodiga väärtpaberiosalused

Tabeli väljad tuleb täita iga väärtpaberi kohta järgmiste reeglite kohaselt.

1.	Väli 1 tuleb täita.

2.	Juhul kui asjaomane RKP ei kogu väärtpaberite kaupa teavet finantsvoogude kohta vahetult, tuleb täita kaks välja väljadest 2, 3 ja 4 (st väljad 2 ja 3, väljad 2 ja 4 või väljad 3 ja 4). Välja 3 täitmisel tuleb täita ka väli 3b.

Juhul kui asjaomane RKP kogub väärtpaberite kaupa teavet finantsvoogude kohta vahetult, tuleb täita:

a)	väli 5 või väljad 6 ja 7 ja

b)	väli 4 või väljad 2 ja 3.

Asjaomane RKP võib andmeesitajatelt nõuda ka väljade 8, 9, 10 ja 11 täitmist.

Väli	Nimetus
1	ISIN kood
2	Kogus või agregeeritud nominaalväärtus
3	Hind
3b	Hinna esitamise viis
4	Kogusumma turuväärtuses
5	Finantsvood
6	Ostetud väärtpaberid
7	Müüdud väärtpaberid
8	Väärtpaberi kirjendamise vääring
9	Muud mahumuutused nominaalväärtuses
10	Muud mahumuutused turuväärtuses
11	Portfelliinvesteering või otseinvesteering

Tabel 2.2

ISIN koodita väärtpaberiosalused

Tabeli väljad tuleb täita kas: a) iga väärtpaberi kohta või b) agregeerides väärtpaberid ühe kirjena.

Esimesel juhul a kohaldatakse järgmisi reegleid.

1.	Väljad 1, 12, 13, 14 ja 15 tuleb täita.

2.	Juhul kui asjaomane RKP ei kogu väärtpaberite kaupa teavet finantsvoogude kohta vahetult, tuleb täita kaks välja väljadest 2, 3 ja 4 (st väljad 2 ja 3, väljad 2 ja 4 või väljad 3 ja 4). Välja 3 täitmisel tuleb täita ka väli 3b.

Juhul kui asjaomane RKP kogub väärtpaberite kaupa teavet finantsvoogude kohta vahetult, tuleb täita:

a)	väli 5 või väljad 6 ja 7 ja

b)	väli 4 või väljad 2 ja 3.

Asjaomane RKP võib andmeesitajatelt nõuda ka väljade 3b, 8, 9, 10 ja 11 täitmist.

Teisel juhul b kohaldatakse järgmisi reegleid.

1.	Väljad 4, 12, 13, 14 ja 15 tuleb täita.

2.	Väli 5 või väljad 10 ja 16 tuleb täita.

3.	Asjaomane RKP võib andmeesitajatelt nõuda ka väljade 8, 9 ja 11 täitmist.

Väli

Nimetus

Väärtpaberi tunnuskood

Kogus või agregeeritud nominaalväärtus

Hind

Hinna esitamise viis

Kogusumma turuväärtuses

Finantsvood

Ostetud väärtpaberid

Müüdud väärtpaberid

Väärtpaberi kirjendamise vääring

Muud mahumuutused nominaalväärtuses

Muud mahumuutused turuväärtuses

Portfelliinvesteering või otseinvesteering

Instrument (finantsvoo liik):

—	võlaväärtpaberid (F.3)

—	omandiväärtpaberid (F.51)

—	sellest: börsil noteeritud aktsiad (F.511)

—	sellest: börsil noteerimata aktsiad (F.512)

—	sellest: muud omandiväärtpaberid (F.519)

—	investeerimisfondide aktsiad või osakud (F.52)

Võlaväärtpaberi emiteerimiskuupäev ja lunastamiskuupäev. Jaotuse võib esitada ka tähtaegade kaupa järgmiselt: algse tähtajaga kuni 1 aasta, 1–2 aastat ja üle 2 aasta ning järelejäänud tähtajaga kuni 1 aasta, 1–2 aastat, 2–5 aastat ja üle 5 aasta.

Emitendi sektor või allsektor:

—	keskpank (S.121)

—	hoiuseid kaasavad ettevõtjad, v.a keskpank (S.122)

—	rahaturufondid (S.123)

—	investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

—	muud finantsvahendajad, v.a kindlustusseltsid ja pensionifondid (v.a väärtpaberistamise tehingutes osalevad finantsvahendusettevõtted, FVC) + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125, v.a FVC + S.126+S.127)

—	väärtpaberistamise tehingutes osalevad finantsvahendusettevõtted (S.125 alljaotus)

—	kindlustusseltsid (S.128)

—	pensionifondid (S.129)

—	mittefinantsettevõtted (S.11)

—	valitsemissektor (S.13)

—	kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15) (5)

Emitendi riik

Ümberhindluskorrigeerimised

Tabel 3a

Kvartaliümberhindlused või finantsvood

Kokku

Euroala

Välismaailm

Riigisisesed

Riigivälised euroala riigid

(teave riikide kaupa)

Kokku

Mitteosalevad liikmesriigid

(teave riikide kaupa)

Peamised tehingupooled väljaspool Euroopa Liitu

(teave riikide kaupa Brasiilia, Kanada, Hiina, Hong Kongi, India, Jaapani, Venemaa, Šveitsi ja USA kohta)

VARAD (F)

1	Sularaha ja hoiused (ESA 2010: F.21 + F.22 + F.29) — õiglane väärtus

kuni 1 aasta tähtaja lõpuni

üle 1 aasta tähtaja lõpuni

1x.	Sularaha ja hoiused, sellest ülekantavad hoiused (F.22)

