22.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/3

1.

EKP rõhutab, et käesoleva arvamuse konkreetsed märkused ei piira võimalikku edasist panust laiemas Euroopa arutelus Euroopa järelevalvekorralduste kohta, (3) eelkõige komisjoni poolt asutatud kõrgetasemelise töörühma soovituste raames. (4)

2.

EKP on mitmel korral väljendanud arvamust, (5) et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine)) (6) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (uuestisõnastamine)) (7) praegust struktuuri ei tohiks vaadelda kui lõplikku soovitud tulemust, vaid pigem kui ühte sammu pikaajalises protsessis, mille eesmärgiks on Euroopa Liidus asuvatele finantsasutustele vahetult kohaldatavate teise astme rakendusmeetmete kehtestamine kooskõlas Lamfalussy menetluses väljatöötatud põhimõtete ja eesmärkidega. Direktiivi 2006/48/EÜ osas saab kasutada komiteemenetlust ja rakendusmeetmeid piiratud ulatuses. (8) Basel II kokkuleppe (9) rakendamine andis unikaalse võimaluse direktiivi 2006/48/EÜ läbivaatamiseks, kuid seda pole kasutatud. Seega tuleb panganduse valdkonnas veel palju teha, et täielikult ära kasutada Lamfalussy seadusloome võimalused. Selles menetluses on vajalik: i) et ühenduse esimese astme õigusaktid piirduksid poliitilisi valikuid ja materiaalset sisu väljendavate raampõhimõtetega; ja ii) ühendada tehnilised sätted ühes või mitmes vahetult kohaldatavas teise astme õigusaktis, mis komiteemenetluse kasvava kasutusega kujuneksid järkjärgult ELi finantsasutuste suhtes kohaldatavate tehniliste reeglite peamiseks kogumiks. Selles osas on EKP seisukohal, et direktiivide 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ tehnilised lisad tuleks suuremas osas vastu võtta teise astme meetmetena ja, vastavuses riikide rakendamisel vajaliku paindlikkusega, komisjoni õigusaktidena.

3.

Piiratud võimalus teise astme materiaalsete ja struktureeritud meetmete kasutamiseks direktiivide 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ osas annab Lamfalussy raamistiku kolmanda astme suunistele suurema osatähtsuse. Selles osas märgib EKP, et ettepandud direktiiv sätestab esmakordselt direktiivis 2006/48/EÜ otsesed viited Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee (Committee of European Banking Supervisors, CEBS) suunistele ja soovitustele. (10) EKP täielikult tunnustab nendest suunistest ning CEBSi märkimisväärsest tööst järelevalvestandardite ja -tavade ühtlustamisel saadavat kasu ning vajadust tagada liikmesriikide poolt nõuete järgimine. Samas, võttes arvesse nende mittesiduvat olemust, ei taga need suunised ühenduse õigusaktide harmoneeritud kohaldamist liikmesriikides. Kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega (11) tuleks otseseid viiteid ühenduