14.7.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/34

---

EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

3. juuli 2007,

hangete teostamise korra kehtestamise kohta

(EKP/2007/5)

(2007/497/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA JUHATUS,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklit 11.6,

võttes arvesse 19. veebruari 2004. aasta otsust EKP/2004/2, millega võeti vastu Euroopa Keskpanga kodukord, (1) eelkõige selle artiklit 19,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Keskpank (EKP) järgib kulusäästlikkuse põhimõtet ja taotleb majanduslikult parimat asjade, teenuste ja ehitustööde hanget.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (2) („hankedirektiiv”) ning nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (3) („finantsmäärus”), ei kohaldata EKP suhtes.

(3)	EKP järgib avalike hangete õiguse üldpõhimõtteid, mis on kajastatud hankedirektiivis ja finantsmääruses,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDREEGLID

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„hankelepingud” – rahaliste huvidega seotud lepingud EKP ja ühe või mitme tarnija vahel, mille esemeks on ehitustööde teostamine, asjade tarnimine või teenuste osutamine;

b)	„ehitustööde hankelepingud” – lepingud, mille objektiks on kas ehitustööd, ehitustööde projekteerimine või teostamine. Ehitustöö tähendab ehitus- või tsiviilehitustööde tulemusi tervikuna, mis võimaldavad täita majanduslikke või tehnilisi ülesandeid;

c)

„asjade hankelepingud” – muud kui punktis b nimetatud hankelepingud, mille objektiks on toodete ostmine, üürimine, rentimine või liisimine koos väljaostuvõimalusega või ilma. Hankelepingut, mille objektiks on toodete tarnimine ja mis hõlmab lisaks sellele ka kohaletoomis- ja paigaldustoiminguid, loetakse samuti asjade hankelepinguks;

d)

„teenuste hankelepingud” – muud hankelepingud kui ehitustööde või asjade hankelepingud, mille eesmärgiks on teenuste osutamine. Hankelepingut, mille objektiks on nii tooted kui ka teenused, loetakse teenuste hankelepinguks juhul, kui asjaomaste teenuste maksumus ületab lepinguga hõlmatud toodete maksumuse. Hankelepingut, mille objektiks on teenused ja mis hõlmab lisaks ka ehitustöödega seotud tegevusi, mis ei ole lepingu põhiobjekt, loetakse teenuste hankelepinguks;

e)	„raamleping” – leping EKP ning ühe või mitme tarnija vahel, mille eesmärk on kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja vajadusel ettenähtud koguse osas;

f)

„tarnija” – füüsiline või juriidiline isik või avalik-õiguslik isik või selliste isikute ja/või organite rühm, kes pakub turul vastavalt ehitustööde teostamist, asju või teenuseid; tarnijat, kes on esitanud taotluse osaleda piiratud või läbirääkimistega menetluses või võistlevas dialoogis, nimetatakse taotlejaks. Tarnijat, kes on esitanud pakkumuse, nimetatakse pakkujaks;

g)	„avatud menetlus” – menetlus, mille puhul võivad pakkumuse esitada kõik huvitatud tarnijad;

h)	„piiratud menetlus” – menetlus, mille puhul võivad kõik tarnijad taotleda osalemist, kuid pakkumuse saavad esitada üksnes EKP määratud tarnijad;

i)	„läbirääkimistega menetlus” – menetlus, mille puhul EKP konsulteerib enda valitud tarnijatega ning peab ühe või mitmega neist läbirääkimisi lepingutingimuste suhtes;

j)	„võistlev dialoog” – menetlus, mille puhul võivad kõik tarnijad taotleda osalemist ning EKP peab menetluses osalema valitud taotlejatega dialoogi, et välja selgitada üks või mitu oma nõuetele vastavat sobivat alternatiivi;

k)

„dünaamiline hankesüsteem” – täielikult elektrooniline menetlus tavapäraste ostude teostamiseks, mille turul üldiselt pakutavad omadused rahuldavad EKP vajadusi. Süsteemi kasutamisaeg on piiratud ja see on kogu oma kehtivusaja jooksul avatud kõigile tarnijatele, kes vastavad valikukriteeriumidele ja on esitanud tehnilisele kirjeldusele vastava esialgse pakkumuse;

l)

„elektrooniline oksjon” – uute hindade, madalamate hindadega pakkumuste ja/või pakkumuse teatavate osadega seotud uute maksumuste esitamist võimaldavat elektroonilist seadet kasutav korduvmenetlus, mis toimub pärast pakkumuste esialgset täielikku hindamist ja võimaldab neid automaatsete hindamismeetodite abil järjestada;

m)	„pakkumiskutse” – taotlejatele või tarnijatele saadetud kutse esitada pakkumus, milles on määratletud menetlus, EKP nõuded ja lepingutingimused;

n)	„kirjalik või kirjalikult” – sõnadest või numbritest koosnev avaldus, mida on võimalik lugeda, paljundada ja seejärel edastada. See võib hõlmata elektrooniliselt edastatud ja salvestatud teavet;

o)	„päevad” – kalendripäevad.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   EKP korraldab asjade, teenuste ja ehitustööde hankeid oma arvel ja nimel kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud reeglitega.

2.   EKP võib kooskõlas käesoleva otsusega korraldada ka ühiseid hankemenetlusi enda ja ühe või mitme riigi keskpanga (RKP) ja/või ühenduse institutsiooni ja asutuse ja/või rahvusvahelise organisatsiooni arvel ja nimel. Sellistel juhtudel määratleb EKP hanke dokumentides, millised teised isikud või asutused osalevad hankemenetluses ning milline on kavandatud lepinguliste suhete struktuur.

3.   Käesolevat otsust ei kohaldata järgmise suhtes:

a)	teenuste osutamine ja kaupade tarnimine EKP-le RKPde poolt seoses nende eurosüsteemi/EKPSi avalik-õiguslike ülesannete täitmisega;

b)	RKPde või muude ühenduse institutsioonide või asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide korraldatud hankemenetlus, milles EKP osaleb, kui asjaomase hankemenetluse reeglid on kooskõlas avalike hangete õiguse üldpõhimõtetega;

c)	kokkulepped teiste ühenduse institutsioonide ja asutustega või rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille EKP sõlmib oma avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks;

d)	pangatähtede hanked, mida reguleerib 16. septembri 2004. aasta suunis EKP/2004/18 euro pangatähtede hanke kohta; (4)

e)	väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimine, müük, ost või ülekandmine ja nende tehingutega seotud finantsteenused;

f)	maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või nendega seotud õiguste omandamine või üürimine mis tahes rahastamisskeemi alusel;

g)	EKP ja tema töötajate töölepingud, mis on sõlmitud kooskõlas EKP töölepingutingimustega;

h)	vahekohtu- ja lepitusteenused ning

i)	uurimis- ja arendustegevusega seotud teenused, välja arvatud juhul, kui neid osutatakse ainult EKP sisekasutuseks ja osutatud teenuse eest tasub täies ulatuses EKP.

Artikkel 3

Üldpõhimõtted

Mis tahes hankemenetlus tuleb läbi viia kooskõlas läbipaistvuse ja avalikkuse, võrdse juurdepääsu ja võrdse kohtlemise üldpõhimõtetega, samuti kooskõlas mittediskrimineerimise ja ausa konkurentsi põhimõtetega.

Artikkel 4

Piirmäärad

1.   Kui hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne lõikes 3 sätestatud piirmääradega või nendest suurem, viib EKP hankemenetluse läbi II peatükis sätestatud korras.

2.   Kui hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on nendest piirmääradest madalam, viib EKP hankemenetluse läbi III peatükis sätestatud korras.

3.   Kehtivad järgmised piirmäärad:

a)	211 000 eurot asjade ja teenuste hankelepingutele;

b)	5 300 000 eurot ehitustööde hankelepingutele.

Artikkel 5

Hankelepingu eeldatava kogumaksumuse arvutamine

1.   Hankelepingu kogumaksumuse arvutamisel võetakse aluseks EKP hinnangul väljamaksmisele kuuluv kogusumma käibemaksuta. Arvutamisel võetakse arvesse kõik kõrvalkulud, eelkõige valikuliste sätete ja hankelepingu uuendamiste kulud, kindlustusmaksed, intressid, komisjonitasud, töölähetus- ja majutuskulud, auhinnad või taotlejatele või pakkujatele makstavad summad.

2.   Hinnakalkulatsioon peab kehtima hetkel, mil EKP valib asjakohase hankemenetluse.

3.   Ühtegi hankemenetlust ei tohi osadeks jaotada eesmärgiga vältida käesolevas otsuses sätestatud menetluste kohaldamist.

4.   Ehitustööde hankelepingute puhul võetakse eeldatava maksumuse arvutamisel arvesse nii ehitustööde kogumaksumus kui ka EKP poolt ehitustööde teostamiseks töövõtja käsutusse antud vahendite kogumaksumus. Ehitustööde projekteerimise ja kavandamisega seotud kulud võetakse samuti arvesse, kui need tööd moodustavad ehitustööde hankelepingu osa.

5.   Kaupade ja teenuste kestvuslepingute puhul tuleb kogumaksumuse arvutamisel asjakohastel juhtudel võtta aluseks järgmist:

a)	kogumaksumus kogu tähtaja jooksul tähtajaliste hankelepingute puhul;

b)	kuumakse korrutatud 48ga tähtajatute hankelepingute puhul.

6.   Järjestikuste samaliigiliste asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingute puhul võetakse eeldatava kogumaksumuse arvutamisel aluseks eelnenud 12 kuu jooksul sõlmitud järjestikuste hankelepingute tegelik kogumaksumus. Hinnakalkulatsiooni kohandatakse võimaluse korral esialgse hankelepingu sõlmimisele järgneva 12 kuu jooksul eeldatavalt toimuvatele muutustele koguses või maksumuses.

7.   Kui hankeleping on jaotatud mitmeks osaks või mitu hankelepingut on otseselt omavahel seotud ning nende eesmärgiks on samad ülesanded, võetakse arvesse osade või eraldi hankelepingute kogumaksumus. Kui kogumaksumus on võrdne artikli 4 lõikes 3 sätestatud piirmääraga või ületab seda, kohaldatakse kõikidele osadele ja hankelepingutele käesoleva otsuse II peatükis sätestatud menetlusi. EKP võib kasutada artiklis 29 või, asjakohastel juhtudel, artiklis 31 sätestatud menetlust osade/üksiklepingute puhul, mille eeldatav kogumaksumus käibemaksuta on asjade ja teenuste hankelepingute puhul väiksem kui 80 000 eurot ja ehitustööde hankelepingute puhul väiksem kui üks miljon eurot, kui selliselt erandkorras menetletavate osade eeldatav kogumaksumus ei ületa 20 % kõikide osade eeldatavast kogumaksumusest.

8.   Raamlepingute kogumaksumus arvutatakse raamlepingu kehtivusaja jooksul ettenähtud kõigi hankelepingute käibemaksuta maksimaalse eeldatava maksumuse alusel.

Artikkel 6

Erandid

1.   EKP võib sõlmida hankelepingu otse ühe tarnijaga või kalduda kõrvale teatavast menetlusnõudest, kui:

a)	kohustuslikul põhjusel saab hankelepingu sõlmida ainult konkreetse tarnijaga. Põhjus võib olla tehniline, loominguline või õiguslik, kuid mitte majanduslik;

b)	EKP-le ettenägematutest sündmustest tuleneva äärmise kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik järgida hankemenetluse tähtaegu;

c)	EKP on määratlenud hankelepingu salajaseks või kui hankelepingu täitmisega peavad kaasnema ohutusmeetmed kooskõlas EKP turvalisuse reeglitega või kui seda nõuavad EKP olulised huvid;

d)	kui asjaomaseid tooteid valmistatakse üksnes teadusuuringu, katse või arendustegevuse eesmärgil; seda sätet ei kohaldata kaubandusliku tasuvuse loomiseks mõeldud masstoodangu suhtes ega uurimis- või arendustegevusega seotud kulude katmiseks;

e)	kui asju ostetakse erakordselt soodsatel tingimustel tarnijalt, kes on oma äritegevust lõpetamas, või pankrotihalduritelt või likvideerijatelt, võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe või muu samalaadse menetluse alusel vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

2.   Olenemata hankelepingu maksumusest võib EKP korraldada hanke kooskõlas artikliga 29, kui hankelepingu peamiseks esemeks on järgmised teenused:

a)	hotelli- ja restoraniteenused;

b)	õigusteenused;

c)	töötajate ametissevõtmise ja otsimise teenused;

d)	uurimis- ja turvateenused;

e)	haridus- ja kutseõppeteenused;

f)	meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused.

Artikkel 7

Tähtaeg ja pikendamine

1.   Hankelepingu tähtaeg ei tohi reeglina ületada nelja aastat välja arvatud asjakohaselt põhjendatud juhtudel.

2.   Kui hankeleping on sõlmitud tähtajaliselt, võib selle tähtaega pikendada järgmistel tingimustel:

a)	hanketeates või, III peatükis sätestatud menetluse korral, osalemiskutses on ette nähtud hankelepingu tähtaja pikendamise võimalus, ja

b)	võimalikud pikendamised on asjakohaselt põhjendatud ja

c)	võimalikke pikendamisi võeti arvesse hankelepingu kogumaksumuse arvutamisel kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 5.

Kõikide pikendamiste tähtaeg kokku ei tohi ületada esialgse hankelepingu tähtaega.

3.   Muudel juhtudel võib tähtajalise hankelepingu tähtaega pikendada artiklis 6 sätestatud tingimustel.

Artikkel 8

Lisatooted, -teenused ja -ehitustööd

1.   EKP võib tellida lisatooteid, -teenuseid või -ehitustöid töövõtjalt, kellega sõlmiti esialgne hankeleping, kui:

a)	hankedokumentides oli ette nähtud võimalus tellida lisatooteid, -teenuseid või -ehitustöid ja

b)	lisatooted, -teenused või -ehitustööd võeti arvesse hankelepingu kogumaksumuse arvutamisel kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 5.

2.   Lisaks võib EKP tellida esialgselt töövõtjalt lisatooteid, -teenuseid või -ehitustöid, mis osutusid vajalikuks hankelepingu eesmärgi täitmiseks ettenägematute asjaolude tõttu, kui:

a)	lisatooteid, -teenuseid või -ehitustöid ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel esialgsest hankelepingust eraldada, ilma et see tooks kaasa olulisi probleeme, või

b)	kõnealuseid töid või teenuseid on võimalik esialgsest hankelepingust küll eraldada, kuid need on selle täitmiseks siiski vältimatult vajalikud.

Lisatoodete, -teenuste või -ehitustööde hankelepingute kogumaksumus ei tohi üldreeglina ületada 50 % esialgse hankelepingu maksumusest.