1	Sularaha ja hoiused (ESA 2010: F.21 + F.22 + F.29) — nimiväärtus

2	Võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3)

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

MINIMUM

emiteeritud valitsemissektori poolt

MINIMUM

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

MINIMUM

emiteeritud kindlustusseltside poolt

MINIMUM

emiteeritud pensionifondide poolt

MINIMUM

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

MINIMUM

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

MINIMUM

Esialgse tähtajaga kuni 1 aasta

MINIMUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

MINIMUM

emiteeritud valitsemissektori poolt

MINIMUM

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

MINIMUM

emiteeritud kindlustusseltside poolt

MINIMUM

emiteeritud pensionifondide poolt

MINIMUM

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

MINIMUM

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

MINIMUM

Esialgse tähtajaga 1 kuni 2 aastat

MINIMUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

MINIMUM

emiteeritud valitsemissektori poolt

MINIMUM

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

MINIMUM

emiteeritud kindlustusseltside poolt

MINIMUM

emiteeritud pensionifondide poolt

MINIMUM

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

MINIMUM

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

MINIMUM

Esialgse tähtajaga üle 2 aasta

MINIMUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

MINIMUM

emiteeritud valitsemissektori poolt

MINIMUM

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

MINIMUM

emiteeritud kindlustusseltside poolt

MINIMUM

emiteeritud pensionifondide poolt

MINIMUM

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

MINIMUM

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

MINIMUM

kuni 1 aasta tähtaja lõpuni

MINIMUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

MINIMUM

emiteeritud valitsemissektori poolt

MINIMUM

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

MINIMUM

emiteeritud kindlustusseltside poolt

MINIMUM

emiteeritud pensionifondide poolt

MINIMUM

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

MINIMUM

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

MINIMUM

1 kuni 2 aastat tähtaja lõpuni

MINIMUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

MINIMUM

emiteeritud valitsemissektori poolt

MINIMUM

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

MINIMUM

emiteeritud kindlustusseltside poolt

MINIMUM

emiteeritud pensionifondide poolt

MINIMUM

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

MINIMUM

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

MINIMUM

2 kuni 5 aastat tähtaja lõpuni

MINIMUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

MINIMUM

emiteeritud valitsemissektori poolt

MINIMUM

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

MINIMUM

emiteeritud kindlustusseltside poolt

MINIMUM

emiteeritud pensionifondide poolt

MINIMUM

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

MINIMUM

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

MINIMUM

üle 5 aasta tähtaja lõpuni

MINIMUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

MINIMUM

emiteeritud valitsemissektori poolt

MINIMUM

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

MINIMUM

emiteeritud kindlustusseltside poolt

MINIMUM

emiteeritud pensionifondide poolt

MINIMUM

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

MINIMUM

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

MINIMUM

3	Laenud (ESA 2010: F.4) — õiglane väärtus

esialgse tähtajaga kuni 1 aasta — õiglane väärtus

MINIMUM

rahaloomeasutustele

valitsemissektorile

investeerimisfondidele

muudele finantsvahendusettevõtetele

kindlustusseltsidele

pensionifondidele

mittefinantsettevõtetele

kodumajapidamistele ja kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele

esialgse tähtajaga 1 kuni 5 aastat — õiglane väärtus

MINIMUM

rahaloomeasutustele

valitsemissektorile

investeerimisfondidele

muudele finantsvahendusettevõtetele

kindlustusseltsidele

pensionifondidele

mittefinantsettevõtetele

kodumajapidamistele ja kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele

esialgse tähtajaga üle 5 aasta — õiglane väärtus

MINIMUM

rahaloomeasutustele

valitsemissektorile

investeerimisfondidele

muudele finantsvahendusettevõtetele

kindlustusseltsidele

pensionifondidele

mittefinantsettevõtetele

kodumajapidamistele ja kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele

kuni 1 aasta tähtaja lõpuni — õiglane väärtus

MINIMUM

1 kuni 2 aastat tähtaja lõpuni — õiglane väärtus

MINIMUM

2 kuni 5 aastat tähtaja lõpuni — õiglane väärtus

MINIMUM

üle 5 aasta tähtaja lõpuni — õiglane väärtus

MINIMUM

3x.	Laenud; sellest hoiuste tagatised seoses edasikindlustusseltsidega — õiglane väärtus

MINIMUM

3	Laenud (ESA 2010: F.4) — nimiväärtus

esialgse tähtajaga kuni 1 aasta — nimiväärtus

MINIMUM

esialgse tähtajaga 1 kuni 5 aastat — nimiväärtus

MINIMUM

esialgse tähtajaga üle 5 aasta — nimiväärtus

MINIMUM

4	Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.51)

4a.	Omandiväärtpaberid, sellest börsil noteeritud aktsiad

MINIMUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

MINIMUM

emiteeritud valitsemissektori poolt

MINIMUM

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

MINIMUM

emiteeritud kindlustusseltside poolt

MINIMUM

emiteeritud pensionifondide poolt

MINIMUM

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

MINIMUM

4b.	Omandiväärtpaberid, sellest börsil noteerimata aktsiad

MINIMUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

MINIMUM

emiteeritud valitsemissektori poolt

MINIMUM

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

MINIMUM

emiteeritud kindlustusseltside poolt

MINIMUM

emiteeritud pensionifondide poolt

MINIMUM

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

MINIMUM

4c.	Omandiväärtpaberid, sellest muud omandiväärtpaberid

MINIMUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

MINIMUM

emiteeritud valitsemissektori poolt

MINIMUM

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt

MINIMUM

emiteeritud kindlustusseltside poolt

MINIMUM

emiteeritud pensionifondide poolt

MINIMUM

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

MINIMUM

5	Investeerimisfondide aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.52)

5a.	Rahaturufondide aktsiad/osakud

5b.	Investeerimisfondide, mis ei ole rahaturufond, aktsiad/osakud

MINIMUM

6	Tuletisinstrumendid (ESA 2010: F.7)

7	Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised (ESA 2010: F.61) (6)

MINIMUM

8	Mittefinantsvara (ESA 2010: AN)

MINIMUM

Muu vara

10	Varad kokku

Kindlustusseltside aruanne: lahtrid on tähistatud kui „MINIMUM”, kui andmeid instrumendiliigi kohta ei koguta ühikute kaupa. RKPd võivad seda laiendada ka andmeväljadele ilma tähiseta „MINIMUM” .

