11.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 270/1

1.

EKP toetab igati komisjoni poolt ettepandud määrust ja otsust, mille eesmärgiks on luua uus asutus – Euroopa Süsteemiriski Nõukogu – makrotasandi usaldatavusjärelevalve teostamiseks Euroopa Liidus. EKP on seisukohal, et hiljutine finantskriis on näidanud vajadust tugevdada finantssüsteemi tervikuna reguleerimist ja makrotasandi usaldatavusjärelevalvet. Samuti on hiljutine finantskriis näidanud, et on vaja täies ulatuses ning õigeaegselt hinnata süsteemiriski erinevaid allikaid ning tagajärgi finantssüsteemile. Süsteemiriski tuvastamine ja hindamine, olulise süsteemiriski kohta varajaste hoiatuste andmine ning soovituste esitamine ja järelmeetmete rakendamine võimaldab Euroopa Süsteemiriski Nõukogul oluliselt kaasa aidata terve Euroopa Liidu finantssüsteemi stabiilsusele.

2.

9. juunil 2009. aastal jõudis majandus- ja rahandusministrite nõukogu järeldusele, et „EKP peaks Euroopa Süsteemiriski Nõukogule pakkuma tuge analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas, tuginedes vajaduse korral ka liikmesriikide keskpankade ja järelevalveasutuste tehnilistele nõuannetele.” See tulenes Jacques de Larosière juhitud kõrgetasemelise finantsjärelevalve eksperdirühma 25. veebruari 2009. aasta soovitustest ning komisjoni 27. mai 2009. aasta teatisest, mis teeb EKP-le ettepaneku tagada Euroopa Süsteemiriski Nõukogu sekretariaadi töö. 18.–19. juunil aastal märkis Euroopa Ülemkogu, et see teatis ja majandus- ja rahandusministrite nõukogu järeldused panevad aluse uue makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve loomisele, ja toetas ESBRi loomist.

3.

EKP on otsustanud, et ta tagab ESBRi sekretariaadi töö ning toetab ESBRi ning soovitab sellele ettepandud määruse põhjendustes viidata. Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmete osalemise läbi on EKP valmis Euroopa Süsteemiriski Nõukogu käsutusse andma kõikide liikmesriikide keskpankade makromajandus-, finants- ja rahandusekspertide teadmised. Seda toetab EKP ja EKPSi tegevus finantsstabiilsuse järelevalve, makromajandusliku analüüsi ja statistiliste andmete kogumise valdkonnas ning üldine sünergia ekspertide hinnangute, ressursside ja infrastruktuuri osas EL keskpankade tegevuses.

4.

EKP ja EKPSi kaasamine Euroopa Süsteemiriski Nõukogu tegevusse ei muuda Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 105 lõikes 1 sätestatud EKPSi peamist ülesannet – hinnastabiilsuse tagamist. Selles osas märgib EKP, et Euroopa Süsteemiriski Nõukogu toetamine ei mõjuta EKP institutsionaalset, funktsionaalset ja finantssõltumatust ega EKPSi Euroopa Ühenduse asutamislepingus ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas (edaspidi „EKPSi põhikiri”) sätestatud ülesannete, eelkõige finantsstabiilsuse ja järelevalvega seonduvate ülesannete, täitmist (4).

5.

Statistika valdkonnas on EKP valmis esitama Euroopa Süsteemiriski Nõukogule vajalikke andmeid makromajandusliku ja makrofinantskeskkonna kohta ning omab selles ka vastavaid eriteadmisi. See puudutab eelkõige andmeid turutingimuste ja turu infrastruktuuride kohta. Mikrotasandi usaldatavusandmeid edastatavad kolm uut Euroopa järelevalveasutust.

6.

Varajaste riskihoiatuste andmise, järelmeetmete rakendamise ja soovituste esitamise korra osas toetab EKP täielikult ettepandud määrust (5), mille kohaselt edastatakse Euroopa Süsteemiriski Nõukogu riskihoiatused ja soovitused nii vastavatele osapooltele otse kui majandus- ja rahandusministrite nõukogule. Antud korra muutmine, mille tulemusena edastatakse riskihoiatusi ja soovitusi „ringiga”, kahjustaks soovituste tõhusust ja ajakohasust ning Euroopa Süsteemiriski Nõukogu sõltumatust ja usaldusväärsust. Lisaks peab EKP oluliseks, et kord, mis reguleerib Euroopa Süsteemiriski Nõukogu lävimist teiste EL asutuste ja komiteedega, ei takistaks Euroopa Süsteemiriski Nõukogu ülesannete tõhusat ja õigeaegset täitmist.

