32002O0010

Euroopa Keskpanga suunis,

5. detsember 2002,

raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusliku raamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis

(EKP/2002/10)

(2003/131/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eriti selle artiklit 12.1, artiklit 14.3 ja artiklit 26.4,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu panust põhikirja artikli 47.2 teise ja kolmanda taande alusel

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKPS) kehtib aruandluskohustus põhikirja artikli 15 alusel.

(2) Vastavalt põhikirja artiklile 26.3 koostab EKP juhatus analüüsi ja tegevuse eesmärgil EKPS konsolideeritud bilansi.

(3) Vastavalt põhikirja artiklile 26.4 kehtestab EKP nõukogu vajalikud eeskirjad osalevate liikmesriikide keskpankade tehingute raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse standardiseerimiseks seoses põhikirja artikli 26 kohaldamisega.

(4) Üleminekueeskirjade alusel, mis on kehtestatud 1. detsembri 1998. aasta suunisega EKP/2000/18 (raamatupidamise ja aruandluse õigusliku raamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis), muudetud 15. detsembril 1999 ja 14. detsembril 2000, [1] tuli kõik varad ja kohustused 31. detsembri 1998. aasta pangapäeva lõpu seisuga ümber hinnata 1. jaanuaril 1999. Realiseerimata kasum, mis tekkis enne 1. jaanuari 1999 või nimetatud kuupäeval, tuli eraldada sellest realiseerimata ümberhindluskasumist, mis võis olla tekkinud pärast 1. jaanuari 1999 ja pidi jääma riikide keskpankadele. Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade kohaldatavad turuhinnad ja kursid 1. jaanuari 1999 algbilansis olid uueks keskmiseks maksumuseks üleminekuaja alguses. Kehtis soovitus, et enne 1. jaanuari 1999 tekkinud realiseerimata kasumit ei tohiks lugeda üleminekuajal jaotatavaks ning et seda tuleks käsitleda realiseeritavana/jaotatavana üksnes seoses selliste tehingutega, mis toimuvad pärast üleminekuaja algust. Valuuta- ja kullatehingutest tulenevat kasumit ja kahjumit ning hinnavahest saadud kasumit ja kahjumit tuli vara ülemineku tõttu riikide keskpankadelt Euroopa Keskpangale lugeda realiseerituks.

(5) Mis puudutab avaldamiseeskirju seoses ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede jaotamisest eurosüsteemis tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste hüvitamise ja emissioonituluga, tuleks need riikide keskpankade avaldatud aastabilanssides, kasumiaruannetes ning aastaaruannete lisades ühtlustada. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.

(6) Asjakohaselt on arvesse võetud Euroopa Rahainstituudi (ERI) läbiviidud ettevalmistustööd.

(7) Suunise EKP/2000/18 sisu muudetakse nüüd oluliselt. Selguse huvides on soovitatav see vormistada ühe tekstina.

(8) EKP omistab suurt tähtsust EKPS õigusliku raamistiku läbipaistvuse suurendamisele, hoolimata sellekohase kohustuse puudumisest Euroopa Ühenduse asutamislepingus. EKP on otsustanud kooskõlas kõnealuse lähenemisviisiga avaldada käesoleva suunise.

(9) Vastavalt põhikirja artiklile 12.1 ja artiklile 14.3 moodustavad EKP suunised ühenduse õiguse lahutamatu osa,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

1. Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

Pangatähtede jaotamise alus — protsentuaalsed väärtused, mis tulenevad EKP osa arvessevõtmisest euro pangatähtede koguemissioonis ja RKPde osa suhtes nimetatud koguväärtusest kapitali märkimise aluse kohaldamisest vastavalt 6. detsembri 2001. aasta otsusele EKP/2001/15 euro pangatähtede emiteerimise kohta, [2]

Konsolideerimine — raamatupidamisprotsess, millega koondatakse erinevate iseseisvate juriidiliste isikute finantsnäitajad nii, nagu oleks tegu ühe majandusüksusega,

EKPS raamatupidamis- ja finantsaruandluseesmärgid — eesmärgid, mille tarbeks EKP koostab I lisas loetletud raamatupidamisaruandeid kooskõlas põhikirja artiklitega 15 ja 26,

Riikide keskpangad (RKPd) — osalevate liikmesriikide RKPd,

Osalevad liikmesriigid — liikmesriigid, kes on euro kasutusele võtnud kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga,

Mitteosalevad liikmesriigid — liikmesriigid, kes ei ole eurot vastavalt asutamislepingule kasutusele võtnud,

Eurosüsteem — RKPd ja EKP,

Üleminekuaeg — ajavahemik, mis algab 1. jaanuaril 1999 ja lõpeb 31. detsembril 2001,

Kvartaalne ümberhindluspäev — kvartali viimane kalendripäev.

2. Käesolevas suunises kasutatud tehniliste mõistete täpsemad määratlused on toodud II lisa sõnastikus.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevas suunises sätestatud eeskirju kohaldatakse EKP ja RKPde suhtes EKPSi raamatupidamise ja finantsaruandluse eesmärgil.

2. Käesoleva suunise reguleerimisala piirdub EKPS raamatupidamise ja finantsaruandluse korraga vastavalt põhikirja nõuetele ning seetõttu ei sätesta see siduvaid eeskirju RKPde siseriiklike aruannete ja finantsaruannete kohta. Et saavutada kooskõla ja võrreldavus EKPSi ja riiklike süsteemide vahel, soovitatakse RKPdel järgida oma siseriiklikes aruannetes ja finantsaruannetes võimalikult suurel määral käesolevas suunises sätestatud eeskirju.

Artikkel 3

Raamatupidamise põhiprintsiibid

Raamatupidamises kohaldatakse järgmisi põhiprintsiipe:

a) tegelik majanduslik olukord ja läbipaistvus: raamatupidamismeetodid ja finantsaruandlus kajastavad tegelikku majanduslikku olukorda, on läbipaistvad ja juhinduvad sellistest kvaliteediprintsiipidest nagu arusaadavus, asjakohasus, usaldusväärsus ja võrreldavus. Tehingute arvestamisel ja esitamisel on lisaks õiguslikule vormile aluseks ka nende sisu ja tegelik majanduslik olukord;

b) usaldatavus: varade ja kohustuste väärtuse hindamist ja tuluarvestust teostatakse usaldatavuse põhimõttest lähtudes. Käesoleva suunise mõistes tähendab see seda, et realiseerimata kasumit ei kajastata kasumiaruandes tuluna, vaid see kantakse otse ümberhindluskontole. Usaldatavuse põhimõte ei luba luua varjatud reserve ega kirjete tahtlikku vääritimärkimist bilansis ja kasumiaruandes;

c) bilansipäevajärgsed sündmused: varasid ja kohustusi korrigeeritakse sündmuste osas, mis toimuvad aastabilansi kuupäeva ja raamatupidamisaruannete asjaomaste organite poolt heakskiitmise kuupäeva vahelisel ajal, kui need mõjutavad varade ja kohustuste tingimusi bilansipäeval. Korrigeerimisi varade ja kohustuste suhtes ei tehta, vaid avalikustatakse need pärast bilansipäeva toimunud sündmused, mis ei mõjuta varade ja kohustuste olukorda bilansipäeval, kuid mis on sellise tähtsusega, et nende mitteavaldamine mõjutaks raamatupidamisaruannete kasutajate võimet anda asjakohaseid hinnanguid ja teha asjakohaseid otsuseid;

d) olulisus: kõrvalekalded raamatupidamiseeskirjadest, sealhulgas nendest, mis mõjutavad RKPde ja EKP kasumiaruande arvutamist, ei ole lubatud, kui ei ole võimalik põhjendatult otsustada, et need on aruandeasutuse raamatupidamisaruannete üldises kontekstis ja esitusviisis ebaolulised;

e) jätkuvuse põhimõte: aruanded koostatakse tegevuse jätkuvuse põhimõttel;

f) tekkepõhine arvestuspõhimõte: tulud ja kulud kajastatakse arvestusperioodil, kui nad teenitakse või tekivad, mitte aga perioodil, kui nad laekuvad või makstakse;

g) järjepidevus ja võrreldavus: bilansilise väärtuse hindamisel ja tulude kajastamisel kohaldatakse EKPS raames kriteeriumeid järjepidevalt ühetaolise ja pideva lähenemisviisiga, et tagada raamatupidamisaruannetes esitatud andmete võrreldavus.

Artikkel 4

Varade ja kohustuste kajastamine

Rahaline või muu vara/kohustus kajastatakse aruandeüksuse bilansis üksnes juhul, kui:

a) on tõenäoline, et vara või kohustuse kandega seotud tulevane majanduslik kasu liigub aruandeüksusesse või aruandeüksusest välja;

b) praktiliselt kõik vara või kohustusega seotud riskid ja kasu on tulnud üle aruandeüksusele ja

c) vara maksumust või väärtust aruandeüksuse jaoks või kohustuse suurust saab usaldusväärselt mõõta.

Artikkel 5

Kassa-/arvelduspõhine ja tekkepõhine arvestus

1. 31. detsembrini 2006 kasutatakse eurosüsteemi raamatupidamissüsteemides andmete kajastamise alusena kassapõhist (ehk arvelduspõhist) arvestusmeetodit.

2. Alates 1. jaanuarist 2007 kasutatakse eurosüsteemi raamatupidamises välisvaluutatehingute ja välisvaluutades nomineeritud viitsummade andmete kajastamise alusena III lisas määratletud majanduslikku meetodit. Väärtpaberitehingute kajastamiseks võib jätkuvalt kasutada kassa- (ehk arveldus)põhist arvestusmeetodit.

3. Erandina lõikest 1 võivad RKPd kasutada majanduslikku meetodit enne 1. jaanuari 2007.

4. Eurosüsteemi finantsaruandluse eesmärgil igapäevase finantsaruandluse osana esitatud arvud näitavad sularaha liikumist bilansikirjetes, välja arvatud need, mis on avaldatud veergudes "Muud varad" ja "Muud kohustused", välja arvatud kvartali lõpus ja aasta lõpus tehtud korrigeerimised.

II PEATÜKK

BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD

Artikkel 6

Bilansi ülesehitus

EKPS finantsaruandluse raames on EKP/RKPde bilansi ülesehituse aluseks IV lisas kehtestatud bilansiskeem.

Artikkel 7

Bilansilise väärtuse hindamise eeskirjad

1. Bilansilise väärtuse hindamiseks kasutatakse jooksvaid turukursse ja turuhindu, kui IV lisas ei ole märgitud teisiti.

2. Kulla, välisvaluutainstrumentide, väärtpaberite ja finantsinstrumentide (bilansiliste ja bilansiväliste) ümberhindamine toimub kvartaalsel ümberhindluspäeval ning turu keskmise kursi ja hinna alusel. See ei välista EKP/RKPde portfellide sagedasemat ümberhindamist sisekontrolli huvides, eeldusel, et kvartaliaruandes kajastatakse andmed üksnes tehinguväärtusega.

3. Kulla puhul ei eristata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi, vaid arvestatakse ühtainust kulla ümberhindluse erinevust kindlaksmääratud kullaühiku eurohinna alusel, mis on tuletatud EUR/USD vahetuskursist kvartaalsel ümberhindluspäeval. Ümberhindamine toimub valuutavahetuse puhul valuutapõhiselt (sealhulgas bilansilised ja bilansivälised tehingud) ja väärtpaberite puhul koodipõhiselt (sama ISIN-kood/tüüp), välja arvatud nende väärtpaberite puhul, mis on kajastatud "Muude finantsvarade" all, mida käsitletakse eraldi positsioonidena.

4. Ümberhindluskanded storneeritakse järgmise kvartali lõpus, välja arvatud aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjum; kvartali jooksul kajastatakse tehingud tehinguhindade ja -kurssidega.

Artikkel 8

Tagasiostulepingud

1. Tagasiostulepingu alusel teostatud pöördtehing kajastatakse tagatud sissetuleva hoiusena bilansi kohustuste poolel, kusjuures tagatist kajastav kirje jääb bilansi varade poolele. Müüdud väärtpabereid, mis kuuluvad tagasiostmisele tagasiostulepingute alusel, käsitlevad EKP/RKPd, kes peavad need tagasi ostma, nagu oleksid kõnealused varad endiselt osa portfellist, millest need müüdi.

2. Pöördtagasiostulepingu alusel teostatud pöördtehing kajastatakse bilansi varade poolel laenusumma ulatuses tagatud väljamineva laenuna. Pöördtagasiostulepingute alusel soetatud väärtpaberite väärtust ei hinnata ümber ning neist tulenevat kasumit või kahjumit ei kajastata kasumiaruandes rahalisi vahendeid välja laenanud poole poolt.

3. Pöördtehingud, mis on seotud välisvaluutades nomineeritud väärtpaberitega, ei avalda mõju valuutapositsiooni keskmisele kulule.

4. Väärtpaberilaenu tehingute korral jäävad väärtpaberid üleandja bilanssi. Kõnealuste tehingute üle peetakse arvestust samal viisil nagu tagasiostutehingute üle. Kui EKP või RKP poolt, kes tegutseb vastuvõtjana, laenuks võetud väärtpabereid ei hoita aasta lõpu seisuga tema depoos, moodustab vastuvõtja eraldise kahjumi katmiseks, kui tehingu aluseks olnud väärtpaberite turuväärtus on laenutehingu lepingukuupäevast arvates tõusnud, ja et näidata kohustust (väärtpaberite tagasikandmine), kui vastuvõtja on väärtpaberid vahepeal ära müünud.

5. Tagatisega kullatehinguid käsitletakse tagasiostulepingutena. Kõnealuste tagatud tehingutega seotud kullavooge ei kajastata raamatupidamisaruannetes ning hetke- ja tähtpäevatehingu hinna vahet käsitletakse tekkepõhiselt.

6. Pöördtehingud (sealhulgas väärtpaberilaenu tehingud), mis on tehtud automatiseeritud väärtpaberilaenuandmise programmi alusel, kajastatakse nii, et nad mõjutavad bilanssi nimetatud tehingute osas üksnes juhul, kui on esitatud sularahatagatis kogu tehingu tähtajaks.

Artikkel 9

Likviidsed aktsiad

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse likviidsete aktsiate suhtes (aktsiad või aktsiafondid), olenemata sellest, kas tehinguid teeb vahetult RKP või EKP või agent, välja arvatud tehingud, mis toimuvad EKP pensionifondidega, kapitaliosalustega, investeeringutega tütar- ja emaettevõtetesse, oluliste huvidega või finantspõhivaradega.

2. Välisvaluutas nomineeritud aktsiad ei moodusta üldise valuutapositsiooni osa, vaid moodustavad eraldi valuuta positsiooni osa. Seonduvat välis emissioonitulu ja -kahjumit on soovitatav arvutada keskmise puhasmaksumuse meetodil või (teise võimalusena) keskmise maksumuse meetodil.

3. Aktsiaid on soovitatav käsitleda kooskõlas järgmiste eeskirjadega:

a) aktsiaportfellide ümberhindamist teostatakse kooskõlas artikli 7 lõikega 2. Ümberhindamine toimub kirjepõhiselt. Aktsiafondide puhul toimub ümberhindamine netopõhiselt, mitte üksikute aktsiate alusel. Erinevaid aktsiaid või erinevaid aktsiafonde omavahel ei tasaarveldata;

b) tehingud kajastatakse bilansis tehinguhinnaga;

c) maakleritasu kajastatakse vara maksumuse hulka kuuluva tehingukuluna või kuluna kasumiaruandes;

d) dividendinõude summa kajastatakse aktsia maksumuse all. Dividendide mahaarvamise kuupäeval, kui dividendimakse ei ole veel laekunud, võib dividendinõude summat käsitleda eraldi kirjena;

e) dividenditulu perioodi lõpu seisuga ei kirjendata, kuna see kajastub juba aktsiate turuhinnas, välja arvatud dividendita noteeritud aktsiate puhul;

f) märkimisõigusi käsitletakse emiteerimisel eraldi varana. Soetusmaksumuse arvutamise aluseks on vanade aktsiate keskmine hind, uute aktsiate alushind ning vanade ja uute aktsiate vaheline proportsioon. Teise võimalusena võib märkimisõiguse hinna aluseks olla märkimisõiguse väärtus turul, vanade aktsiate keskmine hind ja aktsiate turuhind enne märkimisõiguste emissiooni. Neid käsitletakse kooskõlas eurosüsteemi raamatupidamiseeskirjadega.

Artikkel 10

Pangatähed

Näitaja "ringluses olevad pangatähed" RKPde bilanssides tuleneb kahest komponendist:

a) ringluses olevate euro pangatähtede korrigeerimata summa, mis arvutatakse vastavalt ühele kahest allpool toodud meetodist:

Meetod A: BC = BP − BD − S

Meetod B: BC = BI − BR

kus:

BC = euro "ringluses olevate pangatähtede" näitaja

BP = trükikojast tulnud või teistelt RKPdelt saadud euro pangatähtede väärtus

BD = hävitatud euro pangatähtede väärtus

BI = ringlusse lastud euro pangatähtede väärtus

BR = laekunud euro pangatähtede väärtus

S = euro pangatähtede väärtus varudes/varahoidlas;

b) pluss/miinus pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisest tulenevate korrigeerimiste summa.

III PEATÜKK

KASUMI KAJASTAMINE

Artikkel 11

Kasumi kajastamine

1. Kasumi kajastamise suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a) realiseeritud kasum ja realiseeritud kahjum kajastatakse kasumiaruandes;

b) realiseerimata kasumit ei kajastata kasumina, vaid kantakse vahetult ümberhindluskontole;

c) realiseerimata kahjum kajastatakse kasumiaruandes, kui see ületab eelmist ümberhindluskasumit, mis on kajastatud vastaval ümberhindluskontol;

d) kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjumit ei kanta järgmistel aastatel tagasi uue realiseerimata kasumi arvel;

e) ühe väärtpaberi, valuuta või kulla positsioonide realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata muude väärtpaberite või valuutade või kulla realiseerimata kasumiga.

2. Üle- või alakurss, mis tuleneb emiteeritud ja ostetud väärtpaberitest, arvutatakse ja esitatakse intressitulu osana ning amortiseeritakse väärtpaberite järelejäänud eluea jooksul lineaarmeetodil või sisemise tasuvusläve meetodil (internal rate of return, IRR). Sisemise tasuvusläve meetod on kohustuslik nullväärtpaberite puhul, mille järelejäänud tähtaeg on soetamisel hetkel üle ühe aasta.

3. Finantsvarade ja kohustuste viitvõlgu (nt intressi võlgu ja amortiseeritud hinnalisandeid/hinnaalandeid) arvutatakse ja kajastatakse/kirjendatakse raamatupidamises vähemalt kord kvartalis. Muude artiklite viitvõlgu arvutatakse ja kajastatakse/kirjendatakse raamatupidamises vähemalt kord aastas.

4. EKP/RKPd võivad teostada viitvõlgade üksikasjalikku arvutamist sagedamini, eeldusel, et kvartaliaruandesse kaasatakse andmed üksnes tehinguväärtusega.

5. Välisvaluutas nomineeritud viitsummad arvutatakse ümber turu keskmise kursi alusel kvartali lõpus ja storneeritakse sama kursi alusel.

6. Üldiselt võib viitsummade arvutamiseks aasta jooksul kohaldada kohalikku tava (st arvutamist kvartali viimase pangapäevani või viimase kalendripäevani). Aasta lõpus on kohustuslikuks kontrollpäevaks kvartali viimane kalendripäev (st 31. detsember).

7. Realiseeritud emissioonitulu või -kahjum võib tuleneda üksnes tehingutest, mis toovad kaasa valuutavahendite positsiooni muutuse.

Artikkel 12

Tehingukulud

1. Tehingukulude suhtes kohaldatakse järgmisi üldeeskirju:

a) kulla, välisvaluutainstrumentide ja väärtpaberite puhul kasutatakse müüdud instrumentide soetusmaksumuse arvutamiseks igapäevaselt keskmise kulu meetodit, pidades silmas vahetuskursi- ja/või hinnakõikumiste mõju;

b) vara/kohustuse keskmist soetusmaksumust/kurssi vähendatakse/suurendatakse realiseerimata kahjumi võrra, mis on aasta lõpus kasumiaruandesse kantud;

c) kupongväärtpaberite soetamise korral käsitletakse kupongitulu nõuet eraldi. Välisvaluutas nomineeritud väärtpaberite puhul kajastatakse see kõnealuse valuuta positsiooni all, kuid seda ei arvestata vara maksumuse või hinna hulka keskmise hinna määramisel.

2. Väärtpaberite suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju:

a) tehingud kajastatakse tehinguhinnaga ja esitatakse raamatupidamisaruannetes puhtas hinnas (clean price);

b) depoo- ja haldustasusid, arvelduskonto tasusid ja muid kaudseid kulusid ei loeta tehingukuludeks ning need kantakse kasumiaruandesse. Neid ei käsitleta konkreetse vara keskmise kulu osana;

c) tulu kajastatakse brutona, kusjuures kinnipeetavaid ja muid makse, mis kuuluvad tagastamisele, arvestatakse eraldi;

d) väärtpaberi keskmise soetusmaksumuse arvutamiseks i) liidetakse päeva jooksul toimunud kõik ostutehingud soetusmaksumuses eelmise päeva seisule, et arvutada välja uus kaalutud keskmine hind enne sama päeva müügitehingute arvesse võtmist või ii) kajastatakse väärtpaberite üksikud ostu- ja müügitehingud jooksvalt tehingute toimumise järjekorras, et arvutada välja korrigeeritud keskmine hind.

3. Kulla ja välisvaluuta suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju:

a) välisvaluutatehingud, millega ei kaasne vastava valuutapositsiooni muutust, arvutatakse ümber eurodesse, kasutades lepingu- või arvelduspäeva vahetuskurssi, ning need ei mõjuta kõnealuse valuutapositsiooni soetusmaksumust;

b) välisvaluutatehingud, millega kaasneb vastava valuutapositsiooni muutus, arvutatakse ümber eurodesse, kasutades lepingu- või arvelduspäeva vahetuskurssi;

c) tegelikud sularahalaekumised ja -maksed arvutatakse ümber arvelduse toimumise kuupäeva turu keskmise vahetuskursiga;

d) päeva jooksul toimunud valuutade ja kulla soetamiste netosummad lisatakse päeva keskmise soetusmaksumuse alusel iga vastava valuuta ja kulla kohta eelmise päeva seisule, saades uue kaalutud keskmise kursi/kulla hinna. Netomüügi puhul on realiseeritud kasumi või kahjumi arvutamise aluseks vastava valuuta- või kullapositsiooni keskmine maksumus eelmisel päeval, nii et keskmine maksumus püsib muutumatuna. Keskmise kursi/kulla hinna erinevused päeva jooksul toimunud ostu- ja müügitehingute vahel annavad samuti tulemuseks realiseeritud kasumi või kahjumi. Kui valuuta- või kullapositsioon on negatiivne, kohaldatakse eespool kirjeldatud lähenemist vastupidiselt. Seega mõjutab negatiivse positsiooni keskmist maksumust netomüük, samas ei mõjuta netoostud positsiooni olemasolevat kaalutud keskmist valuutakurssi/kulla hinda;

e) valuutatehingute kulud ja muud üldkulud kantakse kuludesse.

IV PEATÜKK

BILANSIVÄLISTE INSTRUMENTIDE ARVESTUSEESKIRJAD

Artikkel 13

Üldeeskirjad

1. Välisvääringu tähtpäevatehingud, vääringute vahetustehingute tähtpäevaosad ja muud valuutainstrumendid, mis hõlmavad ühe valuuta vahetamist teise vastu tulevasel kuupäeval, arvatakse kursivahedest tuleneva kasumi ja kahjumi arvutamisel välisvaluuta netopositsioonide hulka.