Tabel 3b

Kvartaliümberhindlused või finantsvood

Kokku

Euroala

Välismaailm

Riigisisesed

Riigivälised euroala riigid

(teave riikide kaupa)

Kokku

Mitteosalevad liikmesriigid

(teave riikide kaupa)

Peamised tehingupooled väljaspoolt Euroopa Liitu (kohalduvad eelmiste tabelite märkused)

(teave riikide kaupa Brasiilia, Kanada, Hiina, Hongkongi, India, Jaapani, Venemaa, Šveitsi ja USA kohta)

KOHUSTUSED

1	Emiteeritud võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3)

MINIMUM

2	Laenud (ESA 2010: F.4)

MINIMUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt (7)

emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt (7)

2.x.	Laenud; sellest hoiuste tagatised seoses edasikindlustusseltsidega

MINIMUM

3	Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.51)

3a.	Omandiväärtpaberid, sellest börsil noteeritud aktsiad

3b.	Omandiväärtpaberid, sellest börsil noteerimata aktsiad

3c.	Omandiväärtpaberid, sellest muud omandiväärtpaberid

4.	Kindlustuse kindlustustehnilised eraldised (ESA 2010: F6) (8)

sellest ühikutes väljendatud

MINIMUM

sellest ilma ühikuteta väljendatud

sellest pensioniõigused

MINIMUM

sellest määratud sissemaksega pensioniskeemid

sellest määratud äljamaksega pensioniskeemid

sellest kombineeritud pensioniskeemid

kindlustustegevuse järgi

meditsiiniteenustega seotud kulutuste kindlustus

sissetuleku kaitse kindlustus

töötaja hüvitise kindlustus

Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus

muu mootorsõiduki kindlustus

mere, lennu- ja transpordikindlustus

tulekahju ja varakahju kindlustus

üldine vastutuskindlustus

laenu- ja käenduskindlustus

Õigusabi kulutuste kindlustus

Abi

Mitmesugune finantskahju

5	Tuletisinstrumendid (ESA 2010: F.7)

MINIMUM

6.	Muud kohustused

Tabel 4

Aasta kindlustuspreemiad, nõuded ja vahendustasud

Kokku (9)

sellest: riigisisesed

sellest: EMP-sisesed filiaalid (teave riikide kaupa)

sellest: EMP-sisesed filiaalid (kokku)

1	Kindlustuspreemiad:

Nõuded

3	Vahendustasud

(1) Juhul kui andmeesitaja ei saa vahetult kindlaks teha vastaspoole residentsust, peab ta selle tuletama või esitama asjaomase RKP poolt nõutud muu teabe, mille põhjal saab selle tuletada RKP käesoleva määruse I lisa 2. osa kohaselt.

(2) Kui ei ole osutatud aastaaruandlus.

(3) Euroalaväliste liikmesriikide puhul tähendab rahaloomeasutus ja mitterahaloomeasutus panka ja mittepanka.

(4) Juhul kui andmeesitaja ei saa seda teavet vahetult, peab ta selle tuletama või esitama asjaomase RKP poolt nõutud muu teabe, mille põhjal saab selle tuletada RKP käesoleva määruse I lisa 2. osa kohaselt.

(5) Asjaomane RKP võib andmeesitajatelt nõuda eraldi andmete esitamist allsektorite „kodumajapidamised” (S.14) ja „kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid” (S.15) kohta.

(6) Juhul kui andmeesitaja ei saa vahetult kindlaks teha vastaspoole residentsust, peab ta selle tuletama või esitama asjaomase RKP poolt nõutud muu teabe, mille põhjal saab selle tuletada RKP käesoleva määruse I lisa 2. osa kohaselt.

(7) Euroalaväliste liikmesriikide puhul tähendab rahaloomeasutus ja mitterahaloomeasutus panka ja mittepanka.

(8) Juhul kui andmeesitaja ei saa vahetult kindlaks teha vastaspoole residentsust, peab ta selle tuletama või esitama asjaomase RKP poolt nõutud muu teabe, mille põhjal saab selle tuletada RKP käesoleva määruse I lisa 2. osa kohaselt.

(9) Kogusumma sisaldab tegevusi, mida teostatakse teenuste osutamise vabadust kasutades aluslepingu artikli 56 alusel.

II LISA

KIRJELDUSED

1. OSA

Instrumentide liikide kirjeldused

Tabelis A on esitatud üksikasjalik standardne instrumentide liikide kirjeldus, mille riikide keskpangad (RKPd) peavad üle võtma riigisiseselt kohaldatavate liikide jaoks käesoleva määruse kohaselt. Tabelis toodud üksikute finantsinstrumentide loetelu ja kirjeldus ei ole ammendav. Kirjelduste puhul osutatakse määruses (EL) nr 549/2013 sätestatud Euroopa arvepidamise süsteemile (edaspidi „ESA 2010”).

Mõne instrumendi liigi puhul peab esitama jaotuse tähtaegade kaupa. Siin peetakse silmas:

a)	algset tähtaega (st tähtaeg emissiooni hetkel) ehk finantsinstrumendi kindlaksmääratud kehtivusaega, enne mille möödumist ei saa seda instrumenti lunastada (nt võlaväärtpaberid), või kui lunastamisega kaasneb teatud sanktsioon (nt mõned hoiuseliigid), või

b)	järelejäänud tähtaega ehk finantsinstrumendi järelejäänud kehtivusaega aruandlusperioodi lõppkuupäeva seisuga, enne mille möödumist ei saa seda instrumenti lunastada (nt võlaväärtpaberid), või kui lunastamisega kaasneb teatud sanktsioon (nt mõned hoiuseliigid).

Finantsnõudeid saab eristada selle järgi, kas need on vabalt kaubeldavad või mitte. Nõue on vabalt kaubeldav, kui selle omandiõigus võib üleandmise või indossamendi või — tuletisinstrumendi puhul — tasaarvestuse teel täielikult ühelt osapoolelt teisele üle minna. Kuigi iga finantsinstrumendiga on võimalik kaubelda, on vabalt kaubeldavad instrumendid ette nähtud kauplemiseks reguleeritud väärtpaberiturul või „börsiväliselt”, kuigi tegelik kauplemine ei ole vabalt kaubeldavuse vajalik tingimus.

Tabel A

Kindlustusseltside varade ja kohustuste instrumendiliikide kirjeldused

VARAD

Instrumendi liik

Peamiste omaduste kirjeldus

1.	Sularaha ja hoiused

Ringluses olevad euro ja välisvaluuta pangatähed ja mündid, mida tavaliselt kasutatakse maksete tegemiseks ja hoiustamiseks rahaloomeasutustes. Need võivad hõlmata üleööhoiuseid, kokkulepitud tähtajaga hoiuseid ja etteteatamisega lõpetatavaid hoiuseid ning nõudeid pöördrepotehingute alusel või väärtpaberite laenuks andmist sularahatagatise vastu.

