02014D0034 — ET — 03.05.2016 — 002.002

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 29. juuli 2014, sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonidega seotud meetmete kohta (EKP/2014/34) (2014/541/EL) (ELT L 258 29.8.2014, lk 11)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2015/299, 10. veebruar 2015,	L 53	27	25.2.2015
►M2	EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/811, 28. aprill 2016,	L 132	129	21.5.2016

---

▼B

EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

29. juuli 2014,

sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonidega seotud meetmete kohta

(EKP/2014/34)

(2014/541/EL)

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„jaotamise võrdluskuu” (allotment reference month) – viimane kuu, mille kohta on olemas kõlblike netolaenude andmed seoses iga sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooniga;

2)	„krediidiasutus” (credit institution) – krediidiasutus suunise EKP/2011/14 I lisa 2. liites (sõnastik) määratletud tähenduses;

3)

„kõlblikud laenud”(eligible loans) – eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide residentidest mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele (sealhulgas kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele) antavad laenud (v.a eluasemelaenud kodumajapidamistele); selles kontekstis kasutatakse mõistet „resident” nõukogu määruse (EÜ) nr 2533/98 ( 1 ) artiklis 1 määratletud tähenduses;

4)	„kõlblikud netolaenud” (eligible net lending) – väljaantud kõlblikud laenud, millest on maha arvatud kõlblike laenude tagasimaksed konkreetsel perioodil II lisa täpsustuste kohaselt;

5)	„rahaloomeasutus” (monetary financial institution, MFI) – asutus Euroopa Keskpanga määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) ( 2 ) artiklis 1 määratletud tähenduses;

6)	„rahaloomeasutuse kood” (MFI code) – rahaloomeasutuse unikaalne tunnuskood, mis sisaldub EKP poolt kooskõlas määrusega (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) koostatavas ja avaldatavas rahaloomeasutuste statistilises nimekirjas;

7)	„kõlblike laenude jäägid” (outstanding amounts of eligible loans) – bilansis kajastatud kõlblike laenude tagasimaksmata summad, v.a väärtpaberistatud või muul viisil bilansist eemaldatud kõlblikud laenud II lisa täpsustuste kohaselt;

8)

„osaleja” (participant) – kooskõlas suunise EKP/2011/14 I lisaga eurosüsteemi rahapoliitika avaturuoperatsioonideks kõlblik tehingupool, kes esitab sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumismenetlustes pakkumisi kas individuaalsel või grupi tasandil juhtasutusena ning kelle suhtes kehtivad kõik õigused ja kohustused, mis kaasnevad tema osalemisega sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumismenetlustes;

9)	„asjaomane RKP” (relevant NCB) – RKP euroala liikmesriigis, kus osaleja on asutatud.

Artikkel 2

Sihtotstarbelised pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

1.  Eurosüsteem teostab kaheksa sihtotstarbelist pikemaajalist refinantseerimisoperatsiooni EKP veebilehel avaldatud ajakava kohaselt.

2.  Kõikide sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tähtaeg on kindlal kuupäeval, mis avaldatakse EKP veebilehel.

3.  Sihtotstarbelised pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid:

4.  Sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide suhtes kehtivad standardtingimused, mille kohaselt RKPd on valmis krediiditehinguid tegema, kui käesolevas otsuses ei ole sätestatud teisiti. Need tingimused hõlmavad avaturuoperatsioonide tegemise korda, eurosüsteemi krediiditehingute osapoolte ja tehingutes kasutatava tagatise kõlblikkust määratlevaid kriteeriume ning osapoole kohustuste rikkumise korral rakendatavaid sanktsioone, mis on sätestatud refinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavates üldistes ja ajutistes õigusraamistikes ning RKPde lepingutes ja/või riigisisestes õigusaktides.

5.  Käesoleva otsuse ja suunise EKP/2011/14 või mis tahes muu EKP õigusakti, millega sätestatakse pikemaajalistele refinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav õigusraamistik, ja/või selle riigisisese rakendusakti vastuolu korral kohaldatakse käesolevat otsust.

Artikkel 3

Osalemine

1.  Asutused võivad osaleda sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides individuaalsel tasandil, kui nad on eurosüsteemi rahapoliitika avaturuoperatsioonideks kõlblikud tehingupooled. Sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides individuaalselt osalev asutus ei või osaleda grupi tasandil.

2.  Asutused võivad osaleda sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides grupi tasandil, kui nad moodustavad sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupi. Osalemine grupi tasandil on asjakohane artiklis 4 sätestatud laenuvõtmise piirmäärade ja võrdlusaluste arvutamisel ning artiklis 8 sätestatud seonduvate aruandluskohustuste täitmisel. Grupi tasandil osalemise suhtes kehtivad järgmised piirangud:

3.  Sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides grupina osalemisel peavad olema täidetud järgmised tingimused.

Käesolevas otsuses võib sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupi tunnustamise sobilike taotlejatena käsitleda ka konsolideeritud järelevalve alla kuuluvaid krediidiasutusi ja nende filiaale. Käesolevas artiklis sätestatud piiranguid ja tingimusi kohaldatakse nende suhtes mutatis mutandis. See soodustab sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni gruppide moodustamist asjaomaste asutuste hulgas, kui asutused on sama juriidilise isiku üksused. Sellist liiki sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupi moodustamise või muutmise kinnitamiseks kohaldatakse vastavalt lõike 3 punkti d alapunkti iv ja lõike 6 punkti c alapunkti ii alajaotuse 4 sätteid.

4.  Kui üks või mitu sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupi tunnustamise taotlusega hõlmatud asutust ei vasta lõikes 3 sätestatud tingimustele, võib asjaomane RKP kavandatava grupi taotluse osaliselt tagasi lükata. Sellisel juhul otsustavad taotluse esitanud asutused kas tegutseda sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupina vähendatud koosseisus või võtta oma sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupina tunnustamise taotlus tagasi.

5.  Erandjuhtudel, objektiivsete põhjenduste korral, võib EKP nõukogu teha otsuse lõigetes 2 ja 3 sätestatud piirangutest ja tingimustest kõrvale kaldumise kohta.

6.  Ilma et see piiraks lõikes 5 sätestatut, võib kooskõlas lõikega 3 tunnustatud grupi koosseis muutuda järgmistel asjaoludel:

7.  Kui grupiliige on teatud asjaoludel grupist välja arvatud või EKP nõukogu on kooskõlastanud sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupi koosseisu muudatused vastavalt lõikele 5 või 6, kohaldatakse järgmisi nõudeid, kui EKP nõukogu ei otsusta teisiti:

Artikkel 4

Laenuvõtmise piirmäärad

1.  Nii individuaalse osalejana kui ka sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupi juhtasutusena sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides osalemise suhtes kohaldatakse laenuvõtmise piirmäärasid. Individuaalse osaleja suhtes kohaldatavad laenuvõtmise piirmäärad arvutatakse asjaomase individuaalse osaleja kõlblike laenude jääki ja kõlblikke netolaene puudutavate andmete põhjal. Sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupi juhtasutuse suhtes kohaldatavad laenuvõtmise piirmäärad arvutatakse sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupi kõikide liikmete kõlblike laenude jääki ja kõlblikke netolaene puudutavate agregeeritud andmete põhjal. Kui sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupi koosseisu muudatused on tunnustatud kooskõlas artikli 3 lõikega 5 või 6, arvutatakse kõik edasised laenuvõtmise piirmäärad asjaomase sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupi uue koosseisu bilansiandmete alusel. Iga sihtotstarbelises pikemaajalises refinantseerimisoperatsioonis osaleja suhtes kohaldatavaid laenuvõtmise piirmäärasid käsitletakse osaleja pakkumismahu ülempiirina. Seejuures kohaldatakse suunise EKP/2011/14 I lisa punktis 5.1.4 sätestatud eeskirju pakkumismahu ülempiiri ületavate pakkumiste kohta.

