20.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 115/1

1.

17. detsembril 2008 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb reitinguagentuure (1) (edaspidi „ettepanek määruse kohta”). (2)

2.

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 105 lõikel 4. Euroopa Keskpanga nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

3.

EKP toetab ettepandud määruse eesmärke (3) ja kokkulepet, mille sõlmisid rahandusministrid ja keskpankade presidendid G20 kohtumisel 14. märtsil 2009 (4) rahvusvaheliselt koordineeritud algatuste osana, reitinguagentuuride õigusraamistiku tugevdamiseks. EKP on arvamusel, et reitinguagentuuridega seotud õigusloomel peaksid olema järgmised eesmärgid. (5) Esiteks, parandada tuleb reitingute andmise läbipaistvust ja nende pidevat jälgimist, et paremini võrrelda reitinguagentuuride reitinguhinnanguid ja suurendada krediidireitingute valdkonna võistlevust. Teiseks, reitingute menetlus peab vastama piisavatele kvaliteedi ja usaldatavusnõuetele. Eelkõige finantsstabiilsuse seisukohast on ülioluline, et reitingute menetlusega ei kaasneks ülemäärane reitingute volatiilsus, mille tulemusel hinnatakse varasid järsult ümber ja kahjustatakse turu usaldust. Kolmandaks, reitinguagentuuride usaldatavust ja sõltumatust tuleks tagada, välistades huvide konfliktid või käsitledes neid kohaselt läbipaistvas õigusraamistikus.

4.

Ette on nähtud ettepandud määrust kohaldamine „krediidireitingute suhtes, mis on mõeldud kasutamiseks regulatiivsel või muul eesmärgil” finantssektori eeskirjadele alluvate asutuste (krediidiasutused, investeerimisühingud, kindlustus- ja elukindlustusettevõtjad, edasikindlustusettevõtjad, eurofondid ja tööandjapensioni kogumisasutused) poolt, ning mis on avalikud või mida levitatakse tellijatele. (6) Lisaks võivad need reguleeritud asutused õigusaktides sätestatud eesmärkidel kasutada ainult ühenduses asutatud ja ettepandud määruse kohaselt tegevusloa saanud reitinguagentuuride antud krediidireitinguid. (7)

Kuigi EKP toetab ettepandud määruse suurt reguleerimisala, esitatakse järgmised märkused.

Esiteks, kuigi väljendist „kasutamiseks regulatiivsel või muul eesmärgil” võib eeldada, et soovitakse laia reguleerimisala, siis nii seletuskiri kui ka komisjoni mõju hinnang pooldavad kitsamat lähenemist, mille kohaselt hõlmab ettepandud määrus ainult regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavaid krediidireitinguid. (8) Komisjon väidab, et ettepandud lähenemine on „proportsionaalne”, sest see „ei ole suunatud kõikidele reitinguagentuuridele, vaid ainult nendele, mille reitinguid kasutavad finantsasutused regulatiivsetel eesmärkidel, st finantssüsteemile potentsiaalselt suure mõjuga reitinguid” (9) Samas kõhkleb ettepandud määrus mitme eesmärgi vahel, milleks on ühest küljest eesmärk „kehtestada ühtne lähenemisviis, millega tagatakse, et ühenduses kasutatavad krediidireitingud on kõrge kvaliteediga” (10) ning eesmärk tagada, et „ühenduse seadustega reguleeritud finantsasutustes kasutatavad reitingud on kvaliteetsed ja et neid annavad rangetele nõuetele vastavad reitinguagentuurid”; (11) teisest küljest piiratum eesmärk on nõuda tegevusluba ainult nendelt ELis asutatud reitinguagentuuridelt, kes soovivad tagada, et ELi finantsasutused saavad nende krediidireitinguid regulatiivsetel eesmärkidel kasutada. (12) Ettepandud määrus ei selgita ka reegleid, mida kohaldatakse väätpaberite suhtes, mille avaliku pakkumise prospekt on avaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/71/EÜ (väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta) (13) kohaselt ja mida hinnatakse ettepandud määruse alusel.

Teiseks, reguleerimisalas määratleb ettepandud määrus „regulatiivsed eesmärgid”, viidates krediidireitingu olulisemale näitele finantsõigusaktis, s.t Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivile 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine), (14) mille kohaselt krediidiasutused võivad kasutada reitinguid ühe alusena, et arvutada oma kapitalinõuded maksevõime jaoks. (15) EKP arusaama kohaselt on selle lähenemisega soovitud hõlmata krediidireitinguid, millel on „finantssüsteemile potentsiaalselt suur mõju”. (16) Selles osas leppisid G20 rahandusministrid ja keskpankade presidendid 14. märtsil 2009 kokku õigusaktidel põhinevas järelevalves, sh tegevusloa taotlemine nende reitinguagentuuride poolt, mille hinnanguid kasutatakse regulatiivsetel eesmärkidel. (17) Samas on „regulatiivsed eesmärgid” konkreetselt määratlemata ja kuna ei ole määratletud, kas see hõlmab hinnanguid ühenduse õigusaktide (mis on riigi õigusaktides rakendatud) või riigi õigusaktide alusel, leiab EKP, et vajalik on täiendav selgitus. Lõpuks, mõned ettepandud määruse sätted, näiteks reitinguagentuuride üldine kohustus avaldada „kõik krediidireitingud”, (18) võivad olla vastuolus ettepandud määruse reguleerimisalaga, mis on piiratud regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavate krediidireitingutega.

Kolmandaks, ettepandud määrust kohaldatakse ainult krediidireitingute suhtes, mida levitatakse tellijatele või avaldatakse. Sõltumatute reitinguagentuuride (External Credit Assessment Institutions) suhtes kohaldatavatest direktiivi 2006/48/EÜ (19) reeglitest tuleneb, et krediidireiting loetakse avaldatuks, kui võimalikud kasutajad saavad juurdepääsu samaväärsetel tingimustel ja avalikkusele on antud õige hindamise võimalus.

Neljandaks, krediidireiting peaks põhinema ühendatud kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel meetodil. (20) Selles osas märgitakse, et kolmandast isikust teenuseosutajate (21) hindamise meetodid on tavaliselt ainult kvantitatiivsed ja ei võta arvesse kvalitatiivset teavet, näiteks hinnatavate üksuste juhtkonna või töötajate kaudu saadud teavet. Eurosüsteemi (hõlmab EKP ja euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad (RKPd)) rahapoliitika toimingute raamistikus käsitletakse sellist liiki krediidihinnangu süsteemi erinevalt muudest krediidihinnangu allikatest, näiteks sõltumatutest reitinguagentuuridest. Seetõttu tuleks kaaluda, kas ettepandud määrus peaks sätestama, et kolmandatest isikutest teenuseosutajate hindamismeetodite alusel antud hinnangud jäävad reguleerimisalast välja.

5.

Reitinguagentuuride poolt osutavad teenused puudutavad EKPd otseselt eurosüsteemi ülesannete ja kohustuste kontekstis seoses nii rahapoliitika teostamise kui ka muu keskpanga tegevusega, näiteks välisvaluutareservi ja omavahendite haldamisega. (22) Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artikli 18.1 teine taane sätestab, et EKP ja RKPd võivad teha krediiditehinguid krediidiasutustega ja muude turul osalejatega, kusjuures laen peab olema piisavalt tagatud. Seejuures on rahapoliitika toimingute puhul üks oluline varade kõlblikkuse kriteerium see, et nad peavad vastavama kõrgetele krediidistandarditele, ning eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus (Eurosystem credit assessment framework) on selleks määratletud menetlused, eeskirjad ja võtted, mis tagavad, et eurosüsteemi kõrgeid krediidistandardeid järgitakse. Kõlblike varade krediidistandardi hindamisel võtab eurosüsteem arvesse krediidihinnanguid neljast krediidihindamissüsteemi allikast: sõltumatud reitinguagentuurid, RKPde struktuurisisesed krediidihindamissüsteemid (in-house credit assessment systems), (23) tehingupoole struktuurisisesed reitingul põhinevad süsteemid või kolmandatest isikutest tehingupoolte hindamismeetodid. (24) Eurosüsteem jätab endale õiguse otsustada, kas emissioon, emitent, võlgnik või garant vastavad tema kõrgetele krediidistandarditele, mis tahes teabe põhjal, mida ta peab asjakohaseks, ning võib keelduda aktsepteerimast varasid selle põhjal. Et kõik neli eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus kasutatavat krediidihinnangute allikat oleksid kooskõlas, võrreldavad ja täpsed, on eurosüsteemis töötatud välja nende vastuvõetavuse kriteeriumid ning eurosüsteemis jälgitakse pidevalt nende hindamissüsteemi toimivust eurosüsteemi kõrge krediidistandardi suhtes. (25)

Seetõttu soovitab EKP põhjenduses täpsustada, et reitinguagentuuridele kohaldatavad ettepandud määruse sätted ei mõjuta Eurosüsteemi keskpankade õigusi või eurot kasutusele mittevõtnud liikmesriikide keskpankade riigisisestest õigusaktidest tulenevaid õigusi määratleda menetlused, eeskirjad ja kriteeriumid, mis tagavad, et täidetud on rahapoliitika toiminguteks kõlblike varade kõrgete krediidistandardite nõue, ning otsustada vastavalt vajadusele keskpanga toimingutes krediidireitingute kasutamise tingimused.

6.

Ettepandud määrust ei kohaldata krediidireitingute suhtes, mida annavad avalikud asutused, kelle krediidireitinguid ei ole avalikult avaldatud, ja mille eest hinnatav ettevõte ei ole maksnud. (26) Nagu eespool osutatud, (27) võtab eurosüsteem kõlblike varade krediidistandardeid hinnates arvesse krediidihinnanguid, mis pärinevat erinevatest allikatest, sh mõne RKP poolt käitatavast struktuurisisesest krediidihindamissüsteemist. Need struktuurisisesed krediidihindamissüsteemid on olulised eurosüsteemi rahapoliitika teostamisel. Näiteks moodustavad eurosüsteemi poolt tagatisena aktsepteeritud varade olulise osa krediidinõuded ning nende võlakohustuste võlgnikud on tihti keskmise suurusega ettevõtted, mida on hinnanud ainult eelnimetatud struktuurisisesed krediidihindamissüsteemid. (28) EKP leiab, et nende struktuurisiseste krediidihindamissüsteemide suhtes ettepandud määruses sätestatud tegevusloa taotlemise menetluse kohaldamine ei oleks proportsionaalne. Veelgi enam, mõned ettepandud määruse sätted ei oleks asjassepuutuvad või kohased, kui neid kohaldataks RKPde antavatele krediidireitingutele. Struktuurisiseste krediidihindamissüsteemide puhul i) ei avaldata krediidireitinguid ning ii) hinnatud üksus ei maksa nende krediidireitingute eest. Seetõttu peab EKP otstarbekaks ettepandud määruse vabastust laiendada RKPde poolt antavatele reitingutele ja soovitab ettepandud määrust vastavalt muuta.

7.

EKP leiab, et need süsteemid võiks ettepandud määruse kohaldamisest vabastada, kui nad toimivad tingimuste kohaselt, mis on võrdväärsed ettepandud määruses sätestatud nõuetega ning mis tagavad krediidireitingute andmisega seotud toimingute kohase usaldatavuse ja sõltumatuse. Eurosüsteemi rahapoliitika turutehingute raamistiku kontekstis, kohaldatakse nende süsteemide suhtes eurosüsteemi põhjalikku tingimustele vastavuse kontrolli ja ulatuslikku tegevuskontrolli ning määratletud tingimustel võib nende tegevuse peatada või nad välja arvata. (29) Seetõttu on EKP seisukohal, et eelnimetatud tingimus tuleb lugeda automaatselt täidetuks, kui EKP on struktuurisisese krediidihindamissüsteemi eurosüsteemi rahapoliitika toiminguteks valideerinud. Mis puudutab riikide keskpankade poolt antud krediidireitinguid, mis vastavad kahele eelnimetatud kriteeriumile, kuid mille puhul EKP ei ole kõnealust struktuurisisest krediidihindamissüsteemi hinnanud, tuleb kehtestada menetlus struktuurisisese krediidihindamissüsteemi vastavuse hindamiseks „võrdväärsuse” kriteeriumiga. Sellistel juhtudel soovitab EKP, et riikide keskpankadel oleks võimalik taotleda vabastust komisjonilt ning et eelnimetatud kriteeriumide ühtse kohaldamise tagamiseks peaks komisjon enne vabastuse andmist konsulteerima EKPga, et kasutada EKP pädevust selles valdkonnas. EKP soovitab ettepandud määrust muuta ja sisse viia seda menetlust käsitleva põhjenduse.

8.

Direktiiv 2006/48/EÜ lubab krediidiasutustel kasutada sõltumatute reitinguagentuuride krediidihinnanguid, määratledes riskikaale standardmeetodi alusel (30) ning väärtpaberistamise puhul reitingupõhise meetodi alusel. (31) Probleemiks on ka ettepandud määruse alusel reitinguagentuuridele kohaldatava korra ning direktiivi 2006/48/EÜ alusel sõltumatute reitinguagentuuride suhtes kehtiva tunnustusmenetluse kattuvus ning seda tuleks kohaselt käsitleda. Eelkõige tuleks täpsustada, et reitinguagentuuri tegevusluba ettepandud määruse alusel kujutab endast direktiivi 2006/48/EÜ alusel sõltumatu reitinguagentuurina tunnustamise tingimust. Lisaks tuleks direktiivi 2006/48/EÜ vastavalt muuta, nagu on soovitatud eurosüsteemi seisukohas, (32) eesmärgiga vältida menetluste dubleemist ning nõuete kulukat kattumist ning tagada õiguslik järjepidevus. Näiteks tuleks krediidihinnangute andmise metoodikaga seotud objektiivsuse, sõltumatuse, pideva läbivaatamise, läbipaistvuse ja avalikustamise nõuded (33) lugeda ettepandud määruse alusel tegevusloa saanud reitinguagentuuride puhul täidetuks.

9.

Ettepandud määruses on sätestatud, et iga liikmesriik peab määruse täitmiseks määrama pädeva asutuse. (34) Vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ on riigi pangajärelevalve asutusel õigus reitinguagentuure tunnustada sõltumatute reitinguagentuuridena vastavalt direktiivis sätestatud tingimustele. (35) Kui, nagu osutatud de Larosière töörühma aruandes, (36) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee (Committee of European Securities Regulators, CESR) või ettepandud määruse alusel määratud ametiasutus on vastutav reitinguagentuuride tegevuslubade ja järelevalve eest, peavad nad konsulteerima vastava pangajärelevalve ametiasutusega tegevuslubade ja järelevalve osas ning võimaliku sanktsioonide kohaldamise osas. Direktiivi 2006/48/EÜ läbivaatamisel peaks ühenduse seadusandja sõltumatute reitinguagentuuride korraga seotud kogemuste põhjal (37) hindama, kas nende asutuste tunnustamise korda peaks veel lihtsustama, võttes arvesse võmalikku sünergiat reitinguagentuuride tegevusloa menetlemise ja järelevalve raamistiku vahel ettepandud määruses.

10.

Ettepandud määrusega kehtestatakse reitinguagentuuride tegevuse loa menetlemise ja järelevalve raamistik, mis põhineb riikide ametiasutuste tihedal koostööl. EKP märgib, et CESRi roll on piiratud nõu andmisega asukohariigi pädevale asutusele järgmise osas: i) tegevusloa andmise ja sellest keeldumise otsuse eelnõud (38) ja ii) ettepandud määruses sätestatud juhtudel või juhtudel, (39) kui need asutused kavatsevad võtta järelevalvemeetmeid. (40) Lisaks osutab EKP de Larosière töörühma aruandes väljendatud probleemile, et „[ettepandud määruses] sisalduv litsentseerimise ja järelevalve süsteem on liiga kohmakas” ning et „töö jaotus eriti asukohariigi ja päritoluriigi asutuste vahel ei oleks tõenäoliselt tulemuslik ega tõhus”. (41) Lisaks sellele tehakse de Larosière töörühma aruandes ettepanek anda EL-haardega asutuste, näiteks reitinguagentuuride, tegevuslubade andmise ja vahetu järelevalve ülesanne ELi ametiasutusele, näiteks vastavalt muudetud CESRile. EKP on juba väljendanud oma toetust CESRi koordineerivale rollile, (42) kuid CESRi rolli seoses reitinguagentuuridega tuleks täiendavalt analüüsida de Larosière töörühma soovituste tulevase rakendamise seisukohast. (43)

11.