1.1	Ülekantavad hoiused

Ülekantavad hoiused on hoiused, mida saab nõudmisel vahetult üle kanda maksete tegemiseks muudele majandussubjektidele, kasutades tavalisi maksevahendeid (nt kreedit- ja otsekorraldus, või ka krediit- ja deebetkaart, e-raha tehingud, tšekid vms), ilma olulise viivituse, piirangu või trahvita. Arveldushoiuste alla ei kuulu hoiused, mida saab kasutada ainult sularaha väljavõtmiseks, ja/või hoiused, millel olevaid vahendeid saab välja võtta või üle kanda ainult sama omaniku teise konto kaudu.

2.	Võlaväärtpaberid

Hallatavad võlaväärtpaberid on võlga tõendavad kaubeldavad finantsinstrumendid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad. Võlaväärtpabereid võib turul tasaarvestada ning nad ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi.

See instrumendiliik hõlmab:

—	väärtpabereid, mille omanikul on tingimusteta õigus saada kindlaksmääratud või lepingus ette nähtud tasu kupongimaksete ja/või kindlate summadena teataval kuupäeval või teatavatel kuupäevadel või alates emiteerimisel kindlaks määratud kuupäevast;

—

laenud, mis on muutunud kaubeldavaks reguleeritud turgudel (st kaubeldavad laenud), tingimusel et on olemas tõendid järelturul kauplemise kohta, sealhulgas turutegijate olemasolu ja finantsvara sagedase hindamise kohta, nagu ostu-müügikursi vahe. Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, liigitatakse laenud instrumendi liigi 3 „Laenud” alla (vt ka „kaubeldavad laenud” sama liigi all);

—	allutatud laen võlaväärtpaberite kujul (vt ka „allutatud laen laenu kujul” instrumendi liigi 3 „Laenud” all).

Väärtpaberite laenutehingute alusel välja laenatud või tagasiostulepingu alusel müüdud väärtpaberid jäävad esialgse omaniku bilanssi (ja neid ei viida üle ajutise omaniku bilanssi), kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte pelgalt võimalus. Kui ajutine omanik müüb saadud väärtpaberid, tuleb see müügitehing kirjendada kui otsene väärtpaberitehing ja kanda ajutise omaniku bilanssi kui negatiivne positsioon väärtpaberiportfellis.

Laenud

Aruandlusvormi eesmärgil hõlmab see kirje kindlustusseltside poolt laenuvõtjatele laenatavaid vahendeid või kindlustusseltside omandatud laene, mis on tõendatud kas mittekaubeldavate dokumentidega või ei ole dokumentidega tõendatud.

Siia kuuluvad järgmised kirjed:

—	mittekaubeldavad väärtpaberid: hallatavad võlaväärtpaberid, mis ei ole vabalt kaubeldavad ja millega ei saa kaubelda järelturul;

—	kaubeldavad laenud: laenud, mis on tegelikult muutunud vabalt kaubeldavaks, liigitatakse „Laenude” alla juhul, kui nendega kauplemine järelturul ei ole tõendatud. Vastasel juhul liigitatakse need võlaväärtpaberite alla (instrumendi liik 2);

—

allutatud laen laenu kujul: allutatud laenuinstrumendid annavad emiteerinud asutuse vastu allutatud nõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded on rahuldatud, andes neile „Omandiväärtpaberite” teatud omadused. Statistikas liigitatakse allutatud laen finantsinstrumendi olemuse järgi kas „Laenude” või „Võlaväärtpaberite” alla. Kui kõiki kindlustusseltside hallatavaid allutatud laene esitatakse statistikas jooksvalt ühe arvuna, tuleb see arv esitada kirjes „Võlaväärtpaberid”, kuna allutatud laenud esinevad enamasti võlaväärtpaberite, mitte laenude kujul;

—

nõuded pöördrepotehingute alusel või väärtpaberite laenuks andmine sularahatagatise vastu: andmeesitajate poolt kindlaks määratud hinnaga ostetud (koos kohustusega müüa samad või samalaadsed väärtpaberid teataval kuupäeval kindlaksmääratud hinna eest tagasi) väärtpaberite eest makstud raha vastaskirje, või väärtpaberite laenuks andmine sularahatagatise vastu.

Siia ei kuulu varad kindlustusseltside hoiuste kujul (need on hõlmatud liigi 1 all).

3.1	Hoiuste tagamine seoses edasikindlustustegevusega

Edasikindlustusseltside hoiused, mis on seatud tagatiseks edasikindlustustehingutes edasikindlustusvõtjana tegutsevatele kindlustusseltsidele.

4.	Omandiväärtpaberid

Finantsvara, mis esindab omandiõigust ettevõtjas või kvaasikorporatiivses ettevõtjas. Üldjuhul annab see finantsvara selle omanikule õiguse saada osa ettevõtja või kvaasikorporatiivse ettevõtja kasumist, samuti õiguse osale netovarast likvideerimise korral.

Siia kuuluvad nii börsil noteeritud kui ka börsil noteerimata aktsiad ning muud omandiväärtpaberid.

Väärtpaberite laenutehingute alusel välja laenatud või tagasiostulepingute alusel müüdud omandiväärtpabereid käsitletakse 2. liigi „Võlaväärtpaberid” nõuete kohaselt.

4.1	Börsil noteeritud aktsiad

Börsinimekirja kantud omandiväärtpaberid. Selline börs võib olla tunnustatud väärtpaberibörs või järelturg mingis muus vormis. Börsil noteeritud aktsiaid nimetatakse ka noteeritud hindadega aktsiateks.

4.2	Börsil noteerimata aktsiad

Börsil noteerimata aktsiad on omandiväärtpaberid, mis ei ole kantud börsinimekirja.

4.3	Muud omandiväärtpaberid

Muud omandiväärtpaberid hõlmavad kõiki muid omandiväärtpaberite liike, v.a börsil noteeritud aktsiad ja börsil noteerimata aktsiad.

5.	Investeerimisfondide aktsiad/osakud

See liik hõlmab EKP rahaloomeasutuste ja investeerimisfondide statistilisse nimekirja kantud rahaturufondide ja nende investeerimisfondide emiteeritud aktsiaid või osakuid, mis ei ole rahaturufondid.