2.  2014. aasta septembris ja detsembris teostatavas kahes järjestikuses sihtotstarbelises pikemaajalises refinantseerimisoperatsioonis võimaldatakse igale osalejale laenu mahus, mis kumulatiivselt ei ületa esialgset sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni laenuvõtmise piirmäära. Iga osaleja esialgne sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni laenuvõtmise piirmäär on 7 % kõlblike laenude kogujäägist seisuga 30. aprill 2014. Asjaomased tehnilised arvutused on esitatud I lisas. Sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni kasutamata mahtu ei saa kasutada edasistes sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides.

3.  2015. aasta märtsist kuni 2016. aasta juunini kvartaalselt teostatavates sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides võimaldatakse igale osalejale laenu täiendava piirmäära ulatuses. Iga osaleja täiendav sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni piirmäär on i) null ja ii) osaleja poolt 1. maist 2014 kuni asjaomase jaotamise võrdluskuupäevani antud kõlblike netolaenude kumulatiivset summat kolmekordselt ületav summa (olenevalt sellest, kumb on kõrgem), mis ületab lõike 4 kohaselt kindlaks määratud võrdlusalust ja millest on maha arvatud alates 2015. aasta märtsist teostatavates sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides eelnevalt laenatud summad. Asjaomased tehnilised arvutused on esitatud I lisas.

4.  Osaleja võrdlusalus määratakse kindlaks 1. mai 2013 ja 30. aprilli 2014 vahelise 12-kuulise perioodi („võrdlusaluse vaatlusperiood”) jooksul antud kõlblike netolaenude mahu alusel järgmiselt:

▼M1

Artikkel 5

Intress

Intressimäär, mida kohaldati septembris ja detsembris 2014 teostatud sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide osas, fikseeritakse iga operatsiooni tähtaja jooksul vastavalt põhilise refinantseerimisoperatsiooni määrale, mis kehtis vastava sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni pakkumise väljakuulutamisel, ja sellele lisandub intressimarginaal 10 baaspunkti. Intressimäär, mida kohaldatakse märtsist 2015 kuni juunini 2016 teostatavate sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide osas, fikseeritakse iga operatsiooni tähtaja jooksul vastavalt põhilise refinantseerimisoperatsiooni määrale, mis kehtib vastava sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni pakkumise väljakuulutamisel.

Intress tasutakse pärast operatsiooni tähtaja lõppu või ennetähtaegsel tagasimaksmisel kooskõlas artiklitega 6 ja 7 (vastavalt asjaoludele).

▼M2

Artikkel 6

Ennetähtaegne tagasimaksmine

1.  Ilma et see mõjutaks lõiget 2, on osalejatel 24 kuu jooksul pärast igat suunatud pikemaajalist refinantseerimisoperatsiooni kord poole aasta jooksul võimalus suunatud pikemaajaline refinantseerimisoperatsioon ennetähtaegselt lõpetada või selle summat vähendada. Ennetähtaegsed tagasimakse kuupäevad langevad kokku eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide arvelduspäevadega, mille sätestab eurosüsteem.

2.  Samuti on osalejatel võimalus suunatud pikemaajaline refinantseerimisoperatsioon ennetähtaegselt lõpetada või selle summat vähendada kuupäeval, mis langeb kokku esimese suunatud pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni arvelduspäevaga Euroopa Keskpanga otsuse (EL) 2016/810 (EKP/2016/10) ( 4 ) alusel. Ennetähtaegse tagasimakse menetluse kasutamiseks esimesel ennetähtaegse tagasimakse kuupäeval peab osaleja asjaomasele RKP-le oma soovist teostada tagasimakse ennetähtaegse tagasimakse menetluses ennetähtaegse tagasimakse kuupäeval vähemalt kolm nädalat enne seda ennetähtaegse tagasimakse kuupäeva ette teatama. See teade muutub osaleja suhtes kohustuslikuks kolm nädalat enne teates osutatud ennetähtaegse tagasimakse kuupäeva. Kahtluste ärahoidmiseks: täiendav laenuvõimalus suunatud pikemaajalisteks refinantseerimisoperatsioonideks juunis 2016, mis arvutatakse kooskõlas artikli 4 lõikega 3, määratakse summade põhjal, mis laenati märtsis 2015 teostatud suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonides, ilma esimesel ennetähtaegsel tagasimakse kuupäeval tagasi makstud summasid maha arvamata.

3.  Muude ennetähtaegse tagasimakse kuupäevade osas peab osaleja ennetähtaegse tagasimakse menetluse kasutamiseks asjaomasele RKP-le oma soovist teostada tagasimakse ennetähtaegse tagasimakse menetluses ennetähtaegse tagasimakse kuupäeval vähemalt kaks nädalat enne seda ennetähtaegse tagasimakse kuupäeva ette teatama. See teade muutub osaleja suhtes kohustuslikuks kaks nädalat enne teates osutatud ennetähtaegse tagasimakse kuupäeva.

4.  Kui osaleja ei ole tagasimakse kuupäeval ennetähtaegse tagasimakse menetluses maksmisele kuuluvat summat tervikuna või osaliselt arveldanud, võib kohaldada rahatrahvi. Kohaldatav rahatrahv arvutatakse kooskõlas Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) ( 5 ) VII lisaga ja see vastab rahatrahvile, mida kohaldatakse osaleja kohustuse rikkumise korral seoses rahapoliitika eesmärgil teostatavateks pöördtehinguteks määratud summa piisava tagatise seadmise ja arveldamisega. Rahatrahvi kohaldamine ei piira RKP õigust kasutada meetmeid kohustuste rikkumise korral, mis on sätestatud suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artiklis 166.

▼B

Artikkel 7

Kohustuslik ennetähtaegne tagasimaksmine

▼M2

1.  Suunatud pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides osalejad, kelle antud kõlblike netolaenude kumulatiivne maht ajavahemikul 1. maist 2014 kuni 30. aprillini 2016 on 30. aprilli 2016 seisuga nende kehtivast võrdlusalusest väiksem, peavad oma esialgsed ja täiendavad suunatud pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides võetud laenud täielikult tagasi maksma 28. septembril 2016, kui eurosüsteem ei sätesta muud kuupäeva. Tehnilised arvutused on esitatud I lisas.

2.  Kui osaleja on oma täiendava piirmäära ulatuses võtnud ajavahemikul 2015. aasta märtsist kuni 2016. aasta juunini teostatud suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide raames laenu mahus, mis ületab jaotamise võrdluskuu ehk 2016. aasta aprilli seisuga arvutatud täiendavat piirmäära, kuulub piirmäära ületav osa tagasimaksmisele 28. septembril 2016, kui eurosüsteem ei sätesta muud kuupäeva. Tehnilised arvutused on esitatud I lisas.

▼B

3.  Kui sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupi koosseisu muudatused on kooskõlastatud vastavalt artikli 3 lõigetega 5 ja 6, arvutatakse juhtasutuse kohustuslikud ennetähtaegsed tagasimaksed (sh kohaldatav võrdlusalus) uue koosseisu bilansiandmete alusel kõikide laenude kohta, sõltumata sellest, kas need on võetud enne või pärast sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupi muudatust.