EKP rõhutab, et reitinguagentuuride õiguslik reguleerimine ja nende järelevalvet puudutava koostöö korraldus peab võimaldama kohasel määral eurosüsteemi osalemist, arvestades eurosüsteemi olulist huvi keskpanga tegevuse vastu ning finantsstabiilsuse seisukohast. Sellega seoses on soovitatud lisada ettepandud määrusse lahendus teabe edastamise kohta, mis oleks sarnane ühenduse raamistikus pädevate asutuste ja EKPSi keskpankade teabevahetusele. (44) EKP esitab seetõttu muudatusettepaneku, mis vastab tema soovitusele arvamuses CON/2009/17. (45) Lisaks toetaks EKP seda, et viidaks sisse kohustuslik konsulteerimine CEBSiga ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komiteega, enne juhiste avaldamist riikide pädevatele asutustele. (46)

12.

Eurosüsteemi seisukohas märgiti, et ettepandud määruses võiks kaaluda alternatiivset ja vähem ranget kohtlemist kohalike reitinguagentuuride puhul, kes tegelevad peamiselt äriühingutega, ning et mõnedest nõuetest loobumine kohalike agentuuride puhul võimaldaks paindlikkust ja aitaks reitinguagentuuride kogumis säilitada mitmekesisust, mis tagab arvamuste paljususe. (47) Kui sellist erandit kaalutakse väikeste reitinguagentuuride jaoks kaasotsustamismenetluses, tuleks tagada, et suuremad reitinguagentuurid ei kasutaks seda erandit ära oma tegevust jagades. Samuti toetaks EKP selles kontekstis ettepandud määruse mõju hindamist krediidireitingute turu koondumise tasemele. (48)

13.

Ettepandud määruses on sätestatud, et reitinguagentuurid peavad tagama CESRi loodud keskandmekogus juurdepääsu „varasematele tegevusandmetele ning teabele varasemate krediidireitingualaste tegevuste kohta”. (49) EKP on valmis komisjoni ja CESRi aitama selle andmekogu loomises, kuna see on asjakohane EKPSi tegevuses. Tuleb leida tasakaal kasutajate vajadusi rahuldava teabemahu ja reitinguagentuuride nõuete täitmise kulude vahel.

EKP annab kaks soovitust. Esiteks, selguse huvides oleks kohane eristada ettepandud määruses kaht artiklit: i) reitinguagentuuride teabe avaldamise nõuetega seotud sätted, ja ii) sätted, mis on seotud keskandmekogu asutamisega CESRi poolt, andmete olemuse ja andmebaasis sisalduva teabega. Teiseks oleks soovitav täpsustada andmete ja teabe laadi, mis andmekogus avalikustatakse. EKP tõlgenduse kohaselt sisaldab see teave andmeid reitinguliikide seniste kohustuste täitmata jätmise riski määrade kohta. (50) Kolmandaks tuleks täpsemalt analüüsida selle teabe kogumist CESRi poolt, andmete säilitamise tingimusi, andmekogu juhtimise korraldust ja sellele juurdepääsu ning andmekogu ja reitinguagentuuride suhtes kehtivate nõuete võimalikke muudatusi. Selleks võib olla vaja lisada ettepandud määrusse täpsemaid sätteid või kasutada komiteemenetlust, et oleks võimalik vastu võtta tehnilisi meetmeid, milles määratletakse andmekogu ülesehitusele ja toimimisele kohaldatavad põhimõtted. CESR peaks analüüsima ka võimalikku sünergiat muude algatustega. Neljandaks, andmekogu peaks tagama, et „reitinguagentuuride tegevuse kohta on olemas asjakohased standardiseeritud andmed, mis aitavad turuosalistel majandussektori ulatuses võrdlusi teha”. (51) EKP soovitab anda CESRile pädevuse toota statistikat krediidireitingute tulemuslikkuse kohta ja avaldada neid andmeid regulaarselt. Samuti soovitab EKP struktureerida ja säilitada eelnimetatud andmed võrreldaval kujul, mis võimaldab identifitseerida väärtpabereid ja nende reitinguid instrumendi või emitendi tasandil rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumbri (ISIN) alusel emissioonide osas ja standardtunnuse põhjal emitentide osas. Lisaks on vaja tagada, et investorid saaksid paremini hinnata oma portfellide krediidiriski, st teha oma järeldusi statistiliste ristsõltuvuste kohta, näiteks hinnatavate isikute või instrumentide krediidireitingute kategooriate korrelatsiooni kohta.