5.1	Rahaturufondide aktsiad/osakud

Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artiklis 2 määratletud rahaturufondide emiteeritud aktsiad või osakud.

5.2.	Investeerimisfondide, mis ei ole rahaturufondid, aktsiad/osakud

Määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artiklis 1 määratletud nende investeerimisfondide emiteeritud aktsiad või osakud, mis ei ole rahaturufondid.

6.	Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumendid on finantsinstrumendid, mis on seotud konkreetse finantsinstrumendi, indikaatori või kaubaga, mille abil saab finantsturgudel konkreetsete finantsriskidega iseseisvalt kaubelda.

Siia kuuluvad:

—	optsioonid,

—	aktsiate ostutähed,

—

futuurid,

—	forvardid,

—	vahetuslepingud,

—	krediidituletisinstrumendid.

Tuletisinstrumendid kirjendatakse bilansis turuväärtuses, brutosummana. Tuletisinstrumentide lepingud, millel on positiivsed turuväärtused, kirjendatakse bilansi varade poolel ja negatiivse turuväärtusega lepingud kohustuste poolel.

Tuletisinstrumentide lepingutest tulenevaid tulevasi kohustusi bilansis brutosummana ei kirjendata.

Siia ei kuulu tuletisinstrumendid, mida ei kirjendata bilansis vastavalt riigisisestele eeskirjadele.

7.	Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised

Elu- ja kahjukindlustuslepingutest tulenevad kindlustusseltside finantsnõuded edasikindlustusseltsidele.

8.	Mittefinantsvara

Materiaalne ja immateriaalne vara, mis ei ole finantsvara.

Siia kuuluvad eluruumid, muud hooned ja rajatised, masinad ja seadmed, väärisesemed ja intellektuaalomandiõigustega seotud tooted, nt arvutitarkvara ja andmebaasid.

9.	Muud varad

Bilansi varade poolel ülejäänud kirje, mis on määratletud kui „mujal kajastamata varad”. RKPd võivad nõuda andmete esitamist antud varaliigi konkreetsete alaliikide kohta. Muud varad võivad hõlmata järgmist:

—	saada olevad dividendid,

—	saada olev rent,

—	edasikindlustuse nõuded,

—	saada olevad summad, mis ei ole seotud kindlustusseltsi põhitegevusega.

KOHUSTUSED

Instrumendi liik

Peamiste omaduste kirjeldus

10.	Emiteeritud võlaväärtpaberid

Kindlustusseltsi emiteeritud väärtpaberid (v.a omandiväärtpaberid), mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida võib turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi.

11.	Saadud laenud

Kindlustusseltside kreeditoridele võlgnetavad summad, välja arvatud kaubeldavate väärtpaberite emissioonist tulenevad summad. Siia kuuluvad:

—	laenud: kindlustusseltsidele antud laenud, mida tõendavad mittekaubeldavad dokumendid või mida dokumendid ei tõenda;

—

repotehingud ja repo-tüüpi tehingud sularahatagatise vastu: kindlustusseltsi poolt kindlaks määratud hinnaga müüdud (koos kohustusega osta samad või samalaadsed väärtpaberid teataval kuupäeval kindlaksmääratud hinna eest tagasi) väärtpaberite eest saadud raha vastaskirje. Summad, mida kindlustusselts on saanud kolmandale isikule („ajutine omandaja”) üle antud väärtpaberite eest, tuleb liigitada siia, kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte pelgalt võimalus. See tähendab, et kindlustusseltsile jäävad tehingu kestel kõik vastavatest väärtpaberitest tulenevad riskid ja hüved;

—	väärtpaberilaenu eest saadud sularahatagatis: summad, mis on saadud kolmandale isikutele väärtpaberite laenutehingute alusel (sularahatagatisega) ajutiselt üle kantud väärtpaberite eest;

—	kulla ajutise üleandmise tehingute eest saadud sularahatagatis.

11.1	Hoiuste tagamine seoses edasikindlustustegevusega

Edasikindlustusvõtjate poolt edasikindlustusseltsidelt tagatiseks saadud hoiused.

12.	Omandiväärtpaberid

Vt 4. liik.

12.1	Börsil noteeritud aktsiad

Vt liik 4.1.

12.2	Börsil noteerimata aktsiad

Vt liik 4.2.

12.3	Muud omandiväärtpaberid

Vt liik 4.3.

13.	Kindlustustehnilised eraldised

Kindlustusseltsi poolt hoitav kapital kindlustuspoliisi omanike tulevaste kindlustusnõuete rahuldamiseks.

13.1	Elukindlustuse tehnilised eraldised

Kindlustusseltsi poolt hoitav kapital elukindlustuspoliisi omanike tulevaste kindlustusnõuete rahuldamiseks.

13.1.1

sellest: investeerimisriskiga elukindlustuse tehnilised eraldised

Kindlustusseltsi poolt hoitav kapital investeerimisriskiga elukindlustuspoliisi omanike tulevaste kindlustusnõuete rahuldamiseks. Poliisiomanike investeerimisriskiga elukindlustuslepingutest tulenevad kindlustusnõuded sõltuvad selle varade kogumi tootlusest, millesse poliisiomanike rahalised vahendid on investeeritud.

13.1.2

sellest: investeerimisriskita elukindlustuse tehnilised eraldised

Kindlustusseltsi poolt hoitav kapital investeerimisriskita elukindlustuspoliisi omanike tulevaste kindlustusnõuete rahuldamiseks. Poliisiomanike investeerimisriskita elukindlustuslepingutest tulenevad kindlustusnõuded ei sõltu mingite konkreetsete varade kogumi tootlusest.

13.1.3

sellest: pensioniõigused

Kindlustusseltsi poolt hoitav kapital pensioniskeemidest tulenevate nõuete rahuldamiseks. Siia kuuluvad ainult kutsealased pensioniskeemid. Siia ei kuulu individuaalsed pensioniplaanid, mis ei ole seotud töösuhtega.

13.1.3.1

Pensioniõigused, sellest: määratud sissemaksega skeemid

Kindlustusseltsi poolt hoitav kapital määratud sissemaksega poliisi omanike tulevaste kindlustusnõuete rahuldamiseks.

Määratud sissemaksega skeemi puhul sõltuvad hüvitised pensioniskeemis soetatud varade tootlusest. Määratud sissemaksega pensioniskeemi kohustus on võrdne fondi varade jooksva turuväärtusega.

13.1.3.2

Pensioniõigused, sellest: määratud väljamaksega skeemid

Kindlustusseltsi poolt hoitav kapital määratud väljamaksega poliisi omanike tulevaste kindlustusnõuete rahuldamiseks.

Määratud väljamaksega pensioniskeemi puhul määratakse skeemis osalevatele töötajatele lubatud pensionihüvitiste suurus kindlaks eelnevalt kokku lepitud valemi alusel. Määratud väljamaksega pensioniskeemide kohustus on võrdne lubatud hüvitiste nüüdisväärtusega.

13.1.3.3

Pensioniõigused, sellest: kombineeritud skeemid

Kindlustusseltsi poolt hoitav kapital määratud sissemaksega ja määratud väljamaksega skeemide elementidest kombineeritud skeemidest tulenevate kindlustusnõuete rahuldamiseks.

13.2	Kahjukindlustuse tehnilised eraldised

Kindlustusseltsi poolt hoitav kapital kahjukindlustuspoliisi omanike tulevaste kindlustusnõuete rahuldamiseks.

13.2.1

Meditsiinikulude kindlustus

Meditsiinikulude kindlustuskohustused, kus kindlustustegevus erineb tehnilises mõttes elukindlustusest, v.a tegevusvaldkonnaga 13.2.3 hõlmatud kohustused.

13.2.2

Sissetulekukaitse kindlustus

Sissetulekukaitse kindlustuskohustused, kus kindlustustegevus erineb tehnilises mõttes elukindlustusest, v.a tegevusvaldkonnaga 13.2.3 hõlmatud kohustused.

13.2.3

Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus

Tervisekindlustuskohustused, mis on seotud tööõnnetustega ja kutsehaigustega ning kus kindlustustegevus erineb tehnilises mõttes elukindlustusest.

13.2.4

Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus

Kindlustuskohustused, mis katavad kogu vastutuse, mis tekib maismaamootorsõidukite kasutamisel (sealhulgas vedaja vastutus).

13.2.5

Muu mootorsõiduki kindlustus

Kindlustuskohustused, mis katavad maismaamootorsõidukite (sealhulgas raudteeveeremite) kahjustused või kaotuse.

13.2.6

Mere-, lennu- ja transpordikindlustus

Kindlustuskohustused, mis katavad mere-, järve-, jõe- ja kanalilaevade, õhusõidukite ning kaupade kahjustused või kaotuse veol või pagasis, sõltumata veoviisist. Kindlustuskohustused, mis katavad vastutuse, mis tekib õhusõidukite, laevade, aluste või paatide kasutamisel merel, järvedel, jõgedel või kanalitel (sealhulgas vedaja vastutus).

13.2.7

Tulekindlustus ja muu varalise kahju kindlustus

Kindlustuskohustused, mis katavad vara kahjustused või kaotuse, v.a ärivaldkonnad 13.2.5 ja 13.2.6, tule, plahvatuse, loodusjõudude (sh torm, rahe või külm), tuumaenergia, pinnase vajumise või muu sündmuse tõttu, nagu vargus.

13.2.8

Üldine vastutuskindlustus

Kindlustuskohustused, mis katavad igasugused kohustused, v.a ärivaldkonnad 13.2.4 ja 13.2.6.

13.2.9

Krediidi- ja garantiikindlustus

Kindlustuskohustused, mis katavad maksejõetust, ekspordikrediiti, järelmaksukrediiti, hüpoteeki, põllumajanduskrediiti ning otsest ja kaudset garantiid.

13.2.10

Õigusabikulude kindlustus

Kindlustuskohustused, mis katavad õigusabikulud ja kohtukulud.

13.2.11

Abistamisteenus

Kindlustuskohustused, mis katavad abi isikutele, kes satuvad raskustesse reisides, oma kodust või alalisest elukohast eemal olles.

13.2.12

Mitmesugused finantskahjukindlustused

Kindlustuskohustused, mis katavad järgmist: tööhõiverisk, sissetuleku ebapiisavus, halvad ilmastikuolud, soodustuste kaotus, jätkuvad üldkulud, ettenägematu kaubanduskahju, turuväärtuse kaotus, renditasu või sissetuleku kaotus, muu kaudne kaubanduskahju, mida pole eespool nimetatud, muu finantskahju (kaubandusväline) ja muud kahjukindlustuse riskid, mida ei kata ärivaldkonnad 13.2.1 kuni 13.2.11.

13.2.13

Edasikindlustus

Edasikindlustuskohustused.

14.	Tuletisinstrumendid

Vt liik 6.

15.	Muud kohustused

Bilansi kohustuste poolel ülejäänud kirje, mis on määratletud kui „mujal kajastamata kohustused”. RKPd võivad nõuda andmete esitamist antud varaliigi konkreetsete alaliikide kohta. Muud kohustused võivad hõlmata järgmist:

—	kindlustusseltsi põhitegevusega mitteseotud makstavad summad, s.o summad, mis võlgnetakse tarnijatele, maksud, töötasud, sotsiaalmaksud jne;

—	eraldised kolmandate isikute ees olevate kohustuste katteks, st pensionid, dividendid jne;

—	netopositsioonid, mis tulenevad sularahatagatiseta väärtpaberilaenudest;

—	tulevaste väärtpaberitehingute arveldamisega seoses maksmisele kuuluvad netosummad.