4.  Asjaomane RKP teavitab kohustuslikuks ennetähtaegseks tagasimaksmiseks kohustatud osalejaid hiljemalt 31. augustiks 2016, kui eurosüsteem ei sätesta muud kuupäeva. RKP poolt käesoleva artikli 7 ja artikli 9 kohaselt esitatavat kohustusliku ennetähtaegse tagasimaksmise teadet ei käsitleta rikkumisest teavitamisena.

▼M2

5.  Kui osaleja ei ole tagasimakse kuupäeval kohustusliku ennetähtaegse tagasimakse menetluses maksmisele kuuluvat summat tervikuna või osaliselt arveldanud, võib kohaldada rahatrahvi. Kohaldatav rahatrahv arvutatakse kooskõlas suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) VII lisaga ja see vastab rahatrahvile, mida kohaldatakse osaleja kohustuse rikkumise korral seoses rahapoliitika eesmärgil teostatavateks pöördtehinguteks määratud summa piisava tagatise seadmise ja arveldamisega. Rahatrahvi kohaldamine ei piira RKP õigust kasutada meetmeid kohustuste rikkumise korral, mis on sätestatud suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artiklis 166.

▼B

Artikkel 8

Aruandlusnõuded

1.  Sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides osalejad esitavad oma RKP-le täpselt täidetud aruandevormid kooskõlas:

2.  Aruandevormil kasutatakse mõisteid määruses (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) määratletud tähenduses.

3.  Lõikes 1 sätestatud aruandlusnõuete täitmisel järgivad osalejad edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja andmete parandamist käsitlevaid miinimumnõudeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) IV lisas.

▼M2

4.  Suunatud pikemaajalises refinantseerimisoperatsioonis osalemise korral ja seni, kuni asutusel on suunatud pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni raames tagastamata laen, peab ta esitama täidetud aruandevormid kord kvartalis kooskõlas lõikega 1, kuni kõik andmed, mis on nõutavad kohustusliku tagasimakse kohustuse määramiseks kooskõlas lõikega 7, on esitatud.

▼B

5.  Osalejad esitavad aruandevormid võrdlusaluse vaatlusperioodi kohta enne esmakordselt sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides osalemist kooskõlas EKP veebilehel avaldatud ajakavaga täidetud aruandevormide asjaomasele RKP-le saatmise kohta.

6.  Sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni gruppide juhtasutused esitavad aruandevormid, milles on välja toodud kõikide sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupi liikmete agregeeritud andmed. Juhtasutuse RKP või sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupi liikme RKP võib nõuda, et juhtasutus esitaks agregeerimata andmed grupi iga liikme kohta, mis tuleb juhtasutuse RKPga koordineerida.

7.  Kui sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupi koosseisu muudatused on kooskõlastatud vastavalt artikli 3 lõigetega 5 ja 6, esitab juhtasutus aruandevormid grupi uue koosseisu laenuvõtmise piirmäära ja kohaldatava võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kooskõlas EKP veebilehel avaldatud ajakavaga täidetud aruandevormide asjaomasele RKP-le saatmise kohta.

▼M2

8.  Välja arvatud juhul, kui kõik suunatud pikemaajalistest refinantseerimisoperatsioonidest tulenevad jäägid on tagasi makstud kooskõlas artikli 6 lõikega 2, peab suunatud pikemaajalises refinantseerimisoperatsioonis osaleja kord aastas kontrollima lõike 1 alusel esitatud andmete õigsust. Seda võib teha välisaudiitor iga-aastase auditi käigus. Välisadiitori kasutamise asemel võivad osalejad korraldada seda teisiti kooskõlas eurosüsteemi heakskiiduga. Osaleja RKP-le teatatakse kontrolli tulemustest. Suunatud pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides grupina osalemisel teatatakse kontrolli tulemustest suunatud pikemaajalises refinantseerimisoperatsioonis osaleva grupiliikme RKP-le. Osaleja RKP taotlusel esitatakse käesoleva lõike alusel teostatud kontrolli tulemuste üksikasjadest sellele RKP-le ja grupina osalmise korral edastatakse need seejärel suunatud pikemaajalises refinantseerimisoperatsioonis osaleva grupiliikme RKP-le.

▼B

9.  Teavet sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni gruppide koosseisu kohta hoitakse asutuste ja filiaalide andmebaasis (Register of Institutions and Affiliates Database, RIAD), millele on juurdepääs kogu eurosüsteemil.

Artikkel 9

Aruandlusnõuete rikkumine

1.  Kui osaleja ei täida artiklis 8 sätestatud aruandlusnõudeid:

Enne meetme rakendamist käesoleva lõike alusel antakse asjaomasele osalejale võimalus esitada selgitusi, kui ta leiab, et nõuete mittetäitmine tulenes asjaoludest väljaspool tema kontrolli.

2.  Lõike 1 sätted ei piira sanktsioone, mida võib otsuse EKP/2010/10 ( 6 ) kohaselt rakendada seoses määruses (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) sätestatud aruandekohustusega.

3.  Kui aruandevormidel esitatud andmetes leitakse vigu ja sellest teavitab kas osaleja või RKP, viib eurosüsteem läbi asjaomase vea mõjude hindamise ning võtab asjakohaseid meetmeid, sh kohustusliku ennetähtaegse tagasimaksmise nõude kehtestamine.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle avaldamise kuupäeval.

---

I LISA

SIHTOTSTARBELISTE PIKEMAAJALISTE REFINANTSEERIMISOPERATSIOONIDE TEOSTAMINE

1.    Laenuvõtmise piirmäärade arvutamine

Nii individuaalselt kui ka sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupi juhtasutusena sihtotstarbelises pikemaajalises refinantseerimisoperatsioonis osalejatele kehtivad laenuvõtmise piirmäärad. Arvutatavad laenuvõtmise piirmäärad ümardatakse üles 10 000 euro kordseni.

Sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides individuaalsele osalejale kehtivate laenuvõtmise piirmäärade (ja võimalike kohustuslike ennetähtaegsete tagasimaksete) arvutamise aluseks on asjaomase individuaalse osaleja laenujäägid ja netolaenud (v.a eluasemelaenud kodumajapidamistele) euroala mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele. Sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupi juhtasutusele kehtivate laenuvõtmise piirmäärade (ja võimalike kohustuslike ennetähtaegsete tagasimaksete) arvutamise aluseks on kõikide sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupi liikmete antud kõlblike laenude jäägid ja kõlblikud netolaenud kokku.

Olgu C k ≥ 0 sihtotstarbelises pikemaajalises refinantseerimisoperatsioonis (kus k = 1,…,8) osaleja ( 7 ) võetava laenu maht. Selle osaleja esialgne laenuvõtmise piirmäär (IA) on:

OL on siin osaleja antud kõlblike laenude jääk seisuga 30. aprill 2014. Esimeses kahes sihtotstarbelises pikemaajalises refinantseerimisoperatsioonis tuleb järgida järgmist piirangut:

C 1 + C 2 ≤ IA

See tähendab, et esimeses kahes sihtotstarbelises pikemaajalises refinantseerimisoperatsioonis võetava laenu kogumaht ei tohi ületada esialgset piirmäära.

Olgu NL m osaleja kõlblike netolaenude summa kalendrikuus m. Olgu

selle osaleja keskmine kõlblike netolaenude summa ajavahemikul 2013. aasta maist kuni 2014. aasta aprillini.

Tähistagu BE kosaleja piirmäära sihtotstarbelises pikemaajalises refinantseerimisoperatsioonis k (kus k = 3,…,8, st ajavahemikul 2015. aasta märtsist kuni 2016. aasta juunini teostatavad sihtotstarbelised pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid).

