EUR-Lex Juurdepääs Euroopa Liidu õigusaktidele

Tagasi EUR-Lexi avalehele

See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.

Dokument 52011AB0065

Euroopa Keskpanga arvamus, 23. august 2011 , seoses ettepanekuga määruse kohta, mis käsitleb euromüntide emiteerimist, ja määruse kohta, mis käsitleb ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtusi ja tehnilisi näitajaid (CON/2011/65)

ELT C 273, 16.9.2011, lk 2—8 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

16.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 273/2


EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

23. august 2011,

seoses ettepanekuga määruse kohta, mis käsitleb euromüntide emiteerimist, ja määruse kohta, mis käsitleb ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtusi ja tehnilisi näitajaid

(CON/2011/65)

2011/C 273/02

Sissejuhatus ja õiguslik alus

28. juunil 2011 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Parlamendilt taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb euromüntide emiteerimist (1) (edaspidi „ettepanek määruse kohta”). 5. juulil 2011 sai EKP ka Euroopa Liidu Nõukogult kaks taotlust avaldada arvamust seoses järgmisega: a) ettepanek määruse kohta; ja b) ettepanek nõukogu määruse kohta, millega muudetakse 3. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 975/98 ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta (2) (edaspidi „ettepanek muutmismääruse kohta”).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 133, artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1.   Ettepanek määruse kohta ja õiguslik alus

1.1.

Ettepandud määrus kehtestab kohustuslikud sätted euro käibemüntide ja meenemüntide kohta. See kehtestab ka konkreetsed mahumäärad ringlusse lastavate euro mälestusmüntide jaoks ja ringluskõlblike euro käibemüntide hävitamisele eelneva konsultatsioonimenetluse.

1.2.

EKP arusaama kohaselt on ettepandud määruse eesmärk kodifitseerida kehtivad liidu mittesiduvad õigusaktid ja järeldused, (3) mis käsitlevad euromüntide emiteerimist (4). Samuti on EKP arvamusel, et liidu tasemel euromüntide emiteerimise üldsätete kehtestamise eesmärk on liikmesriikide praktika harmoneerimine (5) ning õiguskindluse ja läbipaistvuse tagamine.

1.3.

EKP märgib, et lepingu artikli 128 lõike 2 kohaselt on euromüntide emiteerimine osalevate liikmesriikide vastustusel, kusjuures parlamendi ja nõukogu pädevuses on kehtestada meetmeid, mis on vajalikud euro kasutamiseks ühisrahana kooskõlas lepingu artikliga 133. Lisaks võib nõukogu kooskõlas lepingu artikli 128 lõikega 2 võtta meetmeid kõigi ringlusse lastavate müntide nominaalväärtuse ja tehniliste tunnuste ühtlustamiseks niivõrd, kuivõrd see on vajalik nende tõrgeteta ringluseks liidu piires. Seega peab liidu seadusandlus euromüntide emiteerimise kohta arvestama osalevate liikmesriikide euromüntide emiteerimise pädevust ja nende euromüntide seadusliku emitendi staatust. Lisaks, kuigi ettepandud määrusega seonduv ei mõjuta EKP ülesandeid ja vastutust, mis tulenevad lepingust ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjast (edaspidi „EKPSi põhikiri”), soovitab EKP käsitleda iga liikmesriigi euromüntide emiteerimisega pädevusega seotud küsimusi dialoogis selle liikmesriigi ja liidu vahel, järgides Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtet.

1.4.

Soovitav on ettepandud määruses kasutatud terminoloogiat läbivalt harmoneerida. Eelkõige ei ole ettepandud määruses määratletud mõisteid „emiteerima” ja „ringlusse laskma”. Sellest võib tuleneda küsimus nende tähenduse õiguslikus erinevuses. Emiteerimise mõistega loetakse euromüntide ringlusse laskmine üldjuhul kaetuks (6). Seetõttu tuleks eelistada mõiste „emiteerimine” kasutust, mitte mõlema mõiste kasutust, mis võib olla eksitav. Siiski jätab EKP ettepanekute keelelised küsimused komisjoni otsustada.

1.5.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud ettepandud määrust muuta, on esitatud I lisas koos selgitustega.

2.   Ettepanek muutmismääruse kohta

2.1.