2. OSA

Väärtpaberite kaupa koostatava statistika omaduste kirjeldus

Tabel B

Väärtpaberite kaupa koostatava statistika omaduste kirjeldus

Väli	Kirjeldus
Väärtpaberi tunnuskood	Väärtpaberi kordumatu tunnuskood vastavalt RKP juhistele (nt RKP identifitseerimisnumber, CUSIP, SEDOL).
Kogus või agregeeritud nominaalväärtus	Väärtpaberi osade kogus või agregeeritud nominaalväärtus, kui väärtpaberiga kaubeldakse summades, v.a kogunenud intress.
Hind	Väärtpaberi osade turuhind või agregeeritud nominaalväärtuse protsent, kui väärtpaberiga kaubeldakse summades, mitte osades. RKPd võivad nõuda ka andmete esitamist kogunenud intressi kohta.
Hinna esitamise viis	Näitab, kas väärtpaber on noteeritud protsentides või osades.
Kogusumma	Kogusumma väärtpaberi kohta. Juhul kui väärtpaberiga kaubeldakse osades, võrdub kogusumma väärtpaberite arv korrutatud hinnaga osa kohta. Juhul kui väärtpaberitega kaubeldakse summades, mitte osades, võrdub kogusumma agregeeritud nominaalväärtus korrutatud nominaalväärtuse protsendina väljendatud hinnaga. RKPd peavad üldreeglina nõudma kogunenud intressi kajastamist selle positsiooni all või eraldi. Samas on RKPdel õigus jätta andmetest kogunenud intress välja.
Finantsvood	Tehinguväärtuses eurodes kajastatud väärtpaberite ostud miinus müügid (väärtpaberid varade poolel) või emissioonid miinus lunastamised (väärtpaberid kohustuste poolel).
Ostetud väärtpaberid	Tehinguväärtuses kajastatud väärtpaberite ostud kokku või emissioonid kokku.
Müüdud väärtpaberid	Tehinguväärtuses kajastatud väärtpaberite müügid kokku.
Väärtpaberi kirjendamise vääring	Väärtpaberi ISO kood või muu samalaadne kood, mida kasutatakse hinna ja/või jäägi väljendamiseks.
Muud mahumuutused nominaalväärtuses	Muud mahumuutused väärtpaberiosaluse nominaalväärtuses nominaalvaluutas või eurodes.
Muud mahumuutused turuväärtuses	Muud mahumuutused väärtpaberiosaluse turuväärtuses eurodes.
Portfelliinvesteering või otseinvesteering	Investeeringu otstarve maksebilansi statistika liigituse põhjal (1).
Emitendi riik	Emitendi residentsus. Investeerimisfondide aktsiate/osakute puhul osutab emitendi riik investeerimisfondi residentsusele ja mitte fondijuhi residentsusele.

3. OSA

Tabel C

Kindlustuspreemiate, nõuete ja vahendustasude kirjeldus

Liik	Kirjeldus
Ettenähtud kindlustuspreemiad	Ettenähtud kindlustuspreemiate brutosumma hõlmab kõik summad, mis kuuluvad kindlustuslepingute kohaselt maksmisele aruandeaastal, olenemata asjaolust, et nimetatud summad võivad olla täielikult või osaliselt seotud hilisema aruandeaastaga.
Tekkinud nõuded	Aruandeaastal makstud nõuete kogusumma ning aruandeaasta nõuete eraldis, millest on lahutatud eelneva aruandeaasta nõuete eraldis.
Vahendustasud	Kindlustusseltside poolt teistele üksustele toodete müümise eest makstud soetuskulud.

4. OSA

Kirjeldus sektorite kaupa

Sektorite liigitus põhineb ESA 2010 standardil. Tabelis D on esitatud üksikasjalik standardne sektorite kirjeldus, mille riikide keskpangad (RKPd) peavad üle võtma riigisiseselt kohaldatavate liikide jaoks käesoleva määruse kohaselt. Eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide territooriumil asuvad tehingupooled tuvastatakse nende sektori järgi kooskõlas Euroopa Keskpanga (EKP) statistiliste nimekirjadega ning lähtudes EKP sektorikäsiraamatus „Monetary, financial institutions and markets statistics sector manual: Guidance for the Statistical Classification of Customers” (2) toodud tehingupoolte liigitamise juhistest.

Tabel D

Kirjeldus sektorite kaupa

Sektor

Kirjeldused

1.	Rahaloomeasutus

Rahaloomeasutused on määratletud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artiklis 1. Rahaloomeasutuste sektor hõlmab RKPd, liidu õigusaktidega määratud krediidiasutused, rahaturufondid, muud finantsasutused, mille äritegevus seisneb üksustelt, mis ei ole rahaloomeasutused, hoiuste ja/või nende lähedaste asendajate vastuvõtmises ning vähemalt majanduslikus mõttes oma arvel ja nimel laenuandmises ja/või väärtpaberitesse investeerimises, ning e-raha asutused, kes e-raha emiteerides sisuliselt tegelevad finantsvahendusega.

2.	Valitsemissektor

Valitsemissektor (S.13) hõlmab institutsionaalseid üksusi, mis on turuvälised tootjad, kelle toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning mida finantseeritakse kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine (ESA 2010, punktid 2.111 kuni 2.113).

3.	Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide + investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad

Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide (S.125) hõlmavad kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega, võttes institutsionaalsete üksuste ees kohustusi muul kujul kui raha, hoiused (või nende lähedased asendajad), investeerimisfondide aktsiad/osakud või seoses kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega. Allsektor hõlmab finantsvahendajaid määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) määratletud tähenduses (ESA 2010, punktid 2.86 kuni 2.94).

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid, on määratletud määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artiklis 1.

Finantsvahenduse abiettevõtete allsektor (S.126) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega tihedalt seotud tegevusega, kuid mis ei ole ise finantsvahendajad. Allsektorisse kuuluvad ka peakontorid, mille kõik tütarettevõtjad või enamik neist on finantsinstitutsioonid (ESA 2010, punktid 2.95 kuni 2.97).

Varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate allsektor (S.127) hõlmab finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis ei tegele finantsvahendusega ega osuta finantsabiteenuseid ning mille puhul enamiku nende vara või kohustustega ei kaubelda avatud turgudel. Allsektor hõlmab ka valdusettevõtteid, mis hoiavad tütarettevõtete grupi aktsiaid või osakuid kontrollitasemel ning mille peamine tegevus on omada gruppi, pakkumata mis tahes muid teenuseid ettevõtetele, milles vara hoitakse, st nad ei halda ega juhi teisi üksus (ESA 2010, punktid 2.98 ja 2.99).

4.	Kindlustusseltsid

Kindlustusseltsid on määratletud käesoleva määruse artiklis 1.

5.	Pensionifondid

Pensionifondide allsektor (S.129) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb kindlustatud isikute sotsiaalsete riskide ja vajaduste koondamisest (sotsiaalkindlustus). Pensionifondid kui sotsiaalkindlustusskeemid pakuvad sissetulekut pensionile jäämisel ning sageli hüvitisi surma ja puude korral (ESA 2010, punktid 2.105 kuni 2.110). Allsektorisse ei kuulu valitsemissektoriga hõlmatud sotsiaalkindlustusfondid.