2. Intressi vahetustehingute, tavaliste ja standarditud tähtpäevatehingute ja muude intressimäära instrumentide arvestamine ja ümberhindamine toimub kirjepõhiselt. Neid instrumente käsitletakse bilansilistest kirjetest eraldi.

3. Bilansivälistest instrumentidest tulenevat kasumit ja kahjumit kajastatakse ja käsitletakse bilansisiseste instrumentidega sarnasel viisil.

Artikkel 14

Välisvääringu tähtpäevatehingud

1. Ostu- ja müügi tähtpäevatehingud kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu hetkekursiga. Müügitehingu kasumit ja kahjumit arvutatakse valuutapositsiooni keskmise maksumuse alusel lepingukuupäeval pluss kaks või kolm pangapäeva vastavalt ostu ja müügi päevase tasaarveldamise meetodile. Kasum ja kahjum loetakse arvelduspäevani realiseerimata kasumiks ja kahjumiks ning neid käsitletakse vastavalt artikli 11 lõikele 1

2. Hetkekursi ja tähtpäevatehingukursi vahet käsitletakse nii ostu kui ka müügi puhul tekkepõhiselt intressikohustuse või -nõudena.

3. Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse ja võimalik saldo ümberhindluskontol krediteeritakse kvartali lõpus kasumiaruandesse.

4. Valuutapositsiooni keskmist maksumust mõjutavad tähtpäeva ostutehingud kauplemispäevast pluss kaks või kolm pangapäeva, sõltuvalt turul hetketehingute arveldamise suhtes kehtivatest tavadest, kasutades hetke ostukurssi.

5. Tähtpäevatehingute positsioonide väärtust hinnatakse koos sama valuuta hetketehingu positsiooniga, tasaarvestades võimalikud erinevused, mis võivad ilmneda ühe valuutapositsiooni piires. Netokahjumi saldo debiteeritakse kasumiaruandesse, kui see ületab ümberhindluskontol kajastatud eelmist ümberhindluskasumit; netokasumi saldo krediteeritakse ümberhindluskontole.

Artikkel 15

Vääringute vahetustehingud

1. Ostu- ja müügi hetketehingud kajastatakse bilansikontodel arvelduspäeval.

2. Müügi- ja ostu tähtpäevatehinguid kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu hetkekursiga.

3. Müügitehingud kajastatakse tehingu hetkekursiga; seega kasumit ega kahjumit ei teki.

4. Hetkekursi ja tähtpäevatehingukursi vahet käsitletakse nii ostu kui ka müügi puhul tekkepõhiselt intressikohustuse või -nõudena.

5. Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse.

6. Valuutapositsiooni keskmine maksumus ei muutu.

7. Tähtpäevatehingu positsiooni väärtust hinnatakse koos hetketehingu positsiooniga.

Artikkel 16

Intressifutuurid

1. Intressifutuurid kajastatakse kauplemispäeval bilansivälistel kontodel.

2. Esialgne marginaal kajastatakse sularahas deponeerimisel eraldi varana. Väärtpaberite kujul deponeerimisel jääb see bilansis muutumatuks.

3. Igapäevased muutused kõikumise marginaalides kajastatakse bilansis eraldi kontol vara või kohustusena, sõltuvalt futuurilepingu hinna kujunemisest. Sama lähenemisviisi kasutatakse avatud positsiooni sulgemispäeval. Vahetult pärast seda tühistatakse eraldi konto ja tehingu kogutulem kajastatakse kasumi või kahjumina, olenemata sellest, kas üleandmine toimub või mitte. Kui üleandmine toimub, tehakse ostu- või müügikanne turuhinnaga.

4. Teenustasud kantakse tuludesse või kuludesse.

5. Konverteerimine eurodesse tehakse vajaduse korral positsiooni sulgemise päeval antud päeva turukursiga. Välisvaluuta laekumine mõjutab kõnealuse valuutapositsiooni keskmist maksumust positsiooni sulgemise päeval.

6. Igapäevase ümberhindamise tõttu kantakse kasum ja kahjum eraldi kontodele. Eraldi konto varade poolel kajastab kahjumit ja eraldi konto kohustuste poolel kajastab kasumit. Realiseerimata kahjum debiteeritakse kasumiaruandesse ning kõnealused summad krediteeritakse kohustuste alla muude kohustuste reale.

7. Aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumit ei kanta järgmistel aastatel realiseerimata kasumi arvel tagasi, kui instrument ei ole suletud või lõpetatud. Kasumi korral tehakse deebetkanne vahekontole muu varana ja kreeditkanne ümberhindluskontole.

Artikkel 17

Intressivahetustehingud

1. Intressivahetustehingud kajastatakse kauplemispäeval bilansivälistel kontodel.

2. Jooksvad intressimaksed, nii laekunud kui ka väljamakstud, periodiseeritakse. Lubatud on tasaarveldusmaksed intressivahetustehingu kohta.

3. Valuutapositsiooni keskmist maksumust mõjutavad intressivahetustehingud välisvaluutas, kui laekunud maksete ja tasutud maksete vahel on erinevus. Netokasum mõjutab valuuta keskmist maksumust maksetähtajal.

4. Iga intressivahetustehing kajastatakse päevakasumi süsteemi alusel ja vajaduse korral arvutatakse valuuta hetkekursiga ümber eurodesse. Aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumit ei kanta järgmistel aastatel realiseerimata kasumi arvel tagasi, kui instrument ei ole suletud või lõpetatud. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole.

5. Teenustasud kantakse tuludesse või kuludesse.

Artikkel 18

Intressi tähtpäevatehingud

1. Intressi tähtpäevatehingud kajastatakse kauplemise ajal bilansivälistel kontodel.

2. Kompensatsioon, mida üks pool peab arvelduspäeval teisele maksma, kantakse arvelduspäeval tuludesse või kuludesse. Makseid ei periodiseerita.

3. Kui intressi tähtpäevatehingud on välisvaluutas, mõjutab kompensatsioonimakse kõnealuse valuuta positsiooni keskmist maksumust. Kompensatsioonimakse arvutatakse arvelduspäeval hetkekursiga ümber eurodesse. Netokasum mõjutab valuuta keskmist maksumust maksetähtajal.

4. Kõik intressi tähtpäevatehingud kajastatakse päevakasumi süsteemi alusel ja vajaduse korral arvutatakse valuuta hetkekursiga ümber eurodesse. Aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumit ei kanta järgmistel aastatel realiseerimata kasumi arvel tagasi, kui instrument ei ole suletud või lõpetatud. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole.

5. Teenustasud kantakse tuludesse või kuludesse.

Artikkel 19

Tähtpäevatehingud väärtpaberitega

Tähtpäevatehinguid väärtpaberitega võib kajastada vastavalt ühele kahest allpool toodud meetodist:

Meetod A:

a) tähtpäevatehingud väärtpaberitega kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu tähtpäevahinnaga;

b) kaubeldud väärtpaberite positsiooni keskmine maksumus ei muutu arveldamiseni; tähtpäeva müügitehingute kasumi ja kahjumi mõju arvutatakse arvelduspäeval;

c) arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse ja võimalik saldo ümberhindluskontol krediteeritakse kasumiaruandesse. Ostetud väärtpaber kajastatakse kustutuspäeval hetkehinna alusel (tegelik turuhind), kusjuures vahe algse tähtpäevahinnaga kajastatakse realiseeritud kasumi või kahjumina;

d) välisvaluutas nomineeritud väärtpaberite puhul ei muutu valuuta netopositsiooni keskmine maksumus, kui EKP/RKPd omavad juba kõnealuse valuuta positsiooni. Kui tähtpäevatehinguga ostetud võlakiri on nomineeritud valuutas, milles EKP või RKPd ei oma positsiooni, nii et on tarvis osta asjaomast valuutat, kohaldatakse välisvaluutade ostueeskirju artikli 12 lõike 3 punkti d alusel;

e) tähtpäevatehingute positsioone hinnatakse isoleerituse põhimõttel turu tähtpäevatehingu kursiga tehingu järelejäänud kestuse osas. Ümberhindluskahjum aasta lõpus debiteeritakse kasumiaruandesse ning ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole. Aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumit ei kanta järgmistel aastatel realiseerimata kasumi arvel tagasi, kui instrument ei ole suletud või lõpetatud.

Meetod B:

a) tähtpäevatehingud väärtpaberitega kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu tähtpäevahinnaga. Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse;

b) kvartali lõpus toimub väärtpaberi ümberhindamine netopositsiooni alusel, mis tuleneb bilansist ja bilansivälistel kontodel kajastatud sama väärtpaberi müügist. Ümberhindlussumma on võrdne erinevusega kõnealuse netopositsiooni, mille väärtus vastab ümberhindamisel saadud hinnale, ja sama positsiooni, mille väärtus vastab bilansi keskmisele maksumusele, vahel. Kvartali lõpus kohaldatakse tähtpäevatehingute ostude suhtes artiklis 7 kirjeldatud ümberhindlusprotsessi. Ümberhindlustulem on võrdne hetketehingu hinna ja ostukohustuste keskmise maksumuse vahega;

c) tähtpäevatehingute müügi tulem kajastatakse aruandeaastal, mille jooksul kohustus võeti. Kõnealune tulem on võrdne algse tähtpäevatehingute hinna ja bilansipositsiooni keskmise maksumuse või bilansiväliste ostukohustuste keskmise maksumuse vahega, kui bilansipositsioon on müügihetkel ebapiisav.

V PEATÜKK

ARUANDLUSKOHUSTUS

Artikkel 20

Aruandlusskeemid

1. RKPd esitavad aruandeid raamatupidamisnäitajate kohta eurosüsteemi finantsaruandluse eesmärgil EKPle vastavalt nõukogu vastuvõetud nõuetele.

2. Eurosüsteemi aruandlusskeemid on kooskõlas käesoleva suunisega ja hõlmavad kõiki IV lisas nimetatud kirjeid. IV lisas on kirjeldatud ka erinevate bilansiskeemide puhul kaasatavate kirjete sisu.

3. Erinevate avaldatud raamatupidamisaruannete skeemid on esitatud järgmistes lisades:

a) V lisas eurosüsteemi avaldatud konsolideeritud nädalaaruanne pärast kvartali lõppu;

b) VI lisas eurosüsteemi avaldatud konsolideeritud nädalaaruanne kvartali jooksul;

c) VII lisas eurosüsteemi konsolideeritud aastabilanss.

VI PEATÜKK

AVALDATUD AASTABILANSID JA KASUMIARUANDED

Artikkel 21

Avaldatud bilansid ja kasumiaruanded

RKPdel on soovitatav kohandada oma avaldatud aastabilansid ja kasumiaruanded vastavalt VIII ja IX lisale.

VII PEATÜKK

KONSOLIDEERIMISEESKIRJAD

Artikkel 22

Üldised konsolideerimiseeskirjad

1. Eurosüsteemi konsolideeritud bilansid hõlmavad kõiki EKP ja RKPde bilansside kirjeid.

2. Eurosüsteemi konsolideeritud bilansid koostab EKP, austades vajadust ühtsete raamatupidamispõhimõtete ja -meetodite järele, vajadust samaaegsete aruandeperioodide järele eurosüsteemis, vajadust eurosüsteemisisestest tehingutest ja positsioonidest tulenevate konsolideerimiskorrigeerimiste järele ning vajadust eurosüsteemi ülesehituses toimuvate muutuste arvestamise järele.

3. Iseseisvad bilansikirjed, välja arvatud RKPde ja EKP eurosüsteemisisesed saldod, koondatakse konsolideerimise eesmärgil.

4. RKPde ja EKP saldod kolmandate isikutega kajastatakse konsolideerimisprotsessis brutosummadena.

5. Eurosüsteemisisesed saldod esitatakse EKP ja RKPde bilanssides vastavalt IV lisale.

6. Konsolideerimisprotsessis koostatakse aruanded ühtsetel alustel. Kõik eurosüsteemi raamatupidamisaruanded koostatakse sarnastel põhimõtetel, kohaldades samu konsolideerimisvõtteid ja -protsesse.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

Eeskirjade täiendamine, kohaldamine ja tõlgendamine

1. Raamatupidamise ja Emissioonitulu Komitee (AMICO) nõustab juhatuse kaudu nõukogu EKPS raamatupidamis- ja aruandluseeskirjade täiendamise, kohaldamise ja täitmise osas.

2. Käesoleva suunise tõlgendamisel võetakse arvesse ettevalmistustööd, ühenduse seadustega ühtlustatud raamatupidamispõhimõtteid ja üldtunnustatud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid.

Artikkel 24

Kehtetuks tunnistamine

Suunis EKP/2000/18 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud suunisele käsitletakse viidetena käesolevale suunisele.

Artikkel 25

Lõppsätted

1. Käesolev suunis jõustub 1. jaanuaril 2003.

2. Ilma et see piiraks eelmise lõike kohaldamist, kohaldatakse käesolevat suunist ka eurosüsteemi konsolideeritud aastabilansi skeemi suhtes 31. detsembri 2002. aasta seisuga ja RKPde aastabilansside soovitusliku skeemi suhtes 31. detsembri 2002. aasta seisuga, tingimusega, mille kohaselt 31. detsembril 2002 endiselt käibel olevad riiklikud pangatähed registreeritakse bilansireal "ringluses olevad pangatähed". Lisaks kohaldatakse seda avaldamiseeskirjade suhtes, mis puudutavad ringluses olevaid euro pangatähti, euro pangatähtede jaotamisest eurosüsteemis tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste hüvitamist ja emissioonitulu.

3. Käesolev suunis on adresseeritud RKPdele.

Käesolev suunis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 5. detsember 2002

EKP nõukogu nimel

president

Willem F. Duisenberg

[1] EÜT L 33, 2.2.2001, lk 21.

[2] EÜT L 337, 20.12.2001, lk 52.

--------------------------------------------------

I LISA

EUROSÜSTEEMI RAAMATUPIDAMISARUANDED

Aruande liik | Sisemine/avaldatud | Õigusliku kohustuse alus | Aruande eesmärk |

1Eurosüsteemi päevaaruanne | Sisemine | Puudub | Peamiselt likviidsuse juhtimise eesmärgil (põhikirja artikli 12.1 rakendamiseks) Osa päevaaruande andmetest kasutatakse emissioonitulu arvutamiseks |

2Disagregeeritud nädalaaruanne | Sisemine | Puudub | Eurosüsteemi avaldatud konsolideeritud nädalaaruande koostamise alus |

3Eurosüsteemi konsolideeritud nädalaaruanne | Avaldatud | Põhikirja artikkel 15.2 | Rahandus ja majandusanalüüsi konsolideeritud aruanne (eurosüsteemi avaldatud konsolideeritud nädalaaruanne tuletatakse aruandepäeva päevaaruandest) |

4Eurosüsteemi kuu- ja kvartali finantsteave | Avaldatud ja sisemine | Määrused statistiliste andmete esitamise kohta, millele vastavalt RAd andmeid esitavad | Statistiline analüüs |

5Eurosüsteemi konsolideeritud aastabilanss | Avaldatud | Põhikirja artikkel 26.3 | Analüüsi ja tegevuse eesmärgil konsolideeritud aastabilanss |

6Disagregeeritud päevaaruanne TARGET-voogude ja saldode kohta EKPSi jaoks | Sisemine | Puudub | TARGET-tehingute ülevaade EKPSis |

--------------------------------------------------

II LISA

SÕNASTIK

Aktsiad — dividendi kandvad väärtpaberid (ettevõtete aktsiad ning väärtpaberid, mis tõendavad investeeringut aktsiafondi).

Alakurss — väärtpaberi nominaalväärtuse ja hinna vahe, kui hind on nominaalväärtusest madalam.

Amortisatsioon — ülekursi/alakursi või vara väärtuse süstemaatiline vähendamine ajaperioodi jooksul.

Arveldus — toiming, millega kantakse kohustusi seoses rahaliste vahendite või varade ülekandmisega kahe või enama poole vahel. Eurosüsteemi raames toimuvate tehingute mõistes viitab arveldus eurosüsteemisisestest tehingutest tulenevate netosaldode elimineerimisele ning nõuab varade ülekandmist.

Arvelduspäev — väärtuse lõpliku ja pöördumatu üleandmise kajastamise kuupäev asjaomase arveldusasutuse raamatupidamises. Arvelduse ajastus võib olla kohene (reaalajaline), sama päev (päeva lõpp) või kokkulepitud kuupäev pärast kohustuse sõlmimise kuupäeva.

Automatiseeritud väärtpaberilaenude programm (ASLP) — finantsoperatsioon, mis ühendab repo- ja pöördrepotehinguid, kus üldtagatise vastu laenatakse konkreetne tagatis. Kõnealuste laenuandmise ja laenuvõtmise tehingute tulemusena tekib tänu kahe tehingu repokursside erinevusele tulu (st saadud marginaal). Tehingut võib sooritada komitendipõhise programmi alusel, st kõnealust programmi pakkuvat panka käsitletakse lõpliku osapoolena, või agendipõhise programmi alusel, st kõnealust programmi pakkuv pank tegutseb üksnes agendina ning lõplikuks osapooleks on asutus, kellega väärtpaberilaenutehing tehakse.

Eraldised — enne kasumi- või kahjumisummani jõudmist kõrvale pandud summad, mis on ette nähtud mõne teadaoleva või oodatava kohustuse või riski katmiseks, mille maksumust ei saa täpselt kindlaks määrata (vt "Reservid"). Eraldisi tulevaste kohustuste ja kulude tarbeks ei või kasutada varade väärtuse korrigeerimiseks.

Finantskohustus — mis tahes kohustus, mis seisneb juriidilises kohustuses anda teisele ettevõttele üle sularaha või mõnda muud finantsinstrumenti või vahetada teise ettevõttega finantsinstrumente tingimustel, mis võivad olla ebasoodsad.

Finantsvara — mis tahes vara, mis on: i) sularaha või ii) lepinguline õigus saada teiselt ettevõttelt sularaha või mõnda muud finantsinstrumenti või iii) lepinguline õigus vahetada finantsinstrumente teise ettevõttega tingimustel, mis võivad olla soodsad, või iv) teise ettevõtte aktsia.

Intressi tähtpäevatehingud — leping, milles kaks poolt lepivad kokku intressimääras, mis kuulub kindlal tulevasel kuupäeval tasumisele kindla tähtajaga fiktiivselt hoiuselt. Arvelduspäeval peab üks pool maksma teisele kompensatsiooni sõltuvalt lepingulise intressimäära ja turuhinna vahest arvelduspäeval.

Intressifutuur — börsil kaubeldav tähtpäevaleping. Kõnealuse lepingu puhul lepitakse lepingukuupäeval kokku intressimäära instrumendi, näiteks võlakirja, ostu või müügi osas, kusjuures üleandmine antud hinnaga toimub teataval tulevasel kuupäeval. Tavaliselt ei toimu tegelikku üleandmist; leping suletakse üldjuhul enne kokkulepitud tähtpäeva.

(Eri valuutade) intressivahetustehing — lepinguline kokkulepe perioodiliste intressimaksete laekumisi esindavate rahavoogude vahetamiseks vastaspoolega ühes või kahes valuutas.

Kassa-/arvelduspõhine arvestus — raamatupidamispõhimõte, mille kohaselt raamatupidamissündmused kajastatakse arvelduspäeval.

Keskmine maksumus — jätkuva või kaalutud keskmise meetod, millega iga ostu maksumus lisatakse senisele bilansilisele väärtusele, saades uue kaalutud keskmise maksumuse.

Kohustus — ettevõtte minevikus toimunud sündmustest tulenev praegusel hetkel kehtiv võlg, mille täitmine põhjustab eeldatavalt majanduslikku kasu tekitavate ressursside väljavoolu ettevõttest.

Kulumi-/amortisatsiooniarvestuse lineaarmeetod — kulum/amortisatsioon kindlal ajavahemikul määratakse kindlaks, jagades vara maksumuse, millest on maha arvatud selle hinnanguline jääkväärtus, vara hinnangulise kasuliku tööeaga pro rata temporis põhimõttel.

Kustutuspäev — nominaal-/põhiväärtuse täies ulatuses valdajale tasumise tähtaja kuupäev.

Nullväärtpaber — vara, millelt ei maksta kupongiintressi ja millelt saadakse tulu kapitali väärtuse kasvu kaudu, kuna vara lastakse välja või ostetakse alakursiga.

Puhas hind (clean price) — tehinguhind, mis ei sisalda allahinnatud/kogunenud intressi, kuid sisaldab tehingukulusid, mis moodustavad osa hinnast.

Pöördmüügi- ja tagasiostuleping (pöördrepo) — leping, mille alusel sularaha valdaja nõustub ostma vara ja samaaegselt nõustub vara kokkulepitud hinnaga edasi müüma nõudmise korral või pärast kindlaksmääratud aega või teatava ettenägematu asjaolu korral. Mõnikord lepitakse repotehingu osas kokku kolmanda isiku kaudu (kolmepoolne repo).

Pöördtehing — operatsioon, millega keskpank ostab (pöördrepotehing) või müüb (repotehing) tagasiostulepingu alusel vara või teostab krediiditehinguid tagatise vastu.

Rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN-kood) — number, mille on välja andnud asjaomane pädev väljaandjaasutus.

Realiseerimata kasum/kahjum — kasum/kahjum, mis tuleneb varade ümberhindamisest, võrreldes nende korrigeeritud soetusmaksumusega.

Realiseeritud kasum/kahjum — kasum/kahjum, mis tuleneb bilansikirje müügihinna ja selle korrigeeritud maksumuse vahelisest erinevusest.

Reservid — jaotatavast kasumist kõrvale pandud summa, mis ei ole mõeldud bilansipäeval teadaoleva kindla kohustuse, ettenägematu kulu või vara väärtuse oodatava vähenemise katmiseks.

Sidussüsteem — tehnilised infrastruktuurid, kujunduse iseärasused ja menetlused, mis pannakse paika iga riigi reaalajalise brutoarveldussüsteemi ja EKP maksesüsteemi raames või mis moodustavad selle kohandused, ning mille eesmärk on välismaksete töötlemine TARGET süsteemis.

Sisemine tasuvuslävi — hinnaaland, mille juures väärtpaberi arvestuslik väärtus on võrdne tulevase rahavoo hetkeväärtusega.

TARGET — üleeuroopaline automaatne reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem, mis koosneb ühest reaalajalisest brutoarveldussüsteemist (RTGS süsteem) igas RKPs, EKP maksesüsteemist ja sidussüsteemist.

Tehinguhind — poolte vahel lepingu sõlmimisel kokkulepitud hind.

Tehingukulud — kulud, mille seotust konkreetse tehinguga on võimalik tuvastada.

Tekkepõhine arvestus — raamatupidamispõhimõte, mille kohaselt kajastatakse tehingud tehingupäeval.

Turu keskmine hind — väärtpaberi pakutud hinna ja pakkumishinna vaheline keskpunkt, mille aluseks on normaalse suurusega tehingute noteeringud tunnustatud turutegijate või tunnustatud kauplemisbörside poolt, mida kasutatakse kvartaalses ümberhindlusmenetluses.

Turu keskmine kurss — EKP päevased kontsentratsioonikursid kell 14.15, mida kasutatakse kvartaalses ümberhindlusmenetluses.

Turuhind — kulla, välisvaluuta või väärtpaberiinstrumendi noteeritud hind, mis tavaliselt ei hõlma kogunenud ega allahinnatud intressi ametlikul börsil, näiteks väärtpaberibörsil, või mitteametlikul turul, näiteks vabavahetusturul.

Tähtpäevatehingud väärtpaberitega — börsivälised lepingud, millega lepitakse kokku intressimäära instrumendi (tavaliselt võlakirja või veksli) lepingukuupäeval toimuva ostu või müügi osas antud hinnaga, kusjuures üleandmine toimub teataval tulevasel kuupäeval.