3.   Kui lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud, võib lisatoodete, -teenuste või -ehitustööde hankelepinguid sõlmida ainult kooskõlas käesoleva otsuse artiklitega 4 ja 6.

II   PEATÜKK

HANKEMENETLUSED

1.   JAGU

Menetluse liigid

Artikkel 9

Ülevaade

1.   EKP sõlmib avatud hankemenetluses hankelepingu, mille eeldatav kogumaksumus ületab eespool sätestatud piirmäärasid. Põhjendatud juhtudel võib EKP kasutada piiratud menetlust, läbirääkimistega menetlust või võistlevat dialoogi kooskõlas allpool sätestatud tingimustega.

2.   Samuti võib EKP sõlmida raamlepingu või seada sisse dünaamilise hankesüsteemi ning sõlmida hankelepinguid nende alusel kooskõlas allpool vastavalt artiklites 15 ja 16 sätestatud tingimustega.

3.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud menetlusi võib täiendada elektroonilise oksjoniga artiklis 17 kirjeldatud viisil.

4.   Samuti võib EKP korraldada ideekonkursse. Ideekonkursi menetluskord sätestatakse ideekonkursi teates ja see peab vastama ideekonkursi üldpõhimõtetele.

Artikkel 10

Hankekava avaldamine

1.   Kui EKP kavatseb läbi viia hankemenetluse kooskõlas käesolevas II peatükis sätestatud reeglitega, avaldab ta hanketeate Euroopa Liidu Teatajas ning EKP kodulehel. Asjakohastel juhtudel võib EKP avaldada reklaami muus meedias. Kodulehel ja/või muus meedias ei või avaldada teated enne hanketeate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Teadete versioonide erinevuste korral on autentne Euroopa Liidu Teatajas avaldatud versioon ning see on ülimuslik muude versioonide suhtes.

2.   EKP võib avaldada ka eelteate, milles näidatakse teenuse- või kaubakategooriate kaupa ära eeldatav kogumaksumus ning muud põhilised tingimused hankelepingute kohta, mida ta kavatseb eelarveaastal sõlmida. Sellisel juhul võib selles teates näidatud hangete osas kooskõlas artikli 18 lõikega 4 lühendada taotluste ja pakkumuste esitamise tähtaegu.

Artikkel 11

Avatud menetlus

1.   Pärast hanketeate avaldamist võivad huvitatud tarnijad nõuda pakkumiskutse saatmist, kui see ei ole kättesaadavaks tehtud elektrooniliste sidevahendite kaudu. EKP väljastab pakkumiskutse kuue päeva jooksul sellekohase nõude laekumisest, kui nõue on esitatud piisava ajavaruga enne pakkumuste esitamise tähtaega.

2.   Huvitatud pakkujad peavad esitama oma pakkumuse EKP kehtestatud tähtajaks ja lisama EKP nõutavad dokumendid.

3.   EKP sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes vastab kõige paremini hanketeates/pakkumiskutses sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele.

Artikkel 12

Piiratud menetlus

1.   EKP võib kasutada piiratud menetlust, kui

a)	EKP nõuded on võimalik määratleda nii täpselt, et pakkumusi on võimalik üksteisega võrrelda ja sõlmida pakkujatega hankeleping ilma edasiste läbirääkimisteta, ning

b)	halduslikel põhjustel või hanke laadi tõttu on vajalik piirata pakkumuste hulka.

2.   Pärast hanketeate avaldamist võivad huvitatud tarnijad esitada piiratud hankemenetluses osalemise taotluse. Taotlus tuleb esitada hanketeates määratletud tähtajaks ning sellele lisada EKP nõutavad dokumendid.

3.   EKP kontrollib taotlejate vastavust ning hindab taotluste vastavust hanketeates sätestatud valikukriteeriumidele. Kui valikukriteeriumidele vastavaid taotlejaid on piisavalt, teeb EKP ettepaneku esitada pakkumused vähemalt viiele taotlejale, kes vastavad nõuetele ja valikukriteeriumidele. Pakkumiskutse tuleb saata kirjalikult samaaegselt kõikidele taotlejatele, kellele tehti ettepanek esitada pakkumus.

4.   Ettepaneku saanud pakkujad peavad esitama oma pakkumuse EKP kehtestatud tähtajaks ja lisama EKP nõutavad dokumendid.

5.   EKP sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes vastab kõige paremini pakkumiskutses sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele.

Artikkel 13

Läbirääkimistega menetlus

1.   EKP võib kasutada läbirääkimistega menetlust järgmistel erandjuhtudel:

a)	kui ehitustööde, asjade või teenuste olemus või nendega seotud ohud ei võimalda eelnevat üldist hinnakujundust, või

b)	kui teenuste laad ei võimalda tingimusi määratleda piisavalt täpselt, et hankelepingu saaks sõlmida parima pakkumuse valimise teel avatud või piiratud menetluses.

2.   EKP võib kasutada läbirääkimistega menetlust ka juhul, kui avatud või piiratud hankemenetluses või võistlevas dialoogis ei ole laekunud ühtegi nõuetele vastavat pakkumust, tingimusel et hankelepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta. EKP võib jätta uue hanketeate avaldamata, kui ta kaasab läbirääkimistesse eranditult kõik need pakkujad, kes osalesid eelmises menetluses, vastasid valikukriteeriumidele ning esitasid pakkumused kooskõlas pakkumuse vorminõuetega. Kui ei laekunud ühtegi pakkumust või ühtegi pakkumuse vorminõuetele vastavat pakkumust, võib EKP samuti alustada väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlust kooskõlas artikliga 29.

3.   Pärast hanketeate avaldamist võivad huvitatud tarnijad taotleda läbirääkimistega menetluses osalemist. Taotlus tuleb esitada hanketeates määratletud tähtajaks ning sellele lisada EKP nõutavad dokumendid.

4.   EKP kontrollib taotlejate vastavust ning hindab taotluste vastavust hanketeates sätestatud valikukriteeriumidele. EKP teeb vähemalt kolmele taotlejale, kes vastavad nõuetele ja valikukriteeriumidele, ettepaneku esitada pakkumused, kui valikukriteeriumidele vastavaid taotlejaid on piisavalt. Pakkumiskutse tuleb saata kirjalikult samaaegselt kõikidele taotlejatele, kellele tehakse ettepanek esitada pakkumus.

5.   Pärast pakkumuste hindamist võib EKP pidada pakkujatega läbirääkimisi, et viia nende pakkumused kooskõlla EKP nõuetega. EKP võib alustada läbirääkimisi kas:

a)	paremuselt esimese pakkujaga. Kui läbirääkimised paremuselt esimese pakkujaga ebaõnnestuvad, võib EKP alustada läbirääkimisi paremuselt järgmise pakkujaga, või

b)

samaaegselt kõikide pakkujatega, kes on esitanud pakkumused, mis põhilises vastavad EKP tehnilistele ja majanduslikele nõuetele. Sellisel juhul võib läbirääkimistele kutsutud pakkujate arvu vähendada järjestikuste etappide kaupa hanketeates või pakkumiskutses sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel.

Enne läbirääkimiste alustamist teatab EKP kõikidele pakkujatele läbirääkimiste viisi.

6.   Läbirääkimised võivad muu hulgas hõlmata ka pakkujate tehnilised ja majanduslikud lahendused ning lepingutingimused, kui hanke ulatust oluliselt ei muudeta. Samuti võib EKP teha pakkujatele ettepaneku esitada muudetud pakkumus. EKP peab tagama läbirääkimistel kõikide läbirääkimistele kutsutud pakkujate võrdse kohtlemise.