14.

Ettepandud määruses on reitingukategooria määratletud kui „reitingu sümbol, mida kasutatakse iga krediidireitinguklassi erinevate krediidireitingute tuvastamiseks, et eristada hinnatavate erinevat tüüpi ettevõtete, emitentide ja finantsinstrumentide erinevaid riskinäitajaid”; (52) Lisaks on ettepandud määruses sätestatud, et reitinguagentuur peab esitama „krediidireitingute kategooria”, millega seoses taotleb reitinguagentuur tegevusluba. (53) Neid sätteid saaks veelgi lihtsustada kooskõlas käesoleva arvamuse lisa soovitustega.

15.

Ettepandud määruses on sätestatud, et reitinguagentuur jälgib krediidireitinguid ja vaatab need „vajadusel” läbi. (54) Krediidireitingute läbivaatamise vähima sageduse määratlemine tugevdaks reitinguagentuuride pühendumust ja kohustust regulaarselt ja aktiivselt jälgida kõiki nende poolt antud krediidireitinguid. Seetõttu soovitab EKP sellist läbivaatamist teha vähemalt kord aastas. Samuti on ettepandud määruses sätestatud, et kui reitingu andmise meetodeid muudetakse, peab reitinguagentuur „hindama ümber kõik nimetatud meetoditel, mudelitel või eeldustel põhinevad krediidireitingud”. (55) EKP soovitab täpsustada, et see nõue kehtib ainult endiselt kasutusel olevate krediidireitingute suhtes.

16.

Sõltumatutel tegevjuhtkoda mittekuuluvatel haldus- või järelevalvenõukogu liikmetel on keskne roll krediidireitingute sõltumatuse ja kvaliteedi tagamisel. Ettepandud määruses on sätestatud, et neil tegevjuhtkonda mittekuuluvatel liikmetel on konkreetne ülesanne tagada huvide konfliktide puudumine, ning jägida õigusaktide täitmist ja juhtimist, sealhulgas läbivaatamist. (56) Läbivaatamise funktsioon tähendab seda, et korrapäraselt vaadatakse läbi meetodid ja mudelid, mida reitinguagentuur kasutab, ning nende olulised muudatused ja asjakohasus uute finantsinstrumentide hindamisel. (57) Arvestades nende ülesannete tähtsust, soovitab EKP, et tegevusloa taotlus sisaldaks ka teavet sõltumatute tegevjuhtkonda mittekuuluvate haldus- või järelevalvenõukogu liikmete kohta. (58)

17.

Ettepandud määruses on sätestatud reitinguagentuuri kohustus säilitada arhiivi, milles on sätestatud reitinguagentuuri ja hinnatava ettevõtte õigused ja kohustused „vähemalt nii kaua, kuni kehtib suhe hinnatava ettevõttega”. (59) EKP soovitab säilitada selle kohustuse vähemalt kaks aastat pärast kõnealuse suhte lõppu, et oleks võimalik hilisem kontroll, kui pädev ametiasutus seda nõuab. (60)

18.

Tuleks täiendavalt hinnata, kas ettepandud määruses sisalduvad eeskirjad, millega keelatakse krediidireitingu andmise protsessiga otseselt seotud töötajatel ühineda hinnatud ettevõtetega, on piisavalt ranged sellise praktika vältimiseks või piiramiseks. Selle tõttu soovitatakse, et krediidireitingu andmise menetlusega otseselt seotud töötajad ei tohi asuda olulisele juhtivale kohale hinnatava ettevõtte ega sellega seotud üksuse juures enne 18 (mitte 6) kuu möödumist krediidireitingu andmisest. (61)

19.

Viited võla emiteerimisele tuleks asendada viidetega finantsinstrumendile. (62)

20.

Reitinguagentuur peab igal aastal tegema oma läbipaistvusaruandes kättesaadavaks finantsteabe asutuse sissetuleku kohta, mis on jaotatud tasudeks, mis tulevad krediidireitinguteenustest koos iga teenuse üksikasjaliku kirjeldusega. (63) Kui need „mitte krediidireitinguteenused” on „lisateenused”, peaks see ettepandud määruses kajastuma. (64)