Vara — ettevõtte käsutatav varasematest sündmustest tulenev ressurss, millest oodatakse ettevõttele tulevikus majanduslikku kasu.

Välisvaluuta positsioon — netopositsioon vastavas valuutas. Käesoleva mõiste tähenduses käsitletakse Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikuid (SDR) eraldi valuutana.

Välisvääringu tähtpäevatehing — leping, millega lepitakse ühel päeval kokku teatava välisvaluutas nomineeritud summa suunatud ostu või müügi osas teatud hinnaga teise, tavaliselt sisevääringu eest, kusjuures summa kuulub üleandmisele konkreetsel tulevasel kuupäeval vähemalt kaks pangapäeva pärast lepingukuupäeva. Kõnealune tähtpäevatehingu kurss koosneb kehtivast hetkekursist pluss/miinus kokkulepitud üle-/alakurss.

Vääringute vahetustehing — ühe valuuta samaaegne ostu/müügi hetketehing sularahas teise valuuta eest (short leg) ja kõnealuse valuuta sama summa ostu/müügi tähtpäevatehing teise valuuta eest (long leg).

Ülekurss — väärtpaberi nominaalväärtuse ja hinna vahe, kui hind on nominaalväärtusest kõrgem.

Ümberhindluskontod — bilansikontod vara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse ja perioodi lõpu turuhinnaga ümberhindamise vahelise väärtuse erinevuse kajastamiseks, kui viimane on varade puhul esimesest kõrgem, ja kui viimane on kohustuste puhul esimesest madalam. Need hõlmavad erinevusi hinnanoteeringutes ja/või börsi vahetuskurssides.

--------------------------------------------------

III LISA

MAJANDUSLIKU MEETODI KIRJELDUS

1. Kauplemispäeva põhine arvestus i) välisvaluutatehingute ja ii) väärtpaberite ostu ja müügi puhul (tavaline meetod)

Tehingud kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäeval. Arvelduspäeval bilansivälised raamatupidamiskanded storneeritakse ja tehingud kajastatakse bilansikontodel.

Välisvaluutapositsiooni ja/või väärtpaberipositsiooni muudetakse kauplemispäeval. Sellest tingitult arvutatakse ja kirjendatakse netomüügist tulenev realiseeritud kasum ja kahjum samuti kauplemispäeval. Välisvaluuta ostu netosumma mõjutab valuutapositsiooni keskmist maksumust ja väärtpaberiost mõjutab kõnealuse väärtpaberi keskmist hinda kauplemispäeval.

2. Kogunenud intressi, sealhulgas üle- või alakursi igapäevane kirjendamine

Välisvaluutas noteeritud finantsinstrumentide kogunenud intressi, üle- või alakurssi arvutatakse ja kirjendatakse iga päev, tegelikust rahavoost sõltumatult. See tähendab, et kõnealuse kogunenud intressi kirjendamine mõjutab välisvaluuta positsiooni, vastupidiselt sellele, kui intress üksnes laekub või tasutakse [1].

1 (majanduslik arvestus):

Majandusliku arvestuse teostamiseks on määratletud kaks meetodit:

- "tavaline meetod" ja

- "alternatiivne meetod".

"Alternatiivne meetod" hõlmab järgmisi omadusi: vastupidiselt "tavalisele meetodile" ei toimu hilisemal kuupäeval arveldamisele kuuluvate lepinguliste tehingute igapäevast bilansivälist kirjendamist. Realiseeritud kasumi kajastamine ja uute keskmiste kulude (välisvaluuta ostu korral) ja keskmiste hindade (väärtpaberite ostu korral) arvutamist teostatakse arvelduspäeval [2].

Tehingute puhul, milles on kokku lepitud ühel aastal, kuid mille tähtaeg on järgneval aastal, toimub kasumi kajastamine vastavalt "tavalisele meetodile". See tähendab, et realiseeritud müügilaekumised mõjutavad selle aasta kasumiaruannet, mille jooksul tehingu osas kokku lepiti ja ost muudab hoiuse keskmist kurssi/hinda sellel aastal, millal tehingus kokku lepiti. Bilansivälised kirjed ei ole siiski vajalikud.

Järgmine tabel näitab iseseisvate välisvaluutainstrumentide ja väärtpaberite jaoks väljatöötatud kahe metoodika peamisi omadusi.

KAUPLEMISPÄEVA ARVESTUS |

Tavaline meetod | Alternatiivne meetod |

FXhetketehingud — käsitlemine aasta jooksul

FX ostud kajastatakse bilansiväliselt kauplemispäeval ja need mõjutavad valuutapositsiooni keskmist maksumust alates sellest kuupäevast | FX ostud kajastatakse bilansis arvelduspäeval ja need mõjutavad valuutapositsiooni keskmist maksumust alates sellest kuupäevast |

Müügist tulenev kasum ja kahjum loetakse realiseerituks tehingu-/kauplemispäeval. Arvelduspäeval bilansivälised kirjed storneeritakse ja tehakse bilansikanded | Müügist tulenev kasum ja kahjum loetakse realiseerituks arvelduspäeval. Kauplemispäeval bilansis raamatupidamiskandeid ei tehta |

FXtähtpäevatehingud — käsitlemine aasta jooksul

Käsitletakse samamoodi, nagu eespool hetketehingute puhul, kajastades tehingud hetkekursiga | FX ostud kajastatakse bilansiväliselt tehingu hetketehingu kuupäeval ja need mõjutavad välisvaluutapositsiooni keskmist maksumust alates sellest kuupäevast ja tehingu hetkekursiga FX müügid kajastatakse bilansiväliselt tehingu hetketehingu kuupäeval. Kasum ja kahjum loetakse realiseerituks hetketehingu kuupäeval. Arvelduspäeval bilansivälised kirjed storneeritakse ja tehakse bilansikirjed Perioodilõpu käsitluse kohta vt allpool FX hetke- ja tähtpäevatehingute alt, mis ületavad perioodi lõpu |

FX hetke- ja tähtpäevatehingud, mis on alustatud aastal 1, kui hetketehingu kuupäev on aastal 2

Erikäsitlus ei ole vajalik, sest tehingud kajastatakse kauplemispäeval, kasum ja kahjum kajastatakse sellel kuupäeval | Tuleb käsitleda nagu "tavalise meetodi" puhul: FX müügid kajastatakse bilansiväliselt aastal 1, et kajastada FX realiseeritud kasumit/kahjumit aruandeaastal, kui tehingus kokku lepitiFX ostud kajastatakse bilansiväliselt aastal 1 ja need mõjutavad valuutapositsiooni keskmist maksumust alates sellest kuupäevastValuutapositsiooni aastalõpu ümberhindamisel tuleb arvestada netoostusid/-müüke, mille hetketehingu kuupäev on järgmisel aruandeaastal |

Intressifutuurid välisvaluutas

Välisvaluutas nomineeritud kõikumise marginaalid mõjutavad välisvaluutapositsiooni igapäevaselt (kui neid on). Kasum ja kahjum loetakse realiseerituks samuti igapäevaselt. | Sama lahendus, nagu on kirjeldatud "Tavalise meetodi" all |

Väärtpaberitehingud — käsitlemine aasta jooksul

Ostud ja müügid kajastatakse bilansiväliselt kauplemispäeval. Kasum ja kahjum kajastatakse samuti samal kuupäeval ning mõju keskmisele maksumusele avaldub kauplemispäeval. Arvelduspäeval bilansivälised kirjed storneeritakse ja tehakse bilansikirjed (st sama käsitlus nagu FX hetketehingute puhul) | Kõik tehingud kajastatakse arvelduspäeval (kuid perioodilõpu käsitlust vt allpool). Järelikult kajastatakse mõju keskmisele soetusmaksumusele (ostude korral) ja kasum/kahjum (müügi korral) arvelduspäeval |

Väärtpaberitehingud, mis on alustatud aastal 1, kui hetketehingu kuupäev on aastal 2

Erikäsitlus ei ole vajalik, sest tehingud ja mõjud on juba kauplemispäeval kajastatud | Realiseeritud kasum ja kahjum kajastatakse aastal 1 aasta lõpus (st sama käsitlus nagu FX hetketehingute puhul). Ostud mõjutavad keskmise kursi arvutamist ning need kaasatakse aastalõpu ümberhindlusprotsessi |

2 (kogunenud intresside/üle- või alakursi igapäevane kirjendamine):

Allpool toodud tabelis on esitatud kogunenud summade igapäevase kajastamise mõju välisvaluutapositsioonile (nt intressikohustused ja amortiseeritud üle-/alakursid):

KOGUNENUD INTRESSI IGAPÄEVANE KAJASTAMINE (MAJANDUSLIKU MEETODI OSANA)

Välisvaluutas nomineeritud instrumentidelt kogunenud summad arvutatakse ja kajastatakse igapäevaselt päeva turu keskmise vahetuskursiga

Mõju välisvaluutapositsioonile

Kogunenud summad mõjutavad välisvaluutapositsiooni kajastamise ajal ja neid hiljem ei storneerita. Kogunenud summad klaaritakse, kui toimub tegelik sularaha laekumine või maksmine. Arvelduspäeval puudub seega mõju välisvaluutapositsioonile, sest kogunenud summad on arvestatud juba positsioonis, mida hinnatakse ümber perioodilisel ümberhindamisel

[1] Kogunenud summade arvestamiseks on kaks erinevat meetodit. Esimene meetod on "kalendripäeva meetod", mille puhul kajastatakse kogunenud summad igal kalendripäeval, olenemata sellest, kas tegu on nädalavahetuse, riigipüha või pangapäevaga. Teine meetod on "pangapäeva meetod", mille puhul kogunenud summad kajastatakse üksnes pangapäevadel. Meetodi valiku osas ei ole eelistusi. Kui aasta viimane päev ei ole pangapäev, tuleb see kummagi põhimõtte rakendamisel kogunenud summade arvutamisse kaasata.

[2] Välisvääringu tähtpäevatehingute puhul muudetakse valuutapositsiooni hetketehingu kuupäeval (st tavaliselt kauplemispäev pluss kaks päeva).

--------------------------------------------------

IV LISA

BILANSI KOOSTAMIS- JA HINDAMISEESKIRJAD

VARAD

Bilansikirje | Bilansikirjete sisu liigitus | Hindamispõhimõte | Reguleerimisala | |

| | |

1. | 1. | Kuld ja kulla nõuded | Füüsiline kuld (st kangid, mündid, tahvlid, kamakad) hoiul või "teel". Mittefüüsiline kuld, näiteks saldod kulla jooksevkontodel pangas (kollektiivkontod), tähtajahoiused ja nõuded kulla saamiseks, mis tulenevad järgmistest tehingutest: kullasisalduse muutmine ja kulla vahetustehingud asukoha või puhtuse alusel, kui väljaandmise ja laekumise vahel on üle ühe pangapäeva | Turuväärtus | Kohustuslik |

2. | 2. | Välisvaluutas nomineeritud nõuded mitte-euroala residentide vastu | Välisvaluutas nomineeritud nõuded väljaspool euroala asuvate vastaspoolte vastu (sealhulgas rahvusvahelised ja riigiülesed asutused ja keskpangad väljaspool euroala) | | |

2.1. | 2.1. | Nõuded Rahvusvahelisele Valuutafondile | a)Arveldusõigused reservkvoodi piires (neto)Riigi kvoot miinus Rahvusvahelise Valuutafondi käsutuses olevad saldod eurodes. (Rahvusvahelise Valuutafondi konto nr 2 (eurokonto halduskulude jaoks) võib kaasata sellesse positsiooni või kirje "Eurodes nomineeritud võlad mitte-euroala residentidele" alla) | a)Arveldusõigused reservkvoodi piires (neto)Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel | Kohustuslik |

b)Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikudEriarveldusühikute positsioonid (bruto) | b)Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikudNominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel | Kohustuslik |

c)Muud nõudedÜldised laenuvõtmise kokkulepped, erilaenukokkulepete kohased laenud, hoiused subsideeritud pikaajalise krediidiliini (PRGF) raames | c)Muud nõudedNominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel | Kohustuslik |