7.   Kui läbirääkimised on lõppenud, sõlmib EKP hankelepingu pakkujaga, kes kõige paremini vastab hanketeates või pakkumiskutses sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele.

Artikkel 14

Võistlev dialoog

1.   EKP võib korraldada võistleva dialoogi eriti keeruliste hankelepingute puhul, kui ei ole võimalik kindlaks määrata EKP nõudeid viisil, mis võimaldaks hankelepingu sõlmida avatud või piiratud menetluses.

2.   Pärast hanketeate avaldamist võivad huvitatud tarnijad taotleda dialoogis osalemist. Taotlus tuleb esitada hanketeates määratletud tähtajaks ning sellele lisada EKP nõutavad dokumendid.

3.   EKP kontrollib taotlejate vastavust ning hindab taotluste vastavust hanketeates sätestatud valikukriteeriumidele. EKP teeb vähemalt kolmele nõuetele vastavale taotlejale ettepaneku dialoogis osaleda ja esitab neile osalemiskutse, milles on määratletud EKP vajadused. Dialoogi eesmärk on tuvastada ja määratleda EKP vajadusi kõige paremini rahuldav lahendus. EKP võib väljavalitud taotlejatega arutada kõiki hankelepingu aspekte.

4.   EKP tagab kõigi pakkujate võrdse kohtlemise dialoogi ajal. EKP ei avalda dialoogis osaleva taotleja pakutud lahendusi või muud taotleja edastatud konfidentsiaalset teavet teistele taotlejatele ilma asjaomase taotleja kirjaliku nõusolekuta.

5.   EKP jätkab dialoogi, kuni on kindlaks määranud oma vajadustele vastava(d) lahenduse(d), vajaduse korral neid võrreldes. Kui hanketeates või osalemiskutses on selline võimalus ette nähtud, võib EKP viia dialoogi läbi järjestikuste etappidena ning vähendada sel viisil lahenduste arvu, mida dialoogide pidamise etapis arutatakse. EKP valib välja kaalumisele kuuluvad lahendused hanketeates või osalemiskutses sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt.

6.   Kui EKP on teatanud dialoogi lõpetamisest, palub ta dialoogis osalevatel taotlejatel esitada lõplikud pakkumised dialoogi käigus esitatud ja täpsustatud lahenduste põhjal.

7.   EKP hindab saadud pakkumisi hanketeates või osalemiskutses sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide põhjal. EKP võib pakkujatelt nõuda, et nad selgitaksid või täpsustaksid pakkumuste teatavaid aspekte või kinnitaksid pakkumuses sisalduvaid kohustusi tingimusel, et see ei muuda pakkumuse põhiaspekte ega too kaasa konkurentsi moonutamise või diskrimineerimise ohtu. Pärast hindamise lõpetamist valib EKP hankelepingu sõlmimiseks välja majanduslikult soodsaima pakkumuse.

Artikkel 15

Raamlepingud

1.   EKP võib kasutada raamlepinguid juhtudel, mil ta sõlmib regulaarselt samalaadsete asjade, teenuste või ehitustööde hankelepinguid, kuid ei saa määratleda täpseid tarneaegu ja/või täpseid nõudeid.

2.   Raamlepingute sõlmimisel täidab EKP eespool sätestatud menetlust kõigis etappides kuni raamlepingu sõlmimiseni. Kui EKP kavatseb sõlmida raamlepingu mitme ettevõtjaga, sõlmib ta vähemalt kolm hankelepingut, juhul kui piisav arv ettevõtjaid vastavad valiku- ja pakkumuste hindamise kriteeriumidele. Hanketeates tuleb määratleda sõlmitavate raamlepingute arv ja ese.

Raamlepingul põhinevad hankelepingud sõlmitakse käesolevas artiklis sätestatud korras.

3.   Juhul kui raamleping sõlmitakse ühe tarnijaga, võetakse sellel raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimise aluseks raamlepingus sätestatud tingimused. Kui see on vajalik, võib EKP nõuda tarnijalt kirjalikult esialgse pakkumuse täiendamist. Sellised täiendavad pakkumused ei või raamlepingu tingimusi oluliselt muuta.

4.   Kui raamlepingud on sõlmitud mitme tarnijaga, võib hankelepingu sõlmida:

a)	raamlepingus sätestatud kriteeriumide alusel uut konkurssi välja kuulutamata, või

b)	kui osutatud kriteeriume ei ole määratletud, võib EKP korraldada uue konkursi tarnijate vahel, kellega on sõlmitud raamlepingud.

Viimasel juhul sõlmib EKP hankelepingu järgmises korras:

—	EKP teeb tarnijatele ettepaneku kirjalikult esitada pakkumuse osalemiskutses määratletud tähtaja jooksul. Osalemiskutses määratletakse samuti kriteeriumid, mille alusel hankeleping sõlmitakse, ja

—	tarnijad peavad esitama oma pakkumused kirjalikult EKP kehtestatud tähtaja jooksul, ja

—	EKP sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes on esitanud osalemiskutses sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt parima pakkumuse.

Artikkel 16

Dünaamilised hankesüsteemid

1.   EKP võib kasutada tavapäraste kaupade, teenuste ja ehitustööde hankimiseks dünaamilisi hankesüsteeme. Kui käesolevast artiklist ei tulene teisiti, järgitakse selles menetluses avatud menetluse reegleid.

2.   EKP teeb dünaamilise hankesüsteemi loomiseks järgmist:

a)	avaldab hanketeate, milles märgitakse, et kasutusel on dünaamiline hankesüsteem ja viitab internetiaadressile, kus hanketingimustega võib tutvuda, ja

b)	võimaldab teate avaldamisest kuni süsteemi kasutusaja lõpuni piiramatu, otsese ja täieliku elektroonilise juurdepääsu hanketingimustele ja kõigile lisadokumentidele, ja

c)	sätestab hanketingimustes muu hulgas valiku- ja pakkumuste hindamise kriteeriumid, kõnealuse süsteemi alusel kavandatavate ostude olemuse ning samuti kogu vajaliku teabe hankesüsteemi, kasutatavate elektrooniliste seadmete ning side tehnilise korralduse ja kirjelduste kohta.

3.   Süsteem on avatud kogu oma kasutusaja jooksul igale tarnijale, kes vastab valikukriteeriumidele ja on esitanud hanketingimustele vastava esialgse pakkumuse. Pakkujad võivad oma esialgseid pakkumisi igal ajal täiendada juhul, kui nad endiselt täidavad hanketingimusi. Pakkujatelt ei tohi võtta mis tahes tasu.

4.   Pärast esialgse pakkumise saamist kontrollib EKP mõistliku aja jooksul pakkujate vastavust nõuetele ja valikukriteeriumidele. Samuti kontrollib ta, kas esialgsed pakkumused vastavad hanketingimustele. EKP teatab pakkujatele esimesel võimalusel nende kaasamisest dünaamilisse hankesüsteemi või nende tagasilükkamisest.

5.   Iga konkreetse hankelepingu kohta, mille väärtus ületab artikli 4 lõikes 3 sätestatud piirmäära, tuleb esitada eraldi pakkumiskutse. Enne kutse esitamist avaldab EKP lihtsustatud hanketeate Euroopa Liidu Teatajas, milles teeb kõikidele huvitatud tarnijatele ettepaneku esitada esialgne pakkumus tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva alates lihtsustatud teate saatmise kuupäevast. EKP ei või hanget jätkata enne, kui ta on lõpetanud kõigi tähtajaks saabunud esialgsete pakkumiste hindamise.