6.	Mittefinantsettevõtted

Mittefinantsettevõtete sektor (S.11) koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega. Sektorisse kuuluvad ka kvaasikorporatiivsed mittefinantsettevõtted (ESA 2010, punktid 2.45 kuni 2.50).

7.	Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid

Kodumajapidamiste sektor (S.14) hõlmab üksikisikuid või üksikisikute rühmasid kui tarbijaid ning kui ettevõtjaid, kes toodavad turukaupu ning osutavad mittefinants- ja finantsteenuseid (turutootjad), tingimusel et kaupade tootmise ja teenuste osutamisega ei tegele eraldiseisvad üksused, mida käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena. Siia kuuluvad ka üksikisikud või üksikisikute rühmad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid vaid enda lõpptarbeks. Kodumajapidamiste sektor hõlmab füüsilisest isikust ettevõtjaid ning ühinguid, millel puudub juriidiline staatus (v.a need, mida käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena) ja mis on turutootjad (ESA 2010, punktid 2.118 kuni 2.128).

Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektor (S.15) koosneb kasumitaotluseta institutsioonidest, mis on eraldiseisvad juriidilised isikud, kes teenindavad kodumajapidamisi ning on turuvälised eratootjad. Nende peamised ressursid on kodumajapidamiste kui tarbijate vabatahtlikud rahalised või mitterahalised maksed, valitsemissektori poolt tehtavad maksed ja omanditulu (ESA 2010, punktid 2.129 kuni 2.130).

5. OSA

Finantsvoogude ja ümberhindluskorrigeerimiste kirjeldus käesoleva määruse tähenduses

Finantsvood saadakse vahena aruandluse perioodi lõpu seisude vahel, millest kõrvaldatakse mõju, mis tuleneb ümberhindluskorrigeerimisega seotud muutustest (mis on tingitud hinna ja valuutakursi muutustest) ning ümberliigitamise ja muu korrigeerimisega. Finantsvoogude koostamiseks vajab EKP statistikat korrigeerimise kohta, mis hõlmaks „Ümberliigitamise ja muu korrigeerimise” ja „Hinna ja valuutakursi ümberhindamise”.

„Hinna ja valuutakursi ümberhindamine” osutab kõikumistele varade/kohustuste hindamises, mis tuleneb varade/kohustuste hinnamuutustest või valuutakurssidest, mis mõjutavad välisvääringus nomineeritud euros väljendatud varade ja kohustuste väärtust. Ümberhindamine hõlmab muutused perioodi lõpu väärtuspositsioonides seoses muutustega nende kirjendamise kontrollväärtuses, st kasum/kahjum. Muutused euro vahetuskursis, mis toimuvad perioodilõpu aruandekuupäevade vahel, tingivad euros väljendatud välisvääringus varade/kohustuste väärtuse muutuse. Kuna need muutused näitavad kasumit/kahjumit ega tulene finantsvoogudest, tuleb see mõju finantsvoogude teabest kõrvaldada. Põhimõtteliselt peaks ka „Hinna ja valuutakursi ümberhindamine” hõlmama hindamise muutusi, mis tulenevad varade/kohustuste finantsvoogudest, s.o realiseeritud kasum/kahjum, kuid riikidel on erinevad tavad.

(1) 9. detsembri 2011. aasta suunis EKP/2011/23 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta välisstatistika valdkonnas (ELT L 65, 3.3.2012, lk 1).

(2) Märts 2007, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

III LISA

MIINIMUMNÕUDED, MIDA PEAB TÄITMA TEGELIK ANDMEID ESITAV ÜLDKOGUM

Euroopa Keskpanga (EKP) statistilise aruandluse nõuete järgimiseks peavad andmeesitajad täitma järgmisi miinimumnõudeid.

Edastamise miinimumnõuded:

a)	andmed tuleb edastada õigel ajal ja asjaomase RKP seatud tähtaegade jooksul;

b)	statistilised aruanded tuleb esitada sellisel kujul ja sellises formaadis, mis vastab asjaomaste RKPde kehtestatud tehnilistele aruandlusnõuetele;

c)	andmeesitajad peavad esitama ühe või mitme kontaktisiku andmed asjaomasele RKP-le;

d)	tuleb järgida tehnilisi spetsifikatsioone, mis käsitlevad andmeedastust asjaomasele RKP-le;

e)	väärtpaberite kaupa aruandluse korral peavad andmeesitajad esitama asjaomase RKP taotlusel lisateavet (näiteks emitendi nimi, emissiooni kuupäev), mis on vajalik nende väärtpaberite tuvastamiseks, mille puhul turvakoodid ei ole täpsed või avalikult kättesaadavad.

Täpsuse miinimumnõuded:

a)	statistiline teave peab olema õige: kõik lineaarkitsendused peavad olema täidetud (nt vahesummad kokku peavad vastama lõppsummadele);

b)	andmeesitajad peavad suutma anda teavet arengu kohta, mis on esitatud andmete kohaselt toimunud;

c)	statistiline teave peab olema täielik ning selles ei tohi olla pidevaid ega struktuurilisi lünki; puuduvatest andmetest tuleb asjaomaseid RKPsid teavitada ja nende puudumist selgitada ning need tuleb esitada niipea kui võimalik;

d)	andmeesitajad peavad järgima proportsioone, ümardamispõhimõtteid ja kümnendkohti, mille RKPd on määranud andmete tehniliseks edastamiseks.

Mõistete vastavuse miinimumnõuded:

a)	statistiline teave peab vastama käesolevas määruses sisalduvatele määratlustele ja liigitustele;

b)	kui nendest määratlustest ja liigitustest on kõrvale kaldutud, peavad andmeesitajad vajaduse korral korrapäraselt kontrollima kasutatud meetme ja käesolevas määruses sätestatud meetme vahelist erinevust ja selle mõõtma;

c)	andmeesitajad peavad suutma selgitada lahknevusi, mis ilmnevad esitatud andmete võrdlemisel varasemate perioodide andmetega.

4.	Andmete parandamise miinimumnõuded: tuleb järgida EKP ja asjaomaste RKPde sätestatud andmete parandamise põhimõtteid ja korda. Korrapäraselt tehtavatest parandustest kõrvalekalduvatele parandustele tuleb lisada selgitus.

Üles