2.2. | 2.2. | Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad | a)Saldod pankades väljaspool euroalaArvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud | a)Saldod pankades väljaspool euroalaNominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel | Kohustuslik |

b)Väärtpaberiinvesteeringud (välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid aktivakirjel "Muud finantsvarad") väljaspool euroalaMitte-euroala residentide emiteeritud likviidsed vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturuväärtpaberid | b)Väärtpaberid (likviidsed)Turuhind ja valuuta turukurss | Kohustuslik |

c)Võõrlaenud (hoiused)Laenud mitte-euroala residentidele ning mitte-euroala residentide emiteeritud mittelikviidsed väärtpaberid (välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid aktivakirjel "Muud finantsvarad") | c)VõõrlaenudHoiused nominaalväärtusega, mittelikviidsed väärtpaberid soetusmaksumuses; mõlemad ümberarvestatuna valuuta turukursiga | Kohustuslik |

d)Muud võõrvaradEuroalavälised pangatähed ja mündid | d)Muud võõrvaradNominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel | Kohustuslik |

3. | 3. | Välisvaluutas nomineeritud nõuded euroala residentide vastu | a)VäärtpaberidLikviidsed vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturuväärtpaberid (välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid aktivakirjel "Muud finantsvarad") | a)Väärtpaberid (likviidsed)Turuhind ja valuuta turukurss | Kohustuslik |

b)Muud nõudedMittelikviidsed väärtpaberid (välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid aktivakirjel "Muud finantsvarad"), laenud, hoiused, pöördrepotehingud, mitmesugused laenud | b)Muud nõudedHoiused nominaalväärtusega, mittelikviidsed väärtpaberid soetusmaksumuses; mõlemad ümberarvestatuna valuuta turukursiga | Kohustuslik |

4. | 4. | Eurodes nomineeritud nõuded mitte-euroala residentide vastu | | | |

4.1. | 4.1. | Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud | a)Saldod pankades väljaspool euroalaArvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud Eurodes nomineeritud väärtpaberite haldusega seotud pöördrepotehingud | a)Saldod pankades väljaspool euroalaNominaalväärtus | Kohustuslik |

b)Väärtpaberiinvesteeringud (välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid aktivakirjel "Muud finantsvarad") väljaspool euroalaMitte-euroala residentide emiteeritud likviidsed vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturuväärtpaberid | b)Likviidsed väärtpaberidTuruhind | Kohustuslik |

c)Laenud väljaspool euroalaLaenud mitte-euroala residentidele ning mitte-euroala residentide emiteeritud mittelikviidsed väärtpaberid | c)Laenud väljaspool euroalaHoiused nominaalväärtusega, mittelikviidsed väärtpaberid soetusmaksumuses | Kohustuslik |

d)Väljaspool euroala asuvate isikute emiteeritud väärtpaberidRiigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Investeerimispanga, emiteeritud väärtpaberid, olenemata nende geograafilisest asukohast | d)Väljaspool euroala asuvate isikute emiteeritud väärtpaberidTuruhind | Kohustuslik |

4.2. | 4.2. | ERM II laenudest tulenevad nõuded | Laenuandmine vastavalt ERM II tingimustele | Nominaalväärtus | Kohustuslik |

5. | 5. | Rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes nomineeritud laenud euroala krediidiasutustele | Punktid 5.1 kuni 5.5: tehingud vastavate rahapoliitika instrumentide kohaselt, nagu kirjeldatud dokumendis "Ühtne rahapoliitika euroalal: üldine dokumentatsioon eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta" | | |

5.1. | 5.1. | Põhilised refinantseerimistoimingud | Regulaarsed iganädalased likviidsust andvad ja üldjuhul kahenädalase tähtajaga pöördtehingud | Nominaalväärtus või (repo) maksumus | Kohustuslik |

5.2. | 5.2. | Pikemaajalised refinantseerimistoimingud | Regulaarsed igakuised likviidsust andvad ja üldjuhul kolmekuulise tähtajaga pöördtehingud | Nominaalväärtus või (repo) maksumus | Kohustuslik |

5.3. | 5.3. | Tasanduse pöördtehingud | Pöördtehingud, mis on tehtud tasandamise eesmärgil eritehingutena | Nominaalväärtus või (repo) maksumus | Kohustuslik |

5.4. | 5.4. | Struktuursed pöördtehingud | Pöördtehingud, mille eesmärgiks on eurosüsteemi struktuurse positsiooni korrigeerimine finantssektori suhtes | Nominaalväärtus või (repo) maksumus | Kohustuslik |

5.5. | 5.5. | Laenamise püsivõimalus | Kindlaksmääratud intressiga üleöölikviidsusvõimalus heakskiidetud tagatise vastu (püsivõimalus) | Nominaalväärtus või (repo) maksumus | Kohustuslik |

5.6. | 5.6. | Lisatagatise nõuetega seotud laenud | Krediidiasutustele antav täiendav laen, mis tuleneb alusvarade väärtuse tõusust seoses kõnealustele krediidiasutustele antud muu laenuga | Nominaalväärtus või maksumus | Kohustuslik |

6. | 6. | Muud eurodes nomineeritud nõuded euroala krediidiasutuste vastu | Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud seoses väärtpaberiportfellide haldusega, mis on aktivakirjel "Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid" (sealhulgas tehingud, mis tulenevad euroala varasemate valuutareservide ümberkujundamisest) ja muud nõuded. Korrespondentkontod välismaistes euroala krediidiasutustes. Muud nõuded ja tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega. Nõuded, mis tulenevad RKP algatatud rahapoliitika operatsioonidest enne eurosüsteemiga ühinemist | Nominaalväärtus või maksumus | Kohustuslik |

7. | 7. | Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid | Eurodes nomineeritud likviidsed väärtpaberid (rahapoliitikaga seonduvad või selleks otstarbeks sobivad, välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid aktivakirjel "Muud finantsvarad"): tehingutega soetatud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid (sealhulgas valitsussektori väärtpaberid EMU-eelsest ajast); tasandustoimingute eesmärgil ostetud EKP võlakirjad | Turuhind | Kohustuslik |

8. | 8. | Eurodes nõuded valitsussektori vastu | EMU-eelsed nõuded valitsussektori vastu (mittelikviidsed väärtpaberid, laenud) | Hoiused/laenud nominaalväärtusega, mittelikviidsed väärtpaberid soetusmaksumuses | Kohustuslik |

— | 9. | Eurosüsteemisisesed nõuded+ | | | |

— | 9.1. | Kapitaliosalus EKPs+ | Üksnes RKP bilansikirje EKP kapitaliosa igas RKPs vastavalt asutamislepingule ja vastavale võtmekapitalile ja kapitaliosakutele põhikirja artikli 49.2 kohaselt | Maksumus | Kohustuslik |

— | 9.2. | Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed nõuded+ | Üksnes RKP bilansikirje Eurodes nomineeritud nõuded EKP vastu seoses välisvaluutareservide algse (ja täiendava) üleandmisega asutamislepingu sätete alusel | Nominaalväärtus (miinus nõude loovutamine) | Kohustuslik |

— | 9.3. | EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud nõuded+ | Üksnes EKP bilansikirje. EKP võlakirjadega seotud kompensatsioonilepingust tulenevalt RKPde poolt emiteeritud lihtvekslid | Nominaalväärtus | Kohustuslik |

— | 9.4. | Netonõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis+ | RKPde jaoks: pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud netonõue (st sealhulgas EKP pangatähtede emissiooniga seotud eurosüsteemisisesed saldod), kompensatsioonisumma ja seda tasakaalustav raamatupidamiskanne vastavalt otsusele EKP/2001/16 osalevate liikmesriikide RKPde majandusaasta 2002 emissioonitulu jaotamise kohta. EKP jaoks: EKP pangatähtede emissiooniga seotud nõue vastavalt 6. detsembri 2001. aasta otsusele EKP/2001/15euro pangatähtede väljalaskmise kohta | Nominaalväärtus | Kohustuslik |

— | 9.5. | Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)+ | a)Netonõuded, mis tulenevad TARGET-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma (vt ka passivakirjet "Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)") | a)Nominaalväärtus | Kohustuslik |

b)Ühendatava ja ümberjaotatava emissioonitulu vahest tulenev nõue. Asjakohane üksnes ajavahemikul alates emissioonitulu kirjendamisest aastalõpu menetluste käigus kuni sellega arveldamiseni iga aasta jaanuari viimasel pangapäeval | b)Nominaalväärtus | Kohustuslik |

c)Muud tekkida võivad eurosüsteemisisesed nõuded, sealhulgas EKP euro pangatähtedelt laekunud kasumi vahepealne jaotamine RKPdele | c)Nominaalväärtus | Kohustuslik |

9. | 10. | Arveldused teel | Arvelduskontode saldod (nõuded), sealhulgas kogumisel tšekid teel | Nominaalväärtus | Kohustuslik |

9. | 11. | Muud varad | | | |

9. | 11.1. | Euroala mündid | Euro mündid, kui RKP ei ole seaduslik emitent | Nominaalväärtus | Kohustuslik |

9. | 11.2. | Materiaalne ja immateriaalne põhivara | Maa ja ehitised, mööbel ja sisseseade (sealhulgas arvutiseadmed), tarkvara | Maksumus miinus kulum | Soovituslik |

Kuluminormid: arvutid ja seonduv riist-/tarkvara ja mootorsõidukid:4 aastathoone sisseseade, mööbel ja seadmestik:10 aastathoone ja kapitaliseeritud (kapitaal)remondikulud:25 aastat | |

Kulude kapitaliseerimine: piiritletud (ilma käibemaksuta alla 10000 EUR: ei kapitaliseerita) | |

9. | 11.3. | Muud finantsvarad | Aktsiad, kapitaliosalused ja investeeringud tütarettevõtetesse. Pensionifondide ja töötuskindlustusskeemidega seotud investeerimisportfellid. Väärtpaberid, mida hoitakse põhikirjajärgsete nõuete ja sihtotstarbelise investeerimistegevusega seoses, mida teostavad RKPd enda arvel, näiteks kapitalile ja reservidele vastava märgistatud portfelli haldus ja püsiinvesteeringuna hoitava märgistatud portfelli haldus (finantspõhivara). Pöördrepotehingud krediidiasutustega seoses väärtpaberiportfellide haldusega selle kirje all | a)Likviidsed aktsiadTuruväärtus | Soovituslik |

b)Kapitaliosalused ja mittelikviidsed aktsiadMaksumus | Soovituslik |

c)Investeering tütarettevõtetesse või olulised osalusedPuhasväärtus | Soovituslik |

d)Väärtpaberid (likviidsed)Turuväärtus | Soovituslik |

e)Mittelikviidsed väärtpaberidMaksumus | Soovituslik |

f)FinantspõhivaraMaksumus | Soovituslik |

Üle-/alakurss amortiseeritakse. Üksikasjalikud eeskirjad aktsiate kohta on sätestatud käesoleva suunise artiklis 9 | |

9. | 11.4. | Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused | Välisvääringu tähtpäevatehingute, vääringute vahetustehingute, intressifutuuride, finantsvahetustehingute, intressi tähtpäevatehingute väärtuse hindamise tulemused | Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon valuuta turukursiga | Kohustuslik |

9. | 11.5. | Viitlaekumised ja ettemakstud kulud | Aruandeperioodile omistatav tulu, mis ei kuulu laekumisele aruandeperioodil. Ettemakstud kulud ja väljamakstud kogunenud intress | Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel | Kohustuslik |

9. | 11.6. | Mitmesugused muud varad | Ettemaksed, laenud, muud vähemtähtsad kirjed. Ümberhindluse vahekontod (ainult bilansikirje aasta jooksul: realiseerimata kahjum ümberhindluspäevadel aasta jooksul, mis ei ole kaetud vastavate ümberhindluskontodega passivakirjel "Ümberhindluskontod"). Usalduslaenud. Klientide kullahoiustega seotud investeeringud. Riigi rahaühikutes (euroala) nomineeritud mündid | Nominaalväärtus/maksumus | Soovituslik |