6.   Pärast hindamise lõpetamist teeb EKP kõikidele süsteemi kaasatud pakkujatele ettepaneku esitada mõistliku aja jooksul pakkumused. EKP sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes esitas dünaamilise hankesüsteemi loomise teates sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide põhjal parima pakkumise. Vajaduse korral võib neid kriteeriume pakkumiskutses täpsemalt sõnastada.

7.   Kui konkreetse hankelepingu kogumaksumus on väiksem artikli 4 lõikes 3 sätestatud piirmäärast, võib EKP teha ettepaneku viiele või kolmele süsteemi kaasatud pakkujale artiklis 29 sätestatud korras.

8.   Dünaamilist hankesüsteemi ei tohi kasutada üle nelja aasta, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

Artikkel 17

Elektroonilised oksjonid

1.   Välja arvatud võistleva dialoogi puhul, võib EKP täiendada eespool sätestatud hankemenetlusi elektroonilise oksjoniga, kui tingimusi on võimalik täpselt kirjeldada.

Elektrooniline oksjon põhineb:

a)	üksnes hindadel, kui hankeleping sõlmitakse madalaima hinna pakkujaga, või

b)	hindadel ja/või pakkumuses kirjeldatud omaduste lisaväärtustel, kui hankeleping sõlmitakse majanduslikult kõige soodsama pakkumuse esitajaga.

2.   Kui EKP otsustab läbi viia elektroonilise oksjoni, teatab ta sellest hanketeates. Lisaks peab pakkumise kutse sisaldama muu hulgas järgmisi üksikasju:

a)	omadused, mille lisaväärtused on elektroonilise oksjoni objektiks, kui kõnealused osad on kvantitatiivsed ning neid on võimalik väljendada arvudes või protsentides;

b)	esitatavate lisaväärtuste võimalikud piirangud, mis tulenevad hankelepingu objektiga seotud kirjeldustest;

c)	teave, mida pakkujatele elektroonilise oksjoni käigus antakse, ning vajadusel teabe andmise aeg;

d)	asjakohane teave elektroonilise oksjoni pidamise korra kohta;

e)	tingimused, mis võimaldavad pakkujatel pakkumused teha, ning eelkõige vähimad nõutavad pakkumissummade vahed, kui nende kohaldamine on asjakohane;

f)	asjakohane teave kasutatavate elektrooniliste seadmete ning side korralduse ja tehnilise kirjelduse kohta.

3.   Elektrooniline oksjon võib alata ainult pärast pakkumuste esitamist ja nende esialgset hindamist. Kõigile nõuetekohased pakkumused esitanud pakkujatele tehakse samaaegselt ettepanek esitada elektrooniliselt uus hind ja/või uued lisaväärtused; ettepanekus tuleb esitada kogu vajalik teave individuaalse ühenduse kohta kasutusel olevate elektrooniliste seadmete kaudu ning elektroonilise oksjoni alguskuupäev ja kellaaeg. Elektrooniline oksjon võib toimuda mitme järjestikuse etapina. Elektrooniline oksjon ei tohi alata varem kui kaks tööpäeva pärast ettepaneku saatmise kuupäeva.

4.   Kui hankeleping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumuse esitajaga, lisatakse ettepanekule asjaomase pakkumuse täieliku hindamise tulemused. Ettepanekus tuleb sätestada ka elektroonilisel oksjonil esitatavate uute hindade ja/või maksumuste põhjal automaatselt toimuva ümberjärjestuse määramiseks kasutatav matemaatiline valem. See valem väljendab kõigi kriteeriumide suhtelist osakaalu, mida kasutatakse majanduslikult soodsaima pakkumise kindlaksmääramisel, kooskõlas esitatud hanketeate või hanke dokumentidega; selleks vähendatakse eelnevalt kõiki vahemikke kindlaksmääratud väärtuseni. Kui pakkumuste variandid on lubatud, esitatakse iga variandi kohta eraldi valem.

5.   Elektroonilise oksjoni igal etapil edastab EKP otsekohe kõigile pakkujatele vähemalt teabe, mis oleks piisav, et igal ajal välja selgitada oma suhteline järjestus. EKP võib edastada ka muud teavet esitatud hindade või lisaväärtuste kohta, juhul kui see esines ka hanke dokumentides. Samuti võib ta igal ajal teatada oksjoni asjaomases etapis osalejate arvu. Elektroonilise oksjoni mis tahes etapil ei avalikusta EKP pakkuja isikut.

6.   EKP sulgeb elektroonilise oksjoni pärast oksjonil osalemise kutses nimetatud tähtaja lõppemist. Tähtaeg võib olla väljendatud konkreetse kuupäeva ja kellaajana või ajavahemikuna, mis peab mööduma viimase uue hinna või lisaväärtuse pakkumuse esitamisest. Ettepanekus määratleb EKP etappide kaupa korraldatava oksjoni ajakava.

7.   Pärast elektroonilise oksjoni lõpetamist sõlmib EKP elektroonilise oksjoni tulemuste põhjal hankelepingu.

Artikkel 18

Taotluste ja pakkumuste laekumise tähtajad

1.   Pakkumuste ja osalemistaotluste laekumise tähtaegade kindlaksmääramisel võtab EKP arvesse eelkõige hankelepingu keerukust ja pakkumuste koostamiseks vajalikku aega, ilma et see piiraks käesolevas artiklis sätestatud miinimumtähtaegu.

2.   Avatud menetluse korral on pakkumiste laekumise miinimumtähtaeg 52 päeva alates hanketeate edastamise kuupäevast.

3.   Piiratud menetluse, läbirääkimistega menetluste ja võistleva dialoogi puhul on:

a)	osalemistaotluste laekumise miinimumtähtaeg 37 päeva alates hanketeate edastamise kuupäevast, ja

b)	pakkumuste laekumise miinimumtähtaeg 40 päeva alates pakkumiskutse edastamise kuupäevast.

4.   Kui EKP on avaldanud kooskõlas artikli 10 lõikega 2 eelteate, mis edastati vähemalt 52 päeva enne hanketeadet, võib pakkumuste laekumise miinimumtähtaega üldreeglina lühendada 36 päevani, kuid see ei tohi ühelgi juhul olla lühem kui 22 päeva.

5.   Kui teated koostatakse ja edastatakse elektrooniliselt Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse poolt ette nähtud vormis ja korras, võib pakkumuste ja osalemistaotluste laekumistähtaegu lühendada seitsme päeva võrra.

6.   Kui EKP võimaldab pakkumiskutsele piiramatu ja täieliku elektroonilise juurdepääsu alates hanketeate avaldamiskuupäevast ning esitab teate tekstis internetiaadressi, kus need dokumendid on kättesaadavad, võib pakkumuste laekumistähtaega lühendada viie päeva võrra. Selle lühendamise võib liita lõikes 5 osutatud lühendamisega.

7.   Kui avatud menetluse puhul ei ole pakkumiskutset hoolimata selle õigeaegsest nõudmisest esitatud kuue päeva jooksul või kui pakkumusi saab esitada üksnes pärast kohaga tutvumist või pakkumiskutset täiendavate dokumentide kontrollimist kohapeal, pikendatakse pakkumuste laekumistähtaegu nii, et tarnijatel oleks piisavalt aega pakkumuste ettevalmistamiseks.