7.

Euroopa Süsteemiriski Nõukogu organisatsiooniliste aspektide osas peab EKP eriti oluliseks, et Euroopa Süsteemiriski Nõukogu juhtkomitee koosseis peegeldaks piisaval määral Euroopa Süsteemiriski Nõukogu haldusnõukogu koosseisu. Haldusnõukogu hääleõiguslikest liikmetest 29 on keskpankade esindajad, ülejäänud neli hääleõigusliku liikme kohta jagunevad komisjoni esindaja ja kolme uue Euroopa järelevalveasutuse eesistuja vahel. Selleks, et juhtkomitee annaks representatiivse ülevaate haldusnõukogust, mille istungeid juhtkomitee peab ette valmistama, on oluline, et juhtkomitee koosseis peegeldaks haldusnõukogu koosseisu. Seega tuleb eespool osutatud ülejäänud nelja hääleõigusliku liikme (lisaks Euroopa Süsteemiriski Nõukogu eesistujale ja ase-eesistujale) kõrvale nimetada veel vähemalt viis keskpankade esindajat, et saavutada sobiv tasakaal ning euroala ja mitte-euroala liikmete keskpankade piisav representatiivsus. Seetõttu toetab EKP tugevalt komisjoni ettepanekut juhtkomitee kaheteistkümnest liikmest seitsme nimetamise kohta Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmete hulgast (6). Samas, kuna euroala koosseis võib muutuda, ei ole soovitav õigusaktiga sätestada konkreetset pöördumatut kohtade jaotust euroala ja euroalaväliste keskpankade vahel. Lõpetuseks, EKP toetab komisjoni seisukohta, mille kohaselt annab sekretariaadi juhile juhiseid ainult ESBRi eesistuja (7).

8.

Euroopa Süsteemiriski Nõukogu haldusnõukogu eesistuja ja ase-eesistuja tuleks valida ühesuguse korra alusel ning ühe ja sama hääleõiguslike liikmete rühma poolt, kuna ase-eesistuja peab vajaduse korral saama täielikult eesistuja asetäitjana tegutseda. Sellest tulenevalt tuleks ase-eesistuja valida, nagu märgitud komisjoni ettepanekus, nende haldusnõukogu liikmete poolt ja hulgast, kes on ühtlasi ka Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmed. Erineva korra kehtestamine eesistuja ja ase-eesistuja valimiseks teeb valimise asjatult keeruliseks ning võib jätta soovimatu mulje, et eesistuja ja ase-eesistuja esindavad Euroopa Süsteemiriski Nõukogu erinevaid rühmi.

9.

Euroopa Süsteemiriski Nõukogu haldusnõukogu koosseisu osas toetab EKP komisjoni ettepanekut EKP presidendi ja asepresidendi nimetamise kohta Euroopa Süsteemiriski Nõukogu haldusnõukogu hääleõiguslikuks liikmeks. See on kooskõlas põhimõttega, mille kohaselt valitakse haldusnõukogu hääleõiguslikud liikmed Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmete hulgast. (8) Lisaks oleks EKP asepresidendi kaasamine kooskõlas Euroopa Ülemkogu 18.–19. juuni 2009. aasta järeldustega, mille kohaselt võib asepresident EKP üldnõukogu liikmena osaleda ESRBi eesistuja valimisel. Kui asepresident ei oleks ESRBi haldusnõukogu liige, ei saaks ta selles valimises osaleda.

10.

Euroopa Süsteemiriski Nõukogu on ühenduse asutus, mille ülesanded puudutavad EL finantssüsteemi ning hõlmavad soovituste andmist ja sobivate meetmete rakendamist süsteemiriski juhtimiseks ja süsteemi stabiilsuse kaitsmiseks ning mille liikmed on valitud kõikidest ELi liikmesriikidest. Arvestades aga teatavate Euroopa mitte-EL riikide tähtsat rolli ELi finantssüsteemis, võib asjaomaste küsimuste arutamisel kohaseks pidada kutsuda esindajaid ka muudest riikidest osalema mõnedel Euroopa Süsteemiriski Nõukogu koosolekutel ja/või osalema vaatlejana tehniliste komiteede teatavate küsimuste aruteludel.