Ümberhindluse vahekontodÜmberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel | Ümberhindluse vahekontod:kohustuslik |

Klientide kullaga seotud investeeringudTuruväärtus | Klientide kullahoiustega seotud investeeringud:kohustuslik |

— | 12. | Aruandeaasta kahjum | | Nominaalväärtus | Kohustuslik |

Bilansikirje | Bilansikirjete sisu liigitus | Hindamispõhimõte | Reguleerimisala | |

| | |

1. | 1. | Ringluses olevad pangatähed | Euro pangatähed, pluss/miinus pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud korrigeerimiste summa. | Nominaalväärtus | Kohustuslik |

2. | 2. | Rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes nomineeritud võlad euroala krediidiasutustele | Punktid 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.5: hoiused eurodes, nagu kirjeldatud dokumendis "Ühtne rahapoliitika euroalal: üldine dokumentatsioon eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta" | | |

2.1. | 2.1. | Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks) | Vastavalt põhikirjale kohustuslike reservide nõudega finantseerimisasutuste nimekirja kuuluvate krediidiasutuste eurokontod. Käesolev kirje sisaldab peamiselt kontosid, mida kasutatakse miinimumreservide hoidmiseks | Nominaalväärtus | Kohustuslik |

2.2. | 2.2. | Hoiustamise püsivõimalus | Kindlaksmääratud intressiga üleööhoiused (püsivõimalus) | Nominaalväärtus | Kohustuslik |

2.3. | 2.3. | Tähtajalised hoiused | Kogumine likviidsuse neelamise eesmärgil seoses tasandustoimingutega | Nominaalväärtus | Kohustuslik |

2.4. | 2.4. | Tasanduse pöördtehingud | Rahapoliitikaga seotud tehingud likviidsuse neelamiseks | Nominaalväärtus või (repo) maksumus | Kohustuslik |

2.5. | 2.5. | Lisatagatise nõuetega seotud hoiused | Krediidiasutuste hoiused, mis tulenevad varade väärtuse langemisest seoses kõnealustele krediidiasutustele antud laenudega. | Nominaalväärtus | Kohustuslik |

3. | 3. | Muud eurodes nomineeritud võlad euroala krediidiasutustele | Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega väärtpaberiportfellide haldamiseks aktivakirjel "Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid". Muud tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega. Ei sisalda krediidiasutuste arvelduskontosid | Nominaalväärtus või (repo) maksumus | Kohustuslik |

4. | 4. | Emiteeritud võlakirjad | Üksnes EKP bilansikirje (RKPde puhul ülemineku bilansikirje). Võlakirjad, nagu kirjeldatud dokumendis "Ühtne rahapoliitika euroalal: üldine dokumentatsioon eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta". Nullväärtpaber, mis on emiteeritud likviidsuse neelamise eesmärgil | Nominaalväärtus | Kohustuslik |

5. | 5. | Eurodes nomineeritud kohustused muudele euroala residentidele | | | |

5.1. | 5.1. | Valitsussektor | Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmisel väljamakstavad hoiused | Nominaalväärtus | Kohustuslik |

5.2. | 5.2. | Muud kohustused | Personali, firmade ja klientide (sealhulgas finantsasutused, mis on kohustusliku reservi kohustusest vabastatute nimekirjas — vt passivakirje 2.1) jne arvelduskontod; tähtajalised hoiused, nõudmisel väljamakstavad hoiused | Nominaalväärtus | Kohustuslik |

6. | 6. | Eurodes nomineeritud võlad mitte-euroala residentidele | Teiste pankade, keskpankade, rahvusvaheliste/riigiüleste asutuste (sealhulgas Euroopa Ühenduste Komisjoni) arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmisel väljamakstavad hoiused (sealhulgas maksmise kontod ja reservi juhtimise kontod): teiste hoiustajate arvelduskontod. Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega eurodes nomineeritud väärtpaberite haldamiseks. Mitteosalevate RKPde TARGET-kontode saldod | Nominaalväärtus või (repo) maksumus | Kohustuslik |

7. | 7. | Välisvaluutas nomineeritud võlad euroala residentidele | Arvelduskontod, repotehingute võlad; tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavad investeerimistehingud | Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel | Kohustuslik |

8. | 8. | Välisvaluutas nomineeritud võlad mitte-euroala residentidele | | | |

8.1. | 8.1. | Hoiused, saldod ja muud kohustused | Arvelduskontod. Repotehingute võlad; tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavad investeerimistehingud | Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel | Kohustuslik |

8.2. | 8.2. | ERM II laenudest tulenevad kohustused | Laenuvõtmine vastavalt ERM II tingimustele | Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel | Kohustuslik |

9. | 9. | Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud eriarveldusühikute vastaskirje | Eriarveldusühikutes nomineeritud kirje, mis näitab vastavale riigile/RKPle algselt eraldatud SDR-ide summat | Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud turukursi alusel | Kohustuslik |

— | 10. | Eurosüsteemisisesed kohustused+ | | | |

— | 10.1. | Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed kohustused+ | Üksnes EKP bilansikirje (eurodes nomineeritud) | Nominaalväärtus | Kohustuslik |

— | 10.2. | EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud kohustused+ | Üksnes RKP bilansikirje. EKP võlakirjadega seotud kompensatsioonilepingust tulenevalt EKPle emiteeritud lihtvekslid | Nominaalväärtus | Kohustuslik |

— | 10.3. | Netokohustused seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis+ | Üksnes RKP bilansikirje. RKPde jaoks: pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud netokohustus, st sealhulgas EKP pangatähtede emissiooniga seotud eurosüsteemisisesed saldod, kompensatsioonisumma ja seda tasakaalustav raamatupidamiskanne vastavalt otsusele EKP/2001/16 osalevate liikmesriikide RKPde majandusaasta 2002 emissioonitulu jaotamise kohta | Nominaalväärtus | Kohustuslik |

— | 10.4. | Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)+ | a)Netokohustused, mis tulenevad TARGET-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma (vt ka aktivakirjet "Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)") | a)Nominaalväärtus | Kohustuslik |

b)Ühendatava ja ümberjaotatava emissioonitulu vahest tulenev kohustus. Asjakohane üksnes ajavahemikul alates emissioonitulu kirjendamisest aastalõpu menetluste käigus kuni sellega arveldamiseni iga aasta jaanuari viimasel pangapäeval | b)Nominaalväärtus | Kohustuslik |

c)Muud tekkida võivad eurosüsteemisisesed kohustused, sealhulgas EKP euro pangatähtedelt laekunud kasumi vahepealne jaotamine riikide RKPdele | c)Nominaalväärtus | Kohustuslik |

10. | 11. | Arveldused teel | Arvelduskontode saldod (kohustused), sealhulgas žiiroülekanded teel | Nominaalväärtus | Kohustuslik |

10. | 12. | Muud kohustused | | | |

10. | 12.1. | Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused | Välisvääringu tähtpäevatehingute, vääringute vahetustehingute, intressifutuuride, finantsvahetustehingute, intressi tähtpäevatehingute väärtuse hindamise tulemused | Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon valuuta turukursiga | Kohustuslik |

10. | 12.2. | Viitvõlad ja ettemakstud tulud | Tulevasel perioodil tasumisele kuuluv kulu, mis on seotud aruandeperioodiga. Aruandeperioodil laekunud, kuid tulevase perioodiga seotud tulu | Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel | Kohustuslik |

10. | 12.3. | Mitmesugused muud kohustused | Maksude (vahe)kontod. (Välisvaluuta) krediidi- või tagatiskontod. Repotehingud krediidiasutustega seoses samaaegsete pöördrepotehingutega väärtpaberiportfellide haldamiseks aktivakirjel "Muud finantsvarad". Muud kohustuslikud hoiused peale reservihoiuste. Muud vähemtähtsad kirjed. Jooksvad laekumised (jaotamata netokasum), eelnenud aasta kasum (enne jaotamist). Usalduskohustused. Klientide kullahoiused. Ringluses olevad mündid, juhul kui RKP on seaduslik emitent. Ringluses olevad pangatähed, mis on nomineeritud (euroala) riigi rahaühikutes, mis ei ole enam seaduslikud maksevahendid, kuid on endiselt ringluses, kui need ei kajastu passivakirjel "Eraldised" | Nominaalväärtus või (repo) maksumus | Soovituslik |

Klientide kullahoiusedTuruväärtus | Klientide kullahoiused:kohustuslik |

10. | 13. | Eraldised | Pensionide, valuutavahetus- ja hinnariski ja muude kulude katteks (nt oodatud (tulevased) kulutused), eraldised (euroala) riigi rahaühikute katteks, mis ei ole enam seaduslikud maksevahendid, kuid on endiselt ringluses, kui kõnealused pangatähed ei kajastu passivakirjel "Muud kohustused/Mitmesugused muud kohustused". RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt põhikirja artiklile 49.2 konsolideeritakse vastavate summadega, mis on avaldatud aktivakirjel 9.1+ | Maksumus/nominaalväärtus | Soovituslik |

11. | 14. | Ümberhindluskontod | Hinnakõikumistega seotud ümberhindluskontod (kulla, eurodes nomineeritud igat liiki väärtpaberite, välisvaluutas nomineeritud igat liiki väärtpaberite, intressiriski derivatiividega seotud turu väärtuse hindamisest tulenevate erinevuste jaoks); valuutakursi kõikumistega seotud ümberhindluskontod (iga valuuta netopositsiooni kohta, sealhulgas vääringute vahetus-/ tähtpäevatehingud ja SDR-id). RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt põhikirja artiklile 49.2 konsolideeritakse vastavate summadega, mis on avaldatud aktivakirjel 9.1+ | Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel | Kohustuslik |

12. | 15. | Kapital ja reservid | | | |

12. | 15.1. | Kapital | Sissemakstud kapital. (EKP kapital konsolideeritakse osalevate RKPde kapitaliosadega) | Nominaalväärtus | Kohustuslik |

12. | 15.2. | Reservid | Kohustuslikud reservid ja muud reservid. RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt põhikirja artiklile 49.2 konsolideeritakse vastavate summadega, mis on avaldatud aktivakirjel 9.1+. | Nominaalväärtus | Kohustuslik |

10. | 16. | Aruandeaasta kasum | | Nominaalväärtus | Kohustuslik |

--------------------------------------------------

V LISA

Eurosüsteemi konsolideeritud nädalaaruanne: pärast kvartali lõppu avaldamiseks kasutatav skeem

Summad/vahesummad ei pruugi ümardamise tõttu klappida.