8.   Piiratud menetluste ja läbirääkimistega menetluste puhul, kui asja kiireloomulisuse tõttu ei saa käesolevas artiklis sätestatud tähtaegu järgida, võib EKP kasutada kiirendatud menetlust. Sellisel juhul kehtivad järgmised miinimumtähtajad:

a)	osalemistaotluste laekumise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva alates hanketeate edastamiskuupäevast või lühem kui 10 päeva, kui teade edastatakse elektrooniliselt, teadete edastamise vormi ja menetluse kohaselt, ja

b)	pakkumiste laekumistähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui 10 päeva alates pakkumiskutse laekumise kuupäevast.

9.   EKP võib enne lõpptähtpäeva saabumist pikendada hanketeates või hankedokumentides sätestatud tähtaegu, kui ta muudab hankedokumente või muudel asjakohaselt põhjendatud juhtudel.

2.   JAGU

Menetluse läbiviimine

Artikkel 19

Teabevahetus taotlejatega ja pakkujatega

1.   Menetluse ajal vahetavad taotlejad ja pakkujad teavet ainult EKP nimetatud kontaktisiku(te)ga. EKP määrab hanketeates ja/või pakkumiskutses kindlaks kasutatavad sidevahendid. Sidevahendid peavad olema üldiselt kättesaadavad ja mittediskrimineerivad.

2.   Taotlejad/pakkujad peavad esitama oma taotlused/pakkumused kirjalikult kooskõlas hanketeates/pakkumiskutses sätestatud nõuetega.

3.   EKP võib läbi viia elektroonilisi hankemenetlusi kooskõlas hankedirektiivi artiklist 42 ja selle direktiivi X lisast tulenevate elektroonilise hankemenetluse üldnõuetega. Sellisel juhul määratletakse hanketeates muu hulgas taotlejate/pakkujate suhtes kehtivad vorminõuded ning osutatakse, kuidas toimub juurdepääs elektroonilisele platvormile. EKP võib otsustada, et ta võtab vastu ainult elektroonilisi taotlusi/pakkumusi.

4.   Taotlejad või pakkujad võivad esitada EKP-le kirjalikult küsimusi hanketeate, pakkumiskutse või täiendavate dokumentide kohta kooskõlas hanketeates või pakkumiskutses sätestatud tingimustega. EKP vastab sellistele küsimustele mõistliku tähtaja jooksul ning edastab vastused kõikidele taotlejatele/pakkujatele anonüümselt, kui vastused on kõikide jaoks asjakohased.

5.   EKP tagab, et taotlejate ja pakkujate poolt esitatud teavet käsitletakse ja salvestatakse kooskõlas konfidentsiaalsuse põhimõttega ning isikuandmete osas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu andmekaitse määrusega (EÜ) nr 45/2001. (5)

Artikkel 20

Nõue esitada täiendavaid dokumente ja selgitusi

Pärast seda kui EKP on taotlused või pakkumused avanud, võib ta nõuda taotlejatelt ja pakkujatelt esitatud dokumentide täiendamist või konkreetsete punktide selgitamist. Sellised nõuded ei tohi moonutada ausat konkurentsi ega taotlejate/pakkujate võrdset kohtlemist ega viia taotluste või pakkumuste tingimuste muutmisele.

Artikkel 21

Hankedokumentide parandamine

1.   Kui EKP avastab enne taotluste või pakkumuste esitamise tähtaja lõppemist hanketeate, pakkumiskutse või täiendavate dokumentide tekstis vea, ebatäpsuse, puuduse või muud liiki vea, parandab ta vea ja teatab sellest kõikidele taotlejatele või pakkujatele asjakohasel viisil.

2.   Kui taotlejad või pakkujad leiavad, et hanketeates, pakkumiskutses või täiendavates dokumentides sätestatud EKP nõuded on puudulikud, vastuolulised või ebaseaduslikud, teatavad nad probleemist EKP-le kirjalikult. Taotleja/pakkuja peab teatama probleemist viivitamata pärast seda, kui ta on veast teada saanud või oleks võinud teada saada. EKP võib sellisel juhul parandada või täiendada nõudeid nõutud viisil või lükata osutuse tagasi, näidates ära selle põhjuse. Kui EKP-le ei ole vastuväidetest tema nõuetele liigse viivituseta teatatud, ei või neid edaspidi esitada.

Artikkel 22

Pakkumiskutse

1.   Reeglina sisalduvad pakkumiskutses vähemalt:

a)	viide avaldatud hanketeatele;

b)	pakkumise vorminõuded, muu hulgas pakkumuste laekumistähtaeg, aadress, millele pakkumused tuleb saata, pakkumuse koostamise keel või keeled, pakkumuste esitamise vorm ja tähtaeg, mille jooksul pakkumused peavad kehtima, ja

c)	täiendavate ehitustööde, teenuste ja asjade alternatiivsed lahendused, samuti võimalike hankelepingu uuendamine ja pikendamiste arv, kui on, ja

d)	pakkujatelt nõutavate dokumentide nimekiri ja

e)	pakkumuste hindamise kriteeriumide suhteline osakaal või vajadusel ka kriteeriumid tähtsuse järjekorras, kui see ei ole esitatud hanketeates.

2.   Pakkumiskutsele tuleb lisada:

a)	ärakiri tehnilisest kirjeldusest, milles on määratletud EKP nõuded, või võistleva dialoogi puhul, ärakiri osalemiskutsest, milles on määratletud EKP vajadused, ja

b)	lepinguprojekti, EKP üldtingimuste või hankelepingu põhitingimused määratleva dokumendi ärakiri, ja

c)	muud dokumendid, mida EKP peab asjakohaseks.

Kui need dokumendid tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks, kirjeldatakse pakkujate juurdepääsu pakkumiskutses.

3.   JAGU

Hindamine

Artikkel 23

Üldsätted

1.   EKP hindab kõiki pakkumusi artiklis 26 osutatud pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel pärast seda, kui ta on

—	kontrollinud pakkumuste vastavust vorminõuetele, ja

—	kontrollinud pakkujate vastavust artikli 24 nõuetele, ja

—	kontrollinud artiklis 25 osutatud valikukriteeriumide täitmist.

2.   EKP sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes vastab kõige paremini pakkumuste hindamise kriteeriumidele.

3.   Taotlusi ja pakkumusi ei avata enne nende esitamise tähtaja lõppemist. Taotlused ja pakkumused avatakse vähemalt kahe töötaja juuresolekul ja avamine protokollitakse. Taotlejad või pakkujad ei või avamise juures viibida, kui ei ole määratletud teisiti.

4.   Hindamise käik ja tulemus dokumenteeritakse hindamisaruandes.

Artikkel 24

Taotlejate/pakkujate vastavus nõuetele

1.   Kõik ELi residendid või seal asuvad füüsilised või juriidilised isikud vastavad hankemenetluses osalemise nõuetele järgmistes lõigetes sätestatud tingimustel. Hankemenetlus on samuti avatud võrdsetel alustel kõikidele residentidele või füüsilistele või juriidilistele isikutele asukohaga kolmandas riigis, kes on ratifitseerinud Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitleva lepingu või on sõlminud ELiga kahepoolse avalikke hankeid käsitleva lepingu, nimetatud lepingutes sätestatud tingimustel. EKP ainupädevuses on anda osalemisluba kolmandate riikide tarnijatele.

2.   Tarnijate ajutised ühendused võivad osaleda hankemenetluses hanketeates või pakkumiskutses sätestatud tingimustel. EKP võib nõuda, et hankelepingu sõlmimise korral ajutise ühendusega peab ühendus võtma kindla õigusliku vormi, kui see vorm on vajalik hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks.

3.   EKP kõrvaldab hankemenetluses osalemisest taotlejad või pakkujad, kui nad on jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuses, korruptsioonis, rahapesus, kuritegeliku organisatsiooni tegevuses osalemises või muus Euroopa ühenduste, EKP või RKPde finantshuve kahjustavas ebaseaduslikus tegevuses.

4.   EKP võib mis tahes ajal kõrvaldada hankemenetluses osalemisest taotleja või kandidaadi:

a)

kes on pankrotis või likvideerimisel, kellele kohus on määranud halduri, kes on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, kes on peatanud äritegevuse, kes on eelnimetatuid puudutava menetluse objektiks või kes on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogilises olukorras;

b)	kes on jõustunud kohtuotsusega tema ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos süüdi mõistetud;

c)	kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu;

d)	kes on täitmata jätnud sotsiaalkindlustusmaksetega seonduvad kohustused või maksude tasumise kohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või ostja riigi või hankelepingu täitmise koha riigi õigusaktidele;

e)	kelle osas on kohus või vahekohus tuvastanud hankelepingu olulise rikkumise suutmatuse tõttu täita oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad teisest avaliku hanke menetlusest;

f)	kelle juhtkonna, töötajate või esindajate puhul esineb huvide konflikt;

g)	kes on EKP nõutavate andmete esitamisel süüdi pettuses;

h)	kes võtavad ühendust teiste taotlejate või pakkujatega eesmärgiga piirata konkurentsi.

5.   Taotlejad või pakkujad peavad kinnitama, et nad ei ole eelnimetud olukorras ja/või esitama hanketeates või pakkumiskutses määratletud tõendid. Kui taoline olukord tekib menetluse käigus, peab asjaomane taotleja/pakkuja sellest EKP-le ilma põhjendamatu viivituseta teatama.

Artikkel 25

Valikukriteeriumid

1.   EKP määratleb hanketeates valikukriteeriumid, mille alusel kontrollitakse taotleja/pakkuja suutlikkust hankelepingut täita. Valikukriteeriumid on seotud taotleja või pakkuja majandusliku, finants-, tehnilise või erialase suutlikkusega.

2.   EKP võib kehtestada suutlikkuse miinimumtaseme, millest allapoole jäävaid taotlejaid või pakkujaid ta ei saa valida. Miinimumtase määratletakse hanketeates.

3.   Lisaks võib EKP taotlejatelt või pakkujatelt nõuda tõendeid, et nad on vastavalt siseriiklikule õigusele pädevad täitma asjaomast hankelepingut, mida tõendab äri- või erialaregistri kanne, kinnitatud deklaratsioon või -tunnistus, liikmelisus teatavas organisatsioonis, vahetu luba või registreerimine käibemaksukohustuslasena.

4.   EKP määratleb hanketeates dokumendid, mille taotlejad või pakkujad oma finants-, majandusliku, tehnilise ja erialase suutlikkuse tõendamiseks esitavad. Nõutavad dokumendid ei või eemalduda hankelepingu esemest ning arvestada tuleb tarnijate seaduslikke huve, eelkõige nende tehniliste ja ärisaladuste kaitse osas.

5.   Kui mõnel erandlikul põhjusel, mida EKP peab õigustatuks, ei saa pakkuja või taotleja esitada nõutud dokumente, võib ta tõendada oma suutlikkust muul viisil, mida EKP peab asjakohaseks.

6.   Tarnija võib konkreetse hankelepingu osas, kui see on asjakohane, toetuda teiste üksuste suutlikkusele, sõltumata tarnija ja nende üksuste suhete õiguslikust laadist. Sellisel juhul peab ta EKP-le tõendama, et tema käsutuses on hankelepingu täitmiseks vajalikud ressursid. Samadel tingimustel võib tarnijate ajutine ühendus tugineda ühenduse liikmete suutlikkusele.

Artikkel 26

Hankelepingu sõlmimise kriteeriumid

1.   EKP määratleb hanketeates või pakkumiskutses, kas ta kavatseb sõlmida hankelepingu pakkujaga, kes esitab majanduslikult soodsaima pakkumuse, või pakkujaga, kes pakub madalaimat hinda.

2.   Kui hankeleping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumuse esitajaga, määratleb EKP hanketeates või pakkumiskutses või võistleva dialoogi korral osalemiskutses järgmist:

a)

pakkumuste hindamise kvalitatiivsed kriteeriumid. Sellised kriteeriumid peavad olema seotud hankelepingu esemega ning võivad hõlmata näiteks kvaliteeti, tehnilist paremust, esteetilisi ja funktsionaalseid omadusi, keskkonnaga seotud omadusi, käitamiskulusid, kulusäästlikkust, müügijärgset hooldust ja tehnilist abi, tarnekuupäevi ja tarne- või pakkumise täitmise tähtaegu;

b)	suhteline osakaal, mille ta igale valitud kriteeriumile majanduslikult kõige soodsama pakkumise kindlaksmääramisel omistab. Osakaalusid võib väljendada kohase maksimumvahemikuna.

Kui EKP hinnangul ei ole suhtelise osakaalu määramine ilmsetel põhjustel võimalik, näitab ta ära kriteeriumid alanevas tähtsuse järjekorras.

Artikkel 27

Ebaharilikult madalate hindadega pakkumused

1.   EKP võib tagasi lükata pakkumused, mille puhul tunduvad pakkumuste hinnad vastavate kaupade, ehitustööde või teenustega võrreldes ebaharilikult madalad.

2.   Enne selliste pakkumuste tagasilükkamist nõuab EKP pakkumuse koostisosade kohta kirjalikke täpsustusi, mida ta peab asjakohaseks. Need täpsustused võivad olla seotud eelkõige järgmisega:

a)	tootmisprotsessi, osutatavate teenuste või ehitusmeetodi majanduslike näitajatega, või

b)	valitud tehniliste lahendustega või erakordselt soodsate tingimustega, mis on pakkujale kättesaadavad, või

c)	pakkumuse originaalsusega või

d)	ehitustöö teostamise, teenuse pakkumise või tarnimiskohas kehtivate töökaitset ja töötingimusi käsitlevate õigusaktide täitmisega.

EKP kontrollib neid koostisosi, võttes arvesse pakkuja seletusi ja esitatud tõendeid.

3.   Kui pakkuja on saanud riigiabi, võib EKP lükata pakkumuse tagasi ainuüksi sellel põhjusel, kui pakkuja ei suuda tõendada EKP määratud piisavalt pika tähtaja jooksul, et talle on antud abi seaduslikult ja kooskõlas ühenduse riigiabi reeglitega.

Artikkel 28

Valiku ja hankelepingu sõlmimise otsustest teatamine

1.   EKP teatab esimesel võimalusel oma otsusest kirjalikult kõikidele taotlejatele või pakkujatele, kelle taotlused või pakkumised on tagasi lükatud.

2   Teade tuleb esitada vähemalt 15 päeva enne hankelepingu allkirjastamist EKP poolt.

3.   Taotlejad ja pakkujad võivad 15 päeva jooksul teate kättesaamisest nõuda EKP-lt nende taotluse või pakkumuse tagasilükkamise põhjendamist. Edutud pakkujad, kelle pakkumus vastas nõuetele, võivad nõuda ka eduka pakkuja nime ning tema pakkumuse põhinäitajate ja suhteliste eeliste avaldamist.

4.   EKP otsusel võib teatavaid andmeid mitte avaldada, kui selliste andmete avaldamine mõjutaks teiste tarnijate seaduslikke ärihuve, takistaks seaduste kohaldamist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega.

5.   Lisaks avaldab EKP hankemenetluse tulemuse kohta hankelepingu sõlmimise teate Euroopa Liidu Teatajas. Teade tuleb saata 48 päeva jooksul hankelepingu allkirjastamisest.

III   PEATÜKK

HANKED ALLPOOL PIIRMÄÄRASID

Artikkel 29

Väljakuulutamiseta menetlus

1.   Hankelepingud, mille eeldatav kogumaksumus on väiksem artikli 4 lõikes 3 sätestatud piirmääradest ja artikli 6 lõikes 2 nimetatud teenuste hankelepingud sõlmitakse järgmises korras.

2.   Kui hankelepingu maksumus ületab 50 000 eurot või on sellega võrdne teenuste ja asjade puhul ning 500 000 eurot ehitustööde puhul, teeb EKP tarnijate paljususe korral vähemalt viiele sobivale tarnijale ettepaneku esitada pakkumus EKP kehtestatud tähtaja jooksul.

Kui hanke maksumus on neist piirmääradest väiksem, kuid võrdne 10 000 euroga või sellest suurem, teeb EKP tarnijate paljususe korral ettepaneku vähemalt kolmele sobivale tarnijale.

Mõlemal juhul esitab EKP tarnijatele osalemiskutse, milles määratleb EKP nõuded ja pakkumuste hindamise kriteeriumid. Pakkumuse esitamise tähtaega sätestades võtab EKP arvesse hanke keerukust ning pakkumuse ettevalmistamiseks vajalikku aega.

3.   EKP valib hankemenetlusele kutsutud tarnijad välja kas dünaamilisse hankesüsteemi kaasatud pakkujate hulgast või, kui seda süsteemi ei ole, registreeritud tarnijate nimekirjast või, kui sellist nimekirja ei ole koostatud, asjakohase turuanalüüsi alusel. Sobivate tarnijate eelvalik on EKP ainupädevuses. Registreeritud tarnijate nimekiri on kättesaadav kõikidele huvitatud tarnijatele, kes pakuvad asju, teenuseid ja ehitustöid, mille tarvis nimekiri on koostatud. EKP kuulutab regulaarselt kohasel viisil võimalusest registreeruda nendes nimekirjades.

4.   Muul juhul võib EKP avaldada hanketeate oma veebilehel või muul sobival viisil. Sellisel juhul saadetakse osalemiskutse kõikidele tarnijatele, kes on avaldanud EKP kehtestatud tähtaja jooksul huvi osaleda.

5.   Laekunud pakkumusi hinnatakse osalemiskutses esitatud kriteeriumide alusel. Pärast kirjalike pakkumuste hindamist võib EKP alustada läbirääkimisi, kui sellest võimalusest oli teatatud osalemiskutses. Läbirääkimisi võib pidada järjestikku vastavalt pakkujate järjestusele või paralleelselt kõikide pakkujatega.

6.   EKP sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes kõige paremini vastab osalemiskutses esitatud kriteeriumidele.

7.   Menetlus viiakse läbi kooskõlas artiklis 3 sätestatud üldpõhimõtetega. Samuti kohaldatakse artikleid 19, 20, 21, 24 ja 27.

Artikkel 30

Pakkujate teavitamine ja ettevõtjate nimekiri

1.   Pärast eduka pakkuja väljavalimist teatab EKP teistele pakkujatele mõistliku aja jooksul kirjalikult hankemenetluse tulemuse.

2.   Pakkujad võivad 15 päeva jooksul teate saamisest nõuda EKP-lt nende pakkumuse tagasilükkamise peamiste põhjuste esitamist. Kohaldada tuleb artikli 28 lõiget 4.

3.   EKP avaldab igal aastal nimekirja 50 000 eurot ületava maksumusega hankelepingutest, mis sõlmiti kooskõlas artikliga 29 või mille suhtes kohaldati erandit kooskõlas artikli 6 lõikega 1. Nimekirjas tuuakse ära ettevõtja nimi ning hankelepingute ese ja maksumus.

Artikkel 31

Hankemenetluseta sõlmitav leping

EKP võib sõlmida hankelepingu üheainsa pakkumuse alusel, kui hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on väiksem kui 10 000 eurot või kui kohaldatakse erandit kooskõlas artikli 6 lõikega 1.

IV   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 32

Hankemenetluse tühistamine

1.   EKP võib tühistada hankemenetluse igal ajal enne hankelepingu allkirjastamist, ilma et taotlejatel või pakkujatel oleks õigus nõuda hüvitist.

2.   EKP teeb tühistamisotsuse kooskõlas artiklis 3 sätestatud üldpõhimõtetega.

3.   EKP põhjendab otsust ning teeb selle teatavaks taotlejatele või pakkujatele.

Artikkel 33

Vaidemenetlus

1.   Teises peatükis sätestatud hankemenetluste puhul võivad taotlejad/pakkujad vaidlustada EKP otsuse nende taotlus või pakkumus tagasi lükata kirjalikult 15 päeva jooksul artikli 28 lõikes 3 nimetatud teabe laekumise päevast alates või, kui teavet ei nõutud, siis 15 päeva jooksul teate laekumisest. Vaidele tuleb lisada kõik täiendavad dokumendid ja põhjendatud vastuväiteid.

2.   Vaie tuleb adresseerida EKP hangete vaidekomisjonile (Procurement Review Body). Kui hangete vaidekomisjon leiab, et vaidlustaja taotluse või pakkumuse tagasilükkamise otsus ei ole õige ja rikub avalike hangete õiguse üldpõhimõtteid, võib ta anda korralduse hankemenetlust või selle osa korrata või teha lõpliku otsuse. Muul juhul jäetakse vaie rahuldamata. Hangete vaidekomisjon teatab vaidlustajale oma otsusest kirjalikult ühe kuu jooksul vaide laekumisest. Otsuses tuleb esitada selle aluseks olevad põhjendused.

3.   Vaie ei peata hankemenetlust. Hangete vaidekomisjon võib peatada hankemenetluse või hankelepingu sõlmimise, kui ta peab seda asjakohaseks.

Artikkel 34

Kohtualluvus

Euroopa Ühenduste Kohtul on ainupädevus lahendada EKP ja tarnija vaidlusi, mis on seotud käesoleva otsuse või konkreetse hankemenetlusega. Kui on võimalik esitada vaie artikli 33 alusel, peab vaidlustaja ootama ära EKP otsuse vaide kohta, enne kaebuse esitamist Euroopa Kohtule. Asutamislepingus sätestatud tähtaegade kulgemist hakatakse arvestama vaideotsuse kättesaamisest.

Artikkel 35

Jõustumine

1.   Käesolev otsus jõustub 1. augustil 2007 ning sellega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse 27. juuni 2006. aasta haldusringkiri 05/2006 EKP hangete kohta.

2.   Enne käesoleva otsuse jõustumist alustatud hankemenetlused lõpetatakse kooskõlas haldusringkirjaga 05/2006. Käesoleva sätte tähenduses loetakse hankemenetlus alanuks päeval, mil hanketeade saadeti Euroopa Liidu Teatajale või, kui selline teade ei ole nõutav, päeval, mil EKP tegi ühele või mitmele tarnijale pakkumuse esitamise ettepaneku.

---

(1)  ELT L 80, 18.3.2004, lk 33.

(2)  ELT L 134, 30.4.2004, lk. 114. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/97/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 107).

(3)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk. 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2005, lk 1).

(4)  ELT L 320, 21.10.2004, lk 21.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

---