Kui
(st kui osaleja kõlblike netolaenude maht 30. aprillile 2014 eelnenud 12 kuu jooksul oli positiivne või null) või kui osaleja on asutatud alles pärast 1. maid 2013, siis BE k = 0 kõikides sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides k = 3,…,8.

Kui

(st osaleja kõlblike netolaenude maht 30. aprillile 2014 eelnenud 12 kuu jooksul oli negatiivne), siis:

kus n k, on määratletud järgmiselt:

See tähendab, et iga sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni jaotamise võrdluskuu võrdlusalus on võrdne 30. aprillile 2014 eelnenud 12 kuu jooksul saavutatud keskmise kõlblike netolaenude mahuga kuus (

), korrutatud 30. aprillist 2014 jaotamise võrdluskuu lõpuni möödunud kuude arvuga. Seda kohaldatakse aga jaotamise võrdluskuudele ainult 2015. aprillini (kaasa arvatud). Pärast seda jääb võrdlusalus muutumatuks 2015. aprilliks saavutatud tasemel.

Osaleja täiendav laenuvõtmise piirmäär sihtotstarbelises pikemaajalises refinantseerimisoperatsioonis k on:

AA k = 3 × (CNL k – BE k),

kus CNL k (kumulatiivne netolaenude maht) on määratletud järgmiselt:

▼M1

▼B

Viimases kuues sihtotstarbelises pikemaajalises refinantseerimisoperatsioonis k = 3,…,8 (st kõikides sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides, kus võib laenu võtta täiendava piirmäära ulatuses) tuleb järgida järgmist piirangut ( 8 ):

See tähendab, et igas sihtotstarbelises pikemaajalises refinantseerimisoperatsioonis k võib osaleja võtta laenu kõige rohkem kolmekordses summas, mille võrra tema poolt 30. aprillist 2014 kuni jaotamise võrdluskuuni (CNL k) antud kõlblike netolaenude maht ületab tema võrdlusalust selles jaotamise võrdluskuus (BE k), millest on maha arvatud kõik alates 2015. aasta märtsist toimunud sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides varem võetud laenud.

2.    Kohustuslike ennetähtaegsete tagasimaksete arvutamine

Sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides laenu võtnud osalejad, kelle kõlblike netolaenude maht ajavahemikul 1. maist 2014 kuni 30. aprillini 2016 on võrdlusalusest väiksem, peavad oma laenud 2016. aasta septembris tagasi maksma.

Osaleja kohustuslik ennetähtaegne tagasimakse 2016. aasta septembris on:

▼M1

, if

▼B

See tähendab, et kui osaleja poolt 1. maist 2014 kuni 30. aprillini 2016 antud kõlblike netolaenude maht on jaotamise võrdluskuu ehk 2016. aasta aprilli võrdlusalusest väiksem, tuleb kõikides sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides võetud laenud 2016. aasta septembris täielikult tagasi maksta.

Kui BE 8 ≤ CNL 8, aga
, peab osaleja 2016. aasta septembris tagasi maksma
viimases kuues sihtotstarbelises pikemaajalises refinantseerimisoperatsioonis võetud laenudest. Teisisõnu, kui osaleja poolt ajavahemikul 2015. aasta märtsist kuni 2016. aasta juunini toimunud sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides võetud laenude kogumaht
ületab jaotamise võrdluskuu ehk 2016. aasta aprilli täiendava piirmäära (AA 8) arvutamisel kasutatud alusnäitajat, peab alusnäitajat ületava osa 2016. aasta septembris tagasi maksma.

---

II LISA

SIHTOTSTARBELISED PIKEMAAJALISED REFINANTSEERIMISOPERATSIOONID — JUHISED ARUANDEVORMI TÄITMISEKS

1.    Sissejuhatus

Käesolevaga antakse juhised EKP sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides osalejate esitatava aruandevormi täitmiseks. Eelkõige täpsustatakse käesolevates juhistes ka nendes operatsioonides osalevate sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni gruppide juhtasutuste aruandlusnõudeid.

Järgmises punktis on esitatud üldine info aruandevormi täitmise ja edastamise kohta ning ülejärgmises punktis käsitletakse aruandes esitatavaid näitajaid.

2.    Üldine info

Laenuvõtmise piirmäärade ja kohustuslike ennetähtaegsete tagasimaksete arvutamisel kasutatavad näitajad on seotud kõikides vääringutes laenudega euroala mittefinantsettevõtetele ja laenudega euroala kodumajapidamistele  ( 9 ) (v.a eluasemelaenud kodumajapidamistele) . Iga konkreetse perioodi kohta tuleb mittefinantsettevõtete ja kodumajapidamiste kohta eraldi esitada teave kõlblike laenude jäägi kohta perioodi algusele eelneva kuu lõpul ja perioodi lõpul ning perioodi jooksul antud kõlblike netolaenude kohta (arvestatud kui väljaantud laenud miinus laenude tagasimaksed). Neid näitajaid korrigeeritakse vastavalt laenude tavalise väärtpaberistamise ja muu laenude ülemineku mõjule. Samuti esitatakse üksikasjalik teave nende näitajate asjakohaste alamkomponentide kohta ning ka mõjude kohta, mis põhjustavad muutusi laenujääkides, kuid ei ole seotud tehingutega (edaspidi „laenujääkide korrigeerimised”).

Seoses kogutud teabe kasutamisega rõhutatakse, et andmeid kõlblike laenude jääkide kohta seisuga 30. aprill 2014 kasutatakse esialgse laenuvõtmise piirmäära arvutamiseks, samas kui andmeid ajavahemikul 1. maist 2013 kuni 30. aprillini 2014 antud kõlblike netolaenude kohta kasutatakse võrdlusaluse arvutamiseks. Andmeid kõlblike laenude jääkide ja kõlblike netolaenude kohta aruandlusperioodidel kuni 30. aprill 2016 kasutatakse täiendavate laenuvõtmise piirmäärade ja kohustuslike ennetähtaegsete tagasimaksete (aruandlusperioodidel ajavahemikus 1. maist 2014 kuni 30. aprillini 2016) arvutamiseks ning seire eesmärgil. Pärast seda kuni operatsioonide tähtajani 2018. aasta septembris esitatavaid andmeid kasutatakse üksnes seire eesmärgil. Kõik muud aruandevormil esitatavad näitajad on vajalikud teabe sisemise kooskõla ning teabe ja eurosüsteemi sees kogutavate statistiliste andmete kooskõla kontrollimiseks ning ka sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide programmi mõju põhjalikuks seireks.

Aruandevormi täitmise üldine raamistik on sätestatud euroala rahaloomeasutuste aruandlusnõuetes rahaloomeasutuste bilansikirjete kontekstis, nagu määratletud EKP bilansikirjete määruses. Käesolevates juhistes viidatakse bilansikirjete määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) ( 10 ) uuesti sõnastatud versioonile, millega seotud esimesed aruandlusnõuded hõlmavad andmeid 2014. aasta detsembrist ( 11 ). Eelkõige on seoses laenudega määruse määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 8 lõike 2 kohaselt nõutav, et andmeid laenude kohta „esitatakse laenu põhisumma kuulõpu seisuna. See summa ei võta arvesse laenu kustutamist ja väärtuse vähendamist kohaldatava raamatupidamistava alusel. […] laenude andmeid ei tasaarvestata mis tahes muu vara või kohustustega.” (edaspidi „osalist ja lõplikku mahakandmist”) Erinevalt artikli 8 lõike 2 sätetest, mis viitavad sellele, et andmed laenude kohta esitatakse ilma allahindlusteta, sätestatakse artikli 8 lõikes 4, et „RKPd võivad lubada provisjoneeritud laenude aruandlust, millest on maha arvatud allahindlused, ja ostetud laenude aruandlust soetamisel kokkulepitud hinnaga [st nende tehinguväärtus], kui sellist aruandlusviisi kasutavad kõik residentidest andmeesitajad.” Üldistest bilansikirjete juhistest kõrvalekaldumise mõju aruandevormi täitmisel käsitletakse üksikasjalikumalt allpool.