(miljonites eurodes) |

Varad | Bilanss … seisuga | Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mis tuleneb |

| | | tehingutest | ümberhindamistest |

1. | Kuld ja kulla nõuded | | |

2. | Välisvaluutas nomineeritud nõuded mitte-euroalaresidentide vastu | | | |

2.1. | Nõuded Rahvusvahelisele Valuutafondile | | | |

2.2. | Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad | | | |

3. | Välisvaluutas nomineeritud nõuded euroala residentide vastu | | | |

4. | Eurodes nomineeritud nõuded mitte-euroala residentide vastu | | | |

4.1. | Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud | | | |

4.2. | ERM II laenudest tulenevad nõuded | | | |

5. | Rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes nomineeritud laenud euroala krediidiasutustele | | | |

5.1. | Põhilised refinantseerimistoimingud | | | |

5.2. | Pikemaajalised refinantseerimistoimingud | | | |

5.3. | Tasanduse pöördtehingud | | | |

5.4. | Struktuursed pöördtehingud | | | |

5.5. | Laenamise püsivõimalus | | | |

5.6. | Lisatagatise nõuetega seotud laenud | | | |

6. | Muud eurodes nomineeritud nõuded euroala krediidiasutuste vastu | | | |

7. | Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid | | | |

8. | Eurodes nõuded valitsussektori vastu | | | |

9. | Muud varad | | | |

Varad kokku | | | |

Kohustused | Bilanss … seisuga | Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mis tuleneb |

| | | tehingutest | ümberhindamistest |

1. | Ringluses olevad pangatähed | | |

2. | Rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes nomineeritud võlad euroala krediidiasutustele | | | |

2.1. | Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks) | | | |

2.2. | Hoiustamise püsivõimalus | | | |

2.3. | Tähtajalised hoiused | | | |

2.4. | Tasanduse pöördtehingud | | | |

2.5. | Lisatagatise nõuetega seotud hoiused | | | |

3. | Muud eurodes nomineeritud võlad euroala krediidiasutustele | | | |

4. | Emiteeritud võlakirjad | | | |

5. | Eurodes nomineeritud kohustused muudele euroala residentidele | | | |

5.1. | Valitsussektor | | | |

5.2. | Muud kohustused | | | |

6. | Eurodes nomineeritud võlad mitte-euroala residentidele | | | |

7. | Välisvaluutas nomineeritud võlad euroala residentidele | | | |

8. | Välisvaluutas nomineeritud võlad mitte-euroala residentidele | | | |

8.1. | Hoiused, saldod ja muud kohustused | | | |

8.2. | Hoiused, saldod ja muud kohustused | | | |

9. | Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud eriarveldusühikute vastaskirje | | | |

10. | Muud kohustused | | | |

11. | Ümberhindluskontod | | | |

12. | Kapital ja reservid | | | |

Kohustused kokku | | | |

--------------------------------------------------

VI LISA

Eurosüsteemi konsolideeritud nädalaaruanne: kvartali jooksul avaldamiseks kasutatav skeem

Summad/vahesummad ei pruugi ümardamise tõttu klappida.

(miljonites eurodes) |

Varad | Bilanss … seisuga | Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mis tuleneb tehingutest |

| |

1. | Kuld ja kulla nõuded |

2. | Välisvaluutas nomineeritud nõuded mitte-euroala residentide vastu | |

2.1. | Nõuded Rahvusvahelisele Valuutafondile | |

2.2. | Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad | |

3. | Välisvaluutas nomineeritud nõuded euroala residentide vastu | |

4. | Eurodes nomineeritud nõuded mitte-euroala residentide vastu | |

4.1. | Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud | |

4.2. | ERM II laenudest tulenevad nõuded | |

5. | Rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes nomineeritud laenud euroala krediidiasutustele | |

5.1. | Põhilised refinantseerimistoimingud | |

5.2. | Pikemaajalised refinantseerimistoimingud | |

5.3. | Tasanduse pöördtehingud | |

5.4. | Struktuursed pöördtehingud | |

5.5. | Laenamise püsivõimalus | |

5.6. | Lisatagatise nõuetega seotud laenud | |

6. | Muud eurodes nomineeritud nõuded euroala krediidiasutuste vastu | |

7. | Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid | |

8. | Eurodes nõuded valitsussektori vastu | |

9. | Muud varad | |

Varad kokku | |

Kohustused | Bilanss … seisuga | Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mis tuleneb tehingutest |

| |

1. | Ringluses olevad pangatähed |

2. | Rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes nomineeritud võlad euroala krediidiasutustele | |

2.1. | Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks) | |

2.2. | Hoiustamise püsivõimalus | |

2.3. | Tähtajalised hoiused | |

2.4. | Tasanduse pöördtehingud | |

2.5. | Lisatagatise nõuetega seotud hoiused | |

3. | Muud eurodes nomineeritud võlad euroala krediidiasutustele | |

4. | Emiteeritud võlakirjad | |

5. | Eurodes nomineeritud kohustused muudele euroala residentidele | |

5.1. | Valitsussektor | |

5.2. | Muud kohustused | |

6. | Eurodes nomineeritud võlad mitte-euroala residentidele | |

7. | Välisvaluutas nomineeritud võlad euroala residentidele | |

8. | Välisvaluutas nomineeritud võlad mitte-euroala residentidele | |

8.1. | Hoiused, saldod ja muud kohustused | |

8.2. | ERM II laenudest tulenevad kohustused | |

9. | Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud eriarveldusühikute vastaskirje | |

10. | Muud kohustused | |

11. | Ümberhindluskontod | |

12. | Kapital ja reservid | |

Kohustused kokku | |

--------------------------------------------------

VII LISA

Eurosüsteemi konsolideeritud aastabilanss

Summad/vahesummad ei pruugi ümardamise tõttu klappida.

(miljonites eurodes) |

Varad | Aruandeaasta | Eelmine aasta |

| |

1. | Kuld ja kulla nõuded |

2. | Välisvaluutas nomineeritud nõuded mitte-euroala residentide vastu | |

2.1. | Nõuded Rahvusvahelisele Valuutafondile | |

2.2. | Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad | |

3. | Välisvaluutas nomineeritud nõuded euroala residentide vastu | |

4. | Eurodes nomineeritud nõuded mitte-euroala residentide vastu | |

4.1. | Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud | |

4.2. | ERM II laenudest tulenevad nõuded | |

5. | Rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes nomineeritud laenud euroala krediidiasutustele | |

5.1. | Põhilised refinantseerimistoimingud | |

5.2. | Pikemaajalised refinantseerimistoimingud | |

5.3. | Tasanduse pöördtehingud | |

5.4. | Struktuursed pöördtehingud | |

5.5. | Laenamise püsivõimalus | |

5.6. | Lisatagatise nõuetega seotud laenud | |

6. | Muud eurodes nomineeritud nõuded euroala krediidiasutuste vastu | |

7. | Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid | |

8. | Eurodes nõuded valitsussektori vastu | |

9. | Muud varad | |

Varad kokku | |

Kohustused | Aruandeaasta | Eelmine aasta |

| |

1. | Ringluses olevad pangatähed |

2. | Rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes nomineeritud kohustused euroala krediidiasutustele | |

2.1. | Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks) | |

2.2. | Hoiustamise püsivõimalus | |

2.3. | Tähtajalised hoiused | |

2.4. | Tasanduse pöördtehingud | |

2.5. | Lisatagatise nõuetega seotud hoiused | |

3. | Muud eurodes nomineeritud võlad euroala krediidiasutustele | |

4. | Emiteeritud võlakirjad | |

5. | Eurodes nomineeritud kohustused muudele euroala residentidele | |

5.1. | Valitsussektor | |

5.2. | Muud kohustused | |

6. | Eurodes nomineeritud võlad mitte-euroala residentidele | |

7. | Välisvaluutas nomineeritud võlad euroala residentidele | |

8. | Välisvaluutas nomineeritud võlad mitte-euroala residentidele | |

8.1. | Hoiused, saldod ja muud kohustused | |

8.2. | ERM II laenudest tulenevad kohustused | |

9. | Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud eriarveldusühikute vastaskirje | |

10. | Muud kohustused | |

11. | Ümberhindluskontod | |

12. | Kapital ja reservid | |

Kohustused kokku | |

--------------------------------------------------

VIII LISA

Keskpanga aastabilanss

(miljonites eurodes) |

Varad | Aruandeaasta | Eelmine aasta |

| | |

1. | Kuld ja kulla nõuded |

2. | Välisvaluutas nomineeritud nõuded mitte-euroala residentide vastu | | |

2.1. | Nõuded Rahvusvahelisele Valuutafondile | | |

2.2. | Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad | | |

3. | Välisvaluutas nomineeritud nõuded euroala residentide vastu | | |

4. | Eurodes nomineeritud nõuded mitte-euroala residentide vastu | | |

4.1. | Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud | | |

4.2. | ERM II laenudest tulenevad nõuded | | |

5. | Rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes nomineeritud laenud euroala krediidiasutustele | | |

5.1. | Põhilised refinantseerimistoimingud | | |

5.2. | Pikemaajalised refinantseerimistoimingud | | |

5.3. | Tasanduse pöördtehingud | | |

5.4. | Struktuursed pöördtehingud | | |

5.5. | Laenamise püsivõimalus | | |

5.6. | Lisatagatise nõuetega seotud laenud | | |

6. | Muud eurodes nomineeritud nõuded euroala krediidiasutuste vastu | | |

7. | Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid | | |

8. | Eurodes nõuded valitsussektori vastu | | |

9. | Eurosüsteemisisesed nõuded | | |

9.1. | Kapitaliosalus EKP-s | | |

9.2. | Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed nõuded | | |

9.3. | EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud nõuded | | |

9.4. | Netonõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis | | |

9.5. | Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto) | | |

| 10. | Arveldused teel | |

11. | Muud varad | | |

11.1. | Euroala mündid | | |

11.2. | Materiaalne ja immateriaalne põhivara | | |

11.3. | Muud finantsvarad | | |

11.4. | Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused | | |

11.5. | Viitlaekumised ja ettemakstud kulud | | |

11.6. | Mitmesugused muud varad | | |

12. | Aruandeaasta kahjum | | |

Varad kokku | | |

Kohustused | Aruandeaasta | Eelmine aasta |

| |

1. | Ringluses olevad pangatähed |

2. | Rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes nomineeritud kohustused euroala krediidiasutustele | |

2.1. | Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks) | |

2.2. | Hoiustamise püsivõimalus | |

2.3. | Tähtajalised hoiused | |

2.4. | Tasanduse pöördtehingud | |

2.5. | Lisatagatise nõuetega seotud hoiused | |

3. | Muud eurodes nomineeritud võlad euroala krediidiasutustele | |

4. | Emiteeritud võlakirjad | |

5. | Eurodes nomineeritud kohustused muudele euroala residentidele | |

5.1. | Valitsussektor | |

5.2. | Muud kohustused | |

6. | Eurodes nomineeritud võlad mitte-euroala residentidele | |

7. | Välisvaluutas nomineeritud võlad euroala residentidele | |

8. | Välisvaluutas nomineeritud võlad mitte-euroala residentidele | |

8.1. | Hoiused, saldod ja muud kohustused | |

8.2. | ERM II laenudest tulenevad kohustused | |

9. | Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud eriarveldusühikute vastaskirje | |

10. | Eurosüsteemisisesed kohustused | |

10.1. | Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed kohustused | |

10.2. | EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud kohustused | |

10.3. | Netokohustused seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis | |

10.4. | Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto) | |

11. | Arveldused teel | |

12. | Muud kohustused | |

12.1. | Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused | |

12.2. | Viitvõlad ja ettemakstud tulud | |

12.3. | Mitmesugused muud kohustused | |

13. | Eraldised | |

14. | Ümberhindluskontod | |

15. | Kapital ja reservid | |

15.1. | Kapital | |

15.2. | Reservid | |

16. | Aruandeaasta kasum | |

Kohustused kokku | |

--------------------------------------------------

IX LISA

Keskpanga avaldatud kasumiaruanne [2]

(miljonites eurodes) |

31. detsembril … lõppenud aasta kasumiaruanne | Aruandeaasta | Eelmine aasta |

|

1.1. | Intressitulu |

1.2. | Intressikulu | |

1. | Puhas intressitulu | |

2.1. | Realiseeritud kasum/kahjum finantstehingutest | |

2.2. | Finantsvarade ja -positsioonide vähendamine | |

2.3. | Kanded välisvaluuta- ja hinnariskide eraldistest/eraldistesse | |

2. | Finantsoperatsioonide puhastulem, vähendamiste ja riskieraldised | |

3.1. | Tulu tasudelt ja eraldistelt | |

3.2. | Kulu seoses tasude ja eraldistega | |

3. | Puhastulu tasudelt ja eraldistelt | |

4. | Tulu aktsiatelt ja osalustest | |

5. | Tuhastulu valuutatulu ühendamiselt | |

6. | Muu tulu | |

Puhastulu kokku | |

7. | Personalikulud | |

8. | Halduskulud | |

9. | Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum | |

10. | Pangatähtede valmistamisteenused | |

11. | Muud kulud | |

12. | Tulumaks ja muud valitsuse kehtestatud maksud tulult | |

Aruandeaasta (kahjum)/kasum | |

--------------------------------------------------