Ettepandud muutmismäärus kehtestab uued sätted ühiste põhimõtete kohta, mis käsitlevad euro tavaliste käibemüntide ja mälestusmüntide liikmesriike tähistava külje kujundust ning liikmesriikide teabevahetust ja nende kujunduste heakskiitmist.

2.2.

EKP arusaama kohaselt kehtestab ettepandud muutmismäärus euro käibemüntide liikmesriiki tähistava külje uute kujunduste heakskiitmise või tagasilükkamise menetluse, mis kordab juba määruses 2009/23/EÜ sätestatut. Ainsa vahena on ettepandud muutmismäärus laiendanud komisjoni pädevust, mille kohaselt on uute kujunduste heakskiitmise või tagasilükkamise lõpliku otsustamise pädevus komisjonil, mitte majandus- ja rahanduskomitee asjaomasel allkomiteel. EKP märgib, et see muutus ei mõjuta tema lepingust ja EKPSi põhikirjast tulenevaid ülesandeid ja vastutust, ning soovitab mis tahes pädevuse küsimused seoses komisjoni eespool osutatud pädevusega, nii riigi kui institutsioonidevahelised, koordineerida ja lahendada, järgides Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtet.

2.3.

Lõpetuseks kordab EKP oma varasemat soovitust (7)3. mai 1998. aasta määruse (EÜ) nr 975/98 (ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta) I lisas sätestatud tehniliste tunnuste muutmise kohta (8). Eelkõige tuleks asendada soovituslikud euromüntide paksuse näitajad tegelike euromüntide paksuse näitajatega, mis on üldteada ning mida rahapajad kasutavad euromüntide tootmisel. Selles suhtes osutab EKP arvamuse CON/2011/18 lisas toodud konkreetsetele redaktsioonilistele ettepanekutele ja soovitab nende kasutamist määruse (EÜ) nr 975/98 puhul.

2.4.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud ettepandud muutmismäärust muuta, on esitatud II lisas koos selgitustega.

Frankfurt Maini ääres, 23. august 2011

EKP president

Jean-Claude TRICHET


(1)  KOM(2011) 295 lõplik.

(2)  KOM(2011) 296 lõplik.

(3)  Nõukogu 23. novembri 1998. aasta ja 5. novembri 2002. aasta järeldused euro meenemüntide kohta, komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus 2009/23/EÜ, mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52), komisjoni 22. märtsi 2010. aasta soovitus 2010/191/EL euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja mõju kohta (ELT L 83, 30.3.2010, lk 70).

(4)  Tavalised euro käibemündid, ringlusse lastavad mälestusmündid ja euro meenemündid.

(5)  Eelkõige aitaks ettepandud määrus vältida liikmesriikides erinevate riiklike praktikate kujundamist euromüntide emiteerimisel, näiteks euro meene- ja mälestusmüntide osas, mis võiks kahjustada euro kasutuselevõtmisel kehtestatud ühtse Euroopa müntimissüsteemi eesmärke ja põhimõtteid. Vt EKP arvamuse CON/2002/12 punkti 3. Kõik EKP arvamused on avaldatud EKP veebilehel http://www.ecb.europa.eu

(6)  Vt Euro seadusliku maksevahendi eksperttöörühma (Euro Legal Tender Expert Group) aruanne euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi mõiste, ulatuse ja tagajärgede kohta, punkt 5, avaldatud http://www.ec.europa.eu

(7)  Vt EKP 4. märtsi 2011. aasta arvamuse CON/2011/18, mis käsitleb nõukogu määrust ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta, punkti 2 jaotises „Üldised märkused” ja lisas esitatud kahte muudatuse ettepanekut (kodifitseeritud tekst) (ELT C 114, 12.4.2011, lk 1).

(8)  EÜT L 139, 11.5.1998, lk 6.


I LISA

Redaktsiooni ettepanekud

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanek (1)

EKP muudatusettepanek seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust euromüntide emiteerimise kohta

Muudatus 1

Ettepandud määruse põhjendus 2

„(2)

Euromüntide emiteerimist käsitlevate kohustuslike sätete puudumise tõttu võivad vastavad tavad liikmesriikides erineda ning see ei võimalda luua ühisraha jaoks piisavalt integreeritud raamistikku. Õigusalase läbipaistvuse ja õiguskindluse seisukohast on seepärast vaja kehtestada euromüntide emiteerimise siduvad eeskirjad.”

„(2)

Ilma et see piiraks lepingu artikli 128 lõikes 2 sätestatud liikmesriikide euromüntide emiteerimise õigust, euromüntide emiteerimist käsitlevate kohustuslike üldsätete puudumise tõttu võivad vastavad tavad liikmesriikides erineda ning see ei võimalda luua ühisraha jaoks piisavalt integreeritud raamistikku. Õigusalase läbipaistvuse ja õiguskindluse seisukohast on seepärast vaja kehtestada euromüntide emiteerimise siduvad eeskirjad.”

Selgitus

Täpsustused on vajalikud, et: a) anda õiguskindlus, et ettepandud määrus ei mõjuta liikmesriikide euromüntide emiteerimise pädevust lepingu artikli 128 lõike 2 alusel ja b) juhtida tähelepanu euromüntide emiteerimist käsitlevate üldsätete puudumisele.

Muudatus 2

Ettepandud määruse artikkel 1

„Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega nähakse ette eeskirjad seoses euro käibemüntide (sh ringlusse lastavate mälestusmüntide) ja euro meenemüntide emiteerimisega ning konsultatsiooniga enne kasutuskõlblike euro käibemüntide hävitamist.”

„Artikkel 1

Sisu

Ilma et see piiraks lepingu artikli 128 lõikes 2 sätestatud liikmesriikide euromüntide emiteerimise õigust, käesoleva määrusega nähakse ette üldeeskirjad seoses euro käibemüntide ja euro meenemüntide emiteerimisega ning konsultatsiooniga enne kasutuskõlblike euro käibemüntide hävitamist.”

Selgitus

Täpsustused on vajalikud, et: a) anda õiguskindlus, et ettepandud määrus ei mõjuta liikmesriikide euromüntide emiteerimise pädevust lepingu artikli 128 lõike 2 alusel; ja b) juhtida tähelepanu euromüntide emiteerimist käsitlevate üldsätete puudumisele. Lisaväärtusena määratletaks paremini ettepandud määruse sisu kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühise normitehnika juhendi (2) nõuetega punktides 13.1 ja 13.3. Kuna euro käibemüntide muudetud mõiste hõlmab sõnaselgelt ringlusse lastavaid mälestusmünte (3) , ei ole vaja seda artikli 1 kontekstis korrata.

Muudatus 3

Ettepandud määruse artikkel 2

„Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   „euro käibemündid”– ringlusesse lastavad euromündid, mille nimiväärtus ja tehniline kirjeldus on sätestatud nõukogu 3. mai 1998. aasta määruses (EÜ) nr 975/98;

2.   „ringlusse lastavad euro mälestusmündid”– euro käibemündid, mille eesmärk on jäädvustada teatavat teemat, nagu on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 975/98 artiklis 1f;

3.   „euro meenemündid”– euromündid, mis on mõeldud kogumiseks, mitte ringlusse laskmiseks.”

„Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   „euro käibemündid”– ringlusesse lastavad tavalised euromündid ja mälestusmündid, mille nimiväärtus ja tehniline kirjeldus on sätestatud nõukogu 3. mai 1998. aasta määruses (EÜ) nr 975/98;

2.   „tavalised euro käibemündid”

euro käibemündid v.a ringlusse lastavad euro mälestusmündid;

3.   „ringlusse lastavad euro mälestusmündid”– euro käibemündid, mille eesmärk on jäädvustada teatavat teemat, nagu on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 975/98 artiklis 1f;

4.   „euro meenemündid”– euromündid, mis on mõeldud kogumiseks, mitte ringlusse laskmiseks.”

Selgitus

Kehtivat euro käibemüntide mõistet tuleks selgitada ja lisada eraldi määratlus tavaliste euro käibemüntide kohta, et ära hoida selle terminoloogiaga seotud kahemõttelisust.

Muudatus 4

Ettepandud määruse artikkel 3

„Artikkel 3

Euromüntide liigid

Liikmesriigid võivad emiteerida kahte liiki euromünte: euro käibemünte (sh ringlusse lastavad mälestusmündid) ja euro meenemünte.”

„Artikkel 3

Euromüntide liigid

Liikmesriigid võivad emiteerida kahte liiki euromünte: euro käibemünte ja euro meenemünte.”

Selgitus

Kuna euro käibemüntide muudetud mõiste hõlmab sõnaselgelt ringlusse lastavaid mälestusmünte (4), ei ole vaja seda artikli 3 kontekstis korrata.

Muudatus 5

Ettepandud määruse artikkel 4

„Artikkel 4

Euro käibemüntide emiteerimine

1.   Euro käibemündid emiteeritakse nimiväärtusega.

2.   Erandina lõikest 1 võib väikest osa münte, mitte üle 5 % emiteeritavate euromüntide koguväärtusest ja -kogusest, emiteerida nimiväärtusest suurema väärtusega, kui kõnealused mündid on valmistatud eriti kvaliteetselt või antakse välja eripakendis.”

„Artikkel 4

Euro käibemüntide emiteerimine ja müük

1.   Euro käibemündid emiteeritakse ja lastakse ringlusse iga liikmesriigi pädeva asutuse poolt nimiväärtusega.

2.   Mitte üle 5 % emiteeritavate euromüntide koguväärtuse jäägist ja -kogusest võib müüa nimiväärtusest suurema väärtusega, kui kõnealused mündid on valmistatud eriti kvaliteetselt või antakse välja eripakendis.”

Selgitus

EKP soovitab ühtlustada ettepandud määruse artikli 4 soovituse 2009/23/EÜ punktiga 1, et liikmesriikide vastav praktika soovituse 2009/23/EÜ punkti 1 alusel oleks selle sättega vastavuses.

Muudatus 6

Ettepandud määruse artikli 6 lõike 2 punkt b

„b)

neil ei esitata kujutisi, mis sarnanevad euro käibemüntide ühise külje kujutistega või euro käibemüntide mis tahes liikmesriiki tähistava küljega;”

„b)

neil ei esitata kujutisi, mis sarnanevad euro käibemüntide ühise külje kujutistega või euro käibemüntide mis tahes liikmesriiki tähistava küljega, v.a kui viimasel juhul on üldist välimust siiski kergesti võimalik eristada;”

Selgitus

See redaktsiooniline ettepanek võimaldab säilitada liikmesriigi traditsioone euro meenemüntide emiteerimisel. EKP toetab põhimõtteliselt euro meenemüntide emiteerimist, mis austavad liikmesriikide konkreetset numismaatika traditsiooni ja tava (5). Lisaks viiks redaktsiooniline ettepanek selle sätte kooskõlla Ecofin nõukogu 5. novembri 2002. aasta järeldustega ja soosiks liikmesriikide meenemüntidel kujunduse kasutamist, mis oleks vähemalt pisut erinev euro käibemüntide liikmesriiki tähistava küljest.

Muudatus 7

Ettepandud määruse artikli 6 lõige 3

„3.   Euro meenemünte võib emiteerida nimiväärtusega või sellest suurema väärtusega.”

„3.   Euro meenemünte võib müüa nimiväärtusega või sellest suurema väärtusega.”

Selgitus

See redaktsiooniline ettepanek kajastaks täpselt liikmesriikide poolt Ecofin nõukogu 5. novembri 2002. aasta koosolekul saavutatud kokkulepet, millega lubatakse euro meenemüntide müüki nimiväärtusest suurema hinnaga.

Muudatus 8

Ettepandud määruse artikli 6 lõige 5

„5.   Selleks et meenemünte ei kasutataks maksevahendina, võtavad liikmesriigid kõik asjakohased meetmed, näiteks eripakendid, autentsustõend, varasem teadaanne emiteerivalt asutuselt või nimiväärtusest suurema väärtusega emiteerimine.”

„5.   Selleks et meenemünte ei kasutataks maksevahendina, võtavad liikmesriigid kõik asjakohased meetmed, näiteks eripakendid, autentsustõend, varasem teadaanne emiteerivalt asutuselt või nimiväärtusest suurema väärtusega müümine.”

Selgitus

Liikmesriikidel ei ole meetmeid, millega takistada euro meenemüntide kasutamist maksevahendina emiteerivas liikmesriigis. Seetõttu soovitab EKP asendada sõna „prevent” sõnaga „discourage”. Kooskõla huvides tuleks asendada ka „suurema väärtusega emiteerimine”„suurema väärtusega müümisega”, mis peegeldaks täpsemalt Ecofin nõukogu 5. novembri 2002. aasta järeldustes kasutatud sõnastust.