Määrust määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) tuleks kasutada viitedokumendina ka aruandevormi täitmisel esinevate mõistete osas. Eelkõige artiklis 1 on esitatud üldised mõistete määratlused ning II lisa 2. ja 3. osas vastavalt „laenudeks” liigitatavate instrumentide ja osalejate sektorite määratlused ( 12 ). Tasub märkida, et bilansikirjete määruse raames peab laenudelt kogunenud intressi reeglina kirjendama bilansis selle tekkimisel (st pigem tekkepõhiselt, mitte siis, kui see tegelikult saadakse), kuid seda ei tohiks laenujääkide andmetes arvesse võtta. Samas aga tuleks kapitaliseeritud intressi kajastada osana laenujääkidest.

Paljud aruandevormil esitatavad andmed on rahaloomeasutustel määruse määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) nõuete kohaselt juba kogutud, kuid sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides pakkumisi tegevatelt osalejatelt peab koguma teatud täiendavaid andmeid. Rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendis ( 13 ) sätestatud bilansikirjete statistika metodoloogilises raamistikus on esitatud kogu taustateave, mis on vajalik nimetatud täiendavate andmete kogumiseks; täiendav teave on esitatud allpool konkreetsete näitajate määratlustes.

3.    Üldised aruandlusjuhised

a)   Aruandevormi struktuur

Aruandevorm sisaldab märget perioodi kohta, mille kohta andmeid esitatakse, ning näitajad on aruandevormil jagatud kahte rühma: laenud euroala mittefinantsettevõtetele ja laenud euroala kodumajapidamistele (v.a eluasemelaenud kodumajapidamistele) . Kõikides kollasega märgitud lahtrites olevad andmed arvutatakse automaatselt teistesse lahtritesse sisestatud andmete põhjal, kasutades ettenähtud valemeid. Aruandevormil toimub ka andmete kontrollimine, mille käigus kontrollitakse laenujääkide ja tehingute vahelist kooskõla. Andmed tuleb esitada tuhandetes eurodes.

b)   „Aruandlusperioodi” määratlus

Aruandlusperiood on kuupäevaline ajavahemik, mille kohta andmeid esitatakse. Näitajad laenujääkide kohta esitatakse aruandlusperioodi algusele eelneva kuu lõpu seisuga ja aruandlusperioodi lõpu seisuga; st 1. maist 2013 kuni 30. aprillini 2014 kestnud aruandlusperioodi kohta tuleb laenujäägid esitada seisuga 30. aprill 2013 ja 30. aprill 2014. Andmed tehingute ja korrigeerimiste kohta peavad aga hõlmama kõiki asjaomaseid mõjusid aruandlusperioodi jooksul.

c)   Sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni gruppide aruandlus

Sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides grupina osalemisel peab andmed reeglina esitama agregeeritult. Samas aga võivad riikide keskpangad (RKPd) koguda teavet individuaalsete asutuste tasandil, kui seda peetakse asjakohaseks.

d)   Aruandevormi edastamine

Täidetud aruandevorm tuleks edastada asjaomasele RKP-le vastavalt üldisele korrale ning kooskõlas ametliku kalendriga, milles on sätestatud ka iga edastatava aruandevormiga hõlmatavad aruandlusperioodid ja aruandevormi täitmisel kasutatavad andmekogumid.

4.    Mõisted

Käesolevas punktis on välja toodud aruandevormil esitatavate kirjete üksikasjalikud määratlused ning sulgudes on märgitud aruandevormil kasutatav nummerdus.

a)   Kõlblike laenude jäägid (1 ja 4)

Nendes lahtrites olevad andmed arvutatakse automaatselt neile järgnevate kirjete lahtritesse sisestatud andmete põhjal, nimelt „Bilansis kajastatud laenude jäägid” (1.1 ja 4.1) miinus „Väärtpaberistatud või muul viisil üle antud, kuid bilansist eemaldamata laenude jäägid” (1.2 ja 4.2) pluss „Kõlblike laenude allahindlused” (1.3 ja 4.3). See viimane on asjakohane ainult juhtudel, kui andmed laenude kohta esitatakse vastupidiselt üldisele bilansikirjete tavale koos allahindlustega.

i)   Bilansis kajastatud laenude jäägid (1.1 ja 4.1)

See kirje hõlmab euroala mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antud laenude (v.a eluasemelaenud kodumajapidamistele) jääke. Tekkepõhist intressi, erinevalt kapitaliseeritud intressist, nendes näitajates arvesse ei võeta.

Aruandevormi lahtrite täitmisel saab kasutada määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa (tabeli 1 punkt 2 „Kuuseisud”) nõuete täitmiseks kogutavaid andmeid.

Aruandevormil esitatavate kirjete üksikasjalikuma määratluse leiate määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osast ja rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendi punktist 2.1.4.

ii)   Väärtpaberistatud või muul viisil üle antud, kuid bilansist eemaldamata laenude jäägid (1.2 ja 4.2)

See kirje sisaldab väärtpaberistatud või muul viisil üle antud, kuid bilansist eemaldamata laenude jääke. Andmed tuleb esitada kõikide väärtpaberistamiste kohta, olenemata sellest, kus asjaomane väärtpaberistaja on resident. Selles kirjes ei ole hõlmatud laenud, mis on antud eurosüsteemile tagatiseks seoses rahapoliitika krediidioperatsioonidega krediidinõuete vormis, mille tulemusena need bilansist välja jäetakse.

Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 5. osa (Tabeli 5a „Kuuandmed” punkt 5.1) hõlmab mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antud bilansist eemaldamata väärtpaberistatud laenude kohta nõutavat teavet, kuid ei sisalda nõuet esitada asjaomane teave laenu otstarbe kaupa. Määrus (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) ei hõlma muul viisil (st mitte väärtpaberistamise teel) üle antud, kuid bilansist eemaldamata laenude jääke. Seetõttu on aruandevormi täitmisel vaja teha rahaloomeasutuste majasisestest andmebaasidest eraldi väljavõtted.

Aruandevormil esitatavate kirjete üksikasjalikuma määratluse leiate määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 5. osast ja rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendi punktist 2.3.

iii)   Kõlblike laenude allahindlused (1.3 ja 4.3)

Need andmed puudutavad üksnes asutusi, mis vastupidiselt üldisele bilansikirjete tavale esitavad andmeid laenude kohta koos allahindlustega. Sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupina pakkumisi tegevate asutuste puhul kehtib nõue vaid sellistele grupi liikmetele, kes kajastavad laene koos allahindlustega.

See kirje sisaldab laenudega seotud individuaalseid ja üldiseid allahindlusi ning väärtuse langusest tulenevaid kahjumeid (enne kui laenude osaline/lõplik mahakandmine aset leiab). Andmed tuleb esitada bilansis kajastatud kõlblike laenude jääkide kohta, st välja arvatud väärtpaberistatud või muul viisil üle antud, kuid bilansist eemaldamata laenud.