(1)  Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(2)  Vt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühine normitehnika juhend ühenduse institutsioonides õigusloomega tegelejatele: http://eur-lex.europa.eu

(3)  Vt muudatus 3.

(4)  Vt joonealust märkust 3.

(5)  Vt arvamuse CON/2002/12 punkti 3.


II LISA

Redaktsiooni ettepanekud

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanek (1)

EKP soovitused seoses ettepanekuga, mis käsitleb nõukogu 3. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 975/98 ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta

Muudatus 1

Ettepandud muutmismääruse artikli 1f lõige 4 (uus)

Hetkel tekst puudub.

4.   Osalevate liikmesriikide poolt emiteeritud ringluses olevate euro mälestusmüntide kujundus ei ole vastuolus nende võimalike põhiseadusest tulenevate nõuetega.

Selgitus

See redaktsiooniline ettepanek arvestab võimalike riigi seadusest tulenevate nõuetega ja võimaldab arvesse võtta liikmesriigi traditsioone ringluses olevate euro mälestusmüntide emiteerimisel. Selles osas EKP toetab põhimõtteliselt euro mälestusmüntide emiteerimist, mis austavad liikmesriikide konkreetset numismaatika traditsiooni ja tava  (2).

Muudatus 2

Ettepandud muutmismääruse artikli 1g lõige 1

„1.   Liikmesriigid teavitavad üksteist euro käibemüntide liikmesriiki tähistava külje uue kujunduse kavandist, sh mündi serval olevast kirjast ning emissiooni mahust, enne kui nad selle kujunduse ametlikult kinnitavad.”

„1.   Liikmesriigid teavitavad üksteist euro käibemüntide liikmesriiki tähistava külje uue kujunduse kavandist, sh mündi serval olevast kirjast ning emissiooni mahust, enne kui kujundus ametlikult kinnitatakse.”

Selgitus

Keelelistel põhjustel on soovitav selgitada, et liikmesriikidel on kohustus üksteist teavitada euro käibemüntide emissiooni mahust, enne selle kujunduse ametlikult kinnitamist. Samuti, kooskõlas artikli 1g lõigetega 2 ja 3, võib aru saada, et komisjon kontrollib ettepandud muutmismääruse järgimist ja „teeb seejärel viivitamata lõpliku otsuse kujunduse heakskiitmise või tagasilükkamise kohta”. Seetõttu soovitab EKP muuta artikli 1g lõike 1 viimast osa, mis viitab liikmesriikide osale euro käibemüntide liikmesriiki tähistava uue külje kujunduse kavandi ametlikus heakskiitmises.

Muudatus 3

Ettepandud muutmismääruse artikli 1h punkt a

„a)

ei kohaldata selliste euro käibemüntide suhtes, mis on emiteeritud enne määruse (EL) nr … [käesoleva muutmismääruse number lisatakse vastuvõtmisel] jõustumist;”

„a)

ei kohaldata selliste euro käibemüntide suhtes, mis on toodetud enne määruse (EL) nr … [käesoleva muutmismääruse number lisatakse vastuvõtmisel] jõustumist;”

Selgitus

EKP arusaama kohaselt hõlmab artikli 1h punkt a euro käibemündid seadusliku maksevahendi staatusega enne muutmismääruse jõustumist, kusjuures artikli 1h punkt b sätestab üleminekuaja euro käibemüntide kujunduse stantside vahetamiseks vastavalt uue kujunduse nõuetele. Selles suhtes soovitab EKP asendada artikli 1h punktis a sõna „emiteeritud” sõnaga „toodetud”. See laiendaks kavandatud sätte ulatust ka nendele euro käibemüntide varudele, mis on juba osalevate liikmesriikide pädevate asutuste poolt münditud, kuid ettepandud muutmismääruse jõustumise hetkel pole neile veel antud seadusliku maksevahendi staatust. Sel juhul oleks antud õiguslik tagatis kuludele, mis on kantud seoses eurosüsteemi riikide keskpankade poolt euro käibemüntide tootmisega, millele pole ettepandud muutmismääruse jõustumise hetkel veel antud seadusliku maksevahendi staatust. Samuti märgib EKP, et artikli 1h lõike b kohase üleminekuaja kestel emiteeritud euro käibemüntidel on seadusliku maksevahendi staatus ka pärast üleminekaja lõppu.


(1)  Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(2)  Vt arvamuse CON/2002/12 punkti 3.


Üles