Nagu eespool märgitud, tuleks bilansikirjete statistikas reeglina esitada laenude andmed laenu põhisumma jäägi alusel, mille asjaomased allahindlused kajastatakse „kapitali ja reservide” all. Sellisel juhul ei pea esitama eraldi andmeid allahindluste kohta. Kui aga andmed laenude kohta esitatakse koos allahindlustega, tuleb esitada täiendav teave, et koguda rahaloomeasutuste lõikes täielikult võrreldavaid andmeid.

Kui on tavaks esitada andmeid laenude kohta koos allahindlustega, võivad RKPd teha selle teabe esitamise mittekohustuslikuks. Samas aga on sellistel juhtudel sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide raamistikus arvutuste aluseks bilansis kajastatavad laenude jäägid koos allahindlustega ( 14 ).

Üksikasjalikuma teabe saamiseks vt määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osas esitatud „kapitali ja reservide” määratluse viiteid allahindlustele.

b)   Aruandlusperioodi kõlblik netolaenuandmine (2)

Need aruandevormi lahtrid kajastavad aruandlusperioodil antud netolaene (tehinguid). Andmed arvutatakse automaatselt alamkirjetena sisestatud näitajate alusel, nimelt „Väljaantud laenud” (2.1) miinus „Tagasimaksed” (2.2).

Laenud, mille tingimusi aruandlusperioodil muudetakse, tuleks kajastada nii „Tagasimaksete” kui „Väljaantud laenude” all perioodil, mil muudatused kokku lepitakse. Korrigeerimisandmetes tuleb arvesse võtta laenude tingimuste muutmisega seotud mõjusid.

Perioodil toimunud pöördtehingud (st perioodi jooksul antud ja tagasi makstud laenud) tuleks põhimõtteliselt kajastada nii „Väljaantud laenude” kui ka „Tagasimaksete” all. Samas aga on pakkumisi tegevatel rahaloomeasutustel lubatud need tehingud aruandevormi täitmisel ka välja jätta ulatuses, milles see leevendaks nende aruandluskoormust. Sellisel juhul peaksid nad esitama teabe aruandevormi „Kommentaaride” lahtris ning laenujääkide korrigeerimiste andmetes ei tohi pöördtehingutega seotud mõjusid arvesse võtta. Nimetatud erand ei kehti perioodi jooksul antud laenudele, mis on väärtpaberistatud või muul viisil üle antud.

Arvesse tuleks võtta ka krediitkaardivõlgnevusi, vaba tagasimaksega laene ja arvelduskrediite. Nende instrumentide puhul tuleks netolaenude näitaja asendusena kasutada aruandlusperioodi jooksul toimunud muutusi kasutatud või väljavõetud summades. Positiivsed summad tuleks kajastada kui „Väljaantud laenud” (2.1) ning negatiivsed summad (plussmärgiga) kui „Tagasimaksed” (2.2).

i)   Väljaantud laenud (2.1)

See kirje hõlmab uute väljaantud laenude voogu aruandlusperioodil, v.a omandatud laenud. Antud krediit, mis on seotud krediitkaardivõlgnevuste, vaba tagasimaksega laenude ja arvelduskrediitidega tuleks ka esitada, nagu eespool selgitatud.

Samuti tuleks arvesse võtta perioodi jooksul klientide nõuetele lisatud summad, näiteks tulenevalt intressi kapitaliseerimisest (vastandina tekkepõhisele intressile) ja tasudest.

ii)   Tagasimaksed (2.2)

See kirje hõlmab laenude põhiosa tagasimaksete voogu aruandlusperioodi jooksul, v.a vood, mis on seotud väärtpaberistatud või muul viisil üle antud, kuid bilansist eemaldamata laenudega. Kajastada tuleks ka krediitkaardivõlgnevuste, vaba tagasimaksega laenude ja arvelduskrediitidega seotud tagasimakseid, nagu eespool selgitatud.

Kajastama ei peaks kapitaliseerimata tekkepõhise intressiga seotud intressimakseid, laenude üleminekuid ja muid laenujääkide korrigeerimisi (sh laenude osaline/lõplik mahakandmine).

c)   Laenujääkide korrigeerimised

Need aruandevormi lahtrid on mõeldud selliste aruandlusperioodi jooksul laenujääkides toimuvate muutuste (vähenemiste (–) ja suurenemiste (+)) kajastamiseks, mis ei ole seotud netolaenuandmisega. Asjaomased muutused tulenevad sellistest tehingutest nagu laenude väärtpaberistamine või muu üleminek aruandlusperioodi jooksul ning muudest ümberhindlustega seotud korrigeerimistest, mille põhjuseks on vahetuskursi muutused, laenude osaline /lõplik mahakandmine ja ümberklassifitseerimine. Nende lahtrite andmed arvutatakse automaatselt alamkirjetena sisestatud näitajate alusel, nimelt „Laenude müük ja ost ning muu üleminek aruandlusperioodil” (3.1) pluss „Muud korrigeerimised” (3.2).

i)   Laenude müük ja ost ning muu üleminek aruandlusperioodil (3.1)

—   Väärtpaberistatud laenude netovood, mis mõjutavad laenude seisu (3.1 A)

See kirje sisaldab esitatud laenude seisu mõjutavate aruandlusperioodi jooksul väärtpaberistatud laenude netosummat, mille arvutamisel lahutatakse võõrandamised omandamistest ( 15 ). Andmed peab esitama kõikide väärtpaberistamiste kohta, olenemata sellest, kus asjaomased väärtpaberistajad on residendid. Laenude üleminek tuleks kajastada müügi toimumise ajal nominaalväärtuses koos laenude osaliste/lõplike mahakandmistega. Need osalised/lõplikud mahakandmised tuleks esitada siis, kui need on kindlaksmääratavad, aruandevormi kirje 3.2B (vt allpool) all. Rahaloomeasutuste puhul, kes kajastavad laene koos allahindlustega, tuleks üleminekud kajastada bilansilises väärtuses (st nominaalväärtuses koos allahindlustega) ( 16 ).

Neid üksikasju hõlmab määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 5. osa (tabeli 5a „Kuuandmed” ja 5b „Kvartaliandmed” punkt 1.1).

Esitatavate andmete üksikasjalikuma määratluse leiate määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 5. osast ja rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendi punktist 2.3.

—   Muul viisil üle antud laenude netovood, mis mõjutavad laenude seisu (3.1B)

See kirje sisaldab esitatud laenude seisu mõjutavate aruandlusperioodi jooksul väärtpaberistamisega mitte seotud tehingutes võõrandatud või omandatud laenude netosummat, mille arvutamisel lahutatakse võõrandamised omandamistest. Üleminekud tuleks kajastada müügi toimumise ajal nominaalväärtuses koos osaliste /lõplike mahakandmistega. Need osalised/lõplikud mahakandmised tuleks esitada siis, kui need on kindlaksmääratavad, aruandevormi kirje 3.2B (vt allpool) all. Rahaloomeasutuste puhul, kes kajastavad laene koos allahindlustega, tuleks üleminekud kajastada bilansilises väärtuses (st nominaalväärtuses koos allahindlustega).

Neid üksikasju hõlmavad osaliselt määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 5. osa nõuded. Tabeli 5a „Kuuandmed” ja tabeli 5b „Kvartaliandmed” punkt 1.2 hõlmavad muul viisil üle antud laenude netovooge, mis mõjutavad laenude seisu, kuid ei hõlma:

Sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide aruandevormi täitmisel tuleb esitada andmed kõikide mõjude kohta. Esitatavate andmete üksikasjalikuma määratluse leiate määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 5. osast ja rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendi punktist 2.3. Seoses „Rahaloomeasutuste sektori struktuuri muutustega” sisaldab rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendi punkt 1.6.3.4 (ja sellega seotud lisa 1.1 punkt 5.2) grupisiseste üleminekute üksikasjalikku kirjeldust, milles eristatakse juhtumeid, kus üleminek toimub eraldiseisvate institutsionaalsete üksuste vahel (nt enne, kui üks või mitu üksust ühinemisel või omandamisel likvideeritakse) ja juhtumeid, mis toimuvad mõne üksuse likvideerimise hetkel, millisel juhul tuleks teostada statistiline ümberklassifitseerimine. Sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide aruandevormi täitmisel on mõju mõlemal juhul sama ja andmed tuleks esitada kirje 3.1C (mitte kirje 3.2C) all.

—   Väärtpaberistatud või muul viisil üle antud laenude netovood, mis ei mõjuta laenude seisu (3.1C)

See kirje sisaldab laenude seisu mitte mõjutavate aruandlusperioodi jooksul väärtpaberistatud või muul viisil üle antud laenude netosummat, mille arvutamisel lahutatakse võõrandamised omandamistest. Üleminekud tuleks kajastada müügi toimumise ajal nominaalväärtuses koos osaliste/lõplike mahakandmistega. Need osalised/lõplikud mahakandmised tuleks esitada siis, kui need on kindlaksmääratavad, aruandevormi kirje 3.2B (vt allpool) all. Rahaloomeasutuste puhul, kes kajastavad laene koos allahindlustega, tuleks üleminekud kajastada bilansilises väärtuses (st nominaalväärtuses, millest on lahutatud allahindlused). Selles kirjes ei ole hõlmatud netovood seoses laenudega, mis on antud eurosüsteemile tagatiseks seoses rahapoliitika krediidioperatsioonidega krediidinõuete vormis, mille tulemusena need bilansist välja jäetakse

Neid üksikasju hõlmavad osaliselt määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 5. osa nõuded. Tabeli 5a „Kuuandmed” ja tabeli 5b „Kvartaliandmed” punkt 2.1 hõlmab andmeid väärtpaberistatud või muul viisil üle antud laenude netovoogude kohta, mis ei mõjuta laenude seisu, kuid eluasemelaene kodumajapidamistele ei ole eraldi määratletud ning seetõttu tuleks nende kohta teha rahaloomeasutuste majasisestest andmebaasidest eraldi väljavõtted. Nagu eespool märgitud, ei hõlma need nõuded lisaks ka:

Sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide aruandevormi täitmisel tuleb esitada andmed kõikide mõjude kohta.

Esitatavate andmete üksikasjalikuma määratluse leiate määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 5. osast ja rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendi punktist 2.3.

ii)   Muud korrigeerimised (3.2)

Andmed muude korrigeerimiste kohta tuleb esitada seoses bilansis kajastatavate kõlblike laenude jääkidega, v.a väärtpaberistatud või muul viisil üle antud, kuid bilansist eemaldamata laenud.

—   Vahetuskursi muutustest tulenevad ümberhindlused (3.2 A)

Euro vahetuskursi kõikumised põhjustavad muutusi välisvääringus fikseeritud laenude väärtuses nende väljendamisel eurodes. Andmed mõjude kohta tuleks esitada miinusmärgiga (plussmärgiga), kui need põhjustavad netoarvestuses laenujääkide vähenemist (suurenemist) ning see on vajalik netolaenude ja laenujääkide muutuste täielikuks vastavusse viimiseks.

Määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) sätestatud nõuded neid korrigeerimisi ei hõlma. Kui asjaomased andmed (või ligikaudsed näitajad) ei ole rahaloomeasutustele kergesti kättesaadavad, arvutatakse andmed sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide aruandevormi täitmisel rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendi punktis 4.2.2 esitatud juhiste põhjal. Antud prognoosimeetodi kohaselt piirduvad arvutused peamiste vääringutega ja põhinevad järgmistel sammudel:

Täiendavat teavet leiate rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendi punktidest 1.6.3.5 ja 4.2.2.

—   Laenude osalised/lõplikud mahakandmised (3.2B)

Kooskõlas määrusega (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) on „väärtuse vähendamine” (osaline mahakandmine) laenu halvenemise tõttu laenujäägi summa otsene vähendamine (statistilises) bilansis. Samamoodi on „kustutamine” (täielik mahakandmine) laenu bilansilise väärtuse lõplik vähendamine, mille tulemusel see bilansist eemaldatakse. Laenude osaliste ja lõplike mahakandmiste mõjud tuleks kajastada miinusmärgiga (plussmärgiga), kui need põhjustavad netoarvestuses laenujääkide vähenemist (suurenemist). Need andmed on vajalikud netolaenuandmise ja laenujääkide muutuste täielikku vastavusse viimiseks.

Bilansis kajastatavate laenujääkidega seotud osaliste/lõplike mahakandmiste kohta võib kasutada määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 4. osa (tabeli 1 A „Ümberhindluskorrigeerimised” punkt 2) miinimumnõuete täitmiseks kogutavaid andmeid. Et eristada laenude osaliste/lõplike mahakandmiste mõju väärtpaberistatud või muul viisil üle antud, kuid bilansist eemaldamata laenudele, tuleb rahaloomeasutuste majasisestest andmebaasidest teha eraldi väljavõte.

Kõlblike laenude jääkide andmeid (kirjed 1 ja 4) korrigeeritakse põhimõtteliselt allahindluste summadega juhul, kui laene kajastatakse statistilises bilansis koos allahindlustega.

—

Kui osaleja esitab andmeid kirjete 1.3 ja 4.3 all, peaksid andmed laenude osaliste/lõplike mahakandmiste kohta hõlmama (osaliselt või täielikult) lootusetuks tunnistatud laenude varasemate allahindluste tühistamist ning lisaks peaks see (kohastel juhtudel) hõlmama ka allahindlusi ületavaid kahjumeid. Samamoodi tuleb provisjoneeritud laenu väärtpaberistamisel või muul viisil üle andmisel kajastada provisjoniga võrdne osaline/lõplik mahakandmine (vastandmärgiga), et tasakaalustada väärtuse muutust bilansis (korrigeeritud allahindluste summa ja netovoo väärtusega). Provisjonid võivad aja jooksul muutuda uute mahaarvamiste ja laenukahjumitest tulenevate väärtuse languste tõttu (v.a võimalikud vähenemised, sh need, mis toimuvad laenu tagasimaksmisel laenuvõtja poolt). Selliseid muutusi ei tuleks sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni aruandevormil kajastada osana laenude osalisest/lõplikust mahakandmisest (kuna aruandevorm arvutab väärtused ilma allahindlusteta) ( 19 ). Laenude osaliste/lõplike mahakandmiste mõju väärtpaberistatud või muul viisil üle antud, kuid bilansist eemaldamata laenudele ei pea eristama, kui rahaloomeasutuste majasisestest andmebaasidest ei ole võimalik saada eraldi andmeid allahindluste kohta.

—

Kui on tavaks kajastada laenujääke koos allahindlustega, kuid asjaomaseid allahindlustega seotud kirjeid (1.3 ja 4.3) ei esitata (vt eespool), peavad osalised/lõplikud mahakandmised hõlmama uusi mahaarvamisi ja laenukahjumitest tulenevaid väärtuse langusi laenuportfellis (v.a võimalikud vähenemised, sh need, mis toimuvad laenu tagasimaksmisel laenuvõtja poolt) ( 20 ). Laenude osaliste/lõplike mahakandmiste mõju väärtpaberistatud või muul viisil üle antud, kuid bilansist eemaldamata laenudele ei ole vaja eristada, kui rahaloomeasutuste majasisestest andmebaasidest ei ole võimalik saada eraldi andmeid allahindluste kohta. Põhimõtteliselt hõlmavad need kirjed ka laenude väärtpaberistamisel või muul viisil üle andmisel tekkivaid ümberhindlusi, kui tehinguväärtus erineb ülemineku ajal nominaalväärtusest. Asjaomased ümberhindlused tuleb kajastada, kui need on kindlaksmääratavad, ning neid tuleks arvestada tehinguväärtuse ja müügi toimumise ajal kehtiva nominaalväärtuse vahena. Täiendavat teavet leiate määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 4. osast ja rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendi punktist 1.6.3.3.

—   Ümberklassifitseerimine (3.2C)

Ümberklassifitseerimise all kajastatakse kõik mõjud, mis ei ole seotud netolaenuandmisega, nagu eespool määratletud, kuid mis põhjustavad muutusi bilansis kajastatavates laenujääkides, v.a väärtpaberistatud või muul viisil üle antud, kuid bilansist eemaldamata laenud.

Määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) sätestatud nõuded asjaomaseid mõjusid ei hõlma ning nende mõju tuletatakse tavaliselt agregeeritult makromajandusliku statistika koostamisel. Samas on need tähtsad individuaalsete asutuste (või sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni gruppide) tasandil netolaenuandmise ja laenujääkide muutuste vastavusse viimiseks.

Andmed tuleb esitada järgmiste bilansis kajastatud laenude jääkidega seotud mõjude kohta, v.a väärtpaberistatud või muul viisil üle antud, kuid bilansist eemaldamata laenud. Kohaldatakse tavalist kokkulepet, mille kohaselt kajastatakse laenujääkide vähenemist (suurenemist) põhjustavad mõjud miinusmärgiga (plussmärgiga).

Laenude üleminekuga seotud mõjud, mis tekivad ettevõtte restruktureerimise ja grupisisese ümberkorralduse kontekstis — ühinemised, ülevõtmised või jagunemised, tuleb kajastada kirje 3.1B all. Sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni gruppide koosseisu muutuste puhul ei ole ümberklassifitseerimine nõutav, sest sellistel juhtudel tuleb sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni grupi uut koosseisu kajastav aruanne uuesti esitada.

Täiendavat teavet leiate rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendi punktist 1.6.3.4; samas tuleks aga eespool kirjeldatud kontseptuaalseid erinevusi meeles pidada ümberklassifitseerimiste tuletamisel individuaalsete asutuste tasandil.

---

( 1 ) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2533/98, 23. november 1998, statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8).

( 2 ) Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 25/2009, 19. detsember 2008, rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2008/32) (ELT L 15, 20.1.2009, lk 14), mis alates 1. jaanuarist 2015 asendatakse Euroopa Keskpanga määrusega (EL) nr 1071/2013, 24. september 2013, rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2013/33) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 1).

( 3 ) Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 1745/2003, 12. september 2003, kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9) (ELT L 250, 2.10.2003, lk 10).

( 4 ) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2016/810, 28. aprill 2016, suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide teise seeria kohta (EKP/2016/10) (ELT L 132, 21.5.2016, lk 107).

( 5 ) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/510, 19. detsember 2014, eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).

( 6 ) Otsus EKP/2010/10, 19. august 2010, statistikaaruandluse nõuete eiramise kohta (ELT L 226, 28.8.2010, lk 48).

( 7 ) Viiteid „osalejale” peaks käsitlema viidetena individuaalsetele osalejatele või sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni gruppidele.

( 8 )  ►M1  Märtsis 2015 teostatavate sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni (k = 3) puhul on piirang C 3 ≤ max{0, AA 3}. ◄

( 9 ) Aruandevormi kontekstis hõlmab mõiste „kodumajapidamised” ka kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone.

( 10 ) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1071/2013, 24. september 2013, rahaloomeasutuste bilansi kohta (EKP/2013/33) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 1).

( 11 ) Määruse määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) kohaselt algab rahaloomeasutuste aruandlus võrdluskuust ehk 2014. aasta detsembrist. Eelmine bilansikirjete statistika aruandluse aluseks olnud õigusakt oli määrus (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32). Seetõttu kehtib määrus sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide andmete esitamisel 2014. aasta detsembrile eelnevatel võrdlusperioodidel. Samas aga ei oma nende kahe määruse vahelised erinevused sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide programmi kontekstis olulist mõju, v.a „mittefinantsettevõtete” määratlus (vt järgmine allmärkus).

( 12 )  ►M1  Määruses (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) esitatud mittefinantsettevõtete valdusettevõtete liigitust on määrusega (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) muudetud, et võtta arvesse muudatusi rahvusvahelistes statistikastandardites. Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) kohaselt on mittefinantsettevõtete valdusettevõtted liigitatud ümber finantsinstitutsioonideks. Sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide aruandlus peab üldjuhul olema kooskõlas bilansiaruandluse raamistikuga: alates detsembrist 2014 ei pea andmed hõlmama valdusettevõtteid ja tuleb teha vastavad korrigeerimised. ◄

( 13 ) Vt Manual on MFI balance sheet statistics, EKP, aprill 2012, avaldatud veebilehel http://www.ecb.europa.eu. Laenude statistilist aruandlust käsitletakse eelkõige punktis 2.1.4, lk 76.

( 14 ) Erand mõjutab ka andmete esitamist osalise/lõpliku mahakandmise kohta, nagu allpool selgitatud.

( 15 ) Märkide kokkulepe (mis on määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) nõuetele vastupidine) on kooskõlas üldise nõudega korrigeerimisandmete kohta, nagu eespool sätestatud — nimelt laenujääkide suurenemist (vähenemist) põhjustavad mõjud tuleb esitada plussmärgiga (miinusmärgiga).

( 16 ) Nagu eespool kirjeldatud, võimaldab määrus (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) rahaloomeasutustel kajastada ostetud laene nende tehinguväärtuses (tingimusel, et seda teevad kõik selle riigi residentidest rahaloomeasutused). Sellisel juhul tuleb võimalikud ümberhindamiskomponendid esitada aruandevormi kirje 3.2B all.

( 17 ) Kooskõlas määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) nõuetega, mida rahaloomeasutused peavad bilansikirjete statistika esitamisel kohaldama kuni 2014. aasta novembri kui võrdluskuuni, arvatakse netovoogudest välja kõik euroala rahaloomeasutuste vahelised üleminekud, mitte ainult riigisiseste rahaloomeasutuste vahelised üleminekud.

( 18 ) Kasutada tuleks EKP viitekursse. Vt 8. juuli 1998. aasta pressiteadet ühisturustandardite kehtestamise kohta, mis on avaldatud EKP veebilehel (http://www.ecb.europa.eu).

( 19 ) Tuleks märkida, et see nõue erineb määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) aruandlusnõuetest.

( 20 ) Nõue puudutab sama teavet, mida laene koos allahindlustega kajastavad rahaloomeasutused peavad esitama määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) kohaselt.

( 21 )  ►M1  Mittefinantsettevõtete valdusettevõtete finantsinstitutsioonideks ümberklassifitseerimise mõju 2014. aasta detsembris tuleks kajastada kirje 3.2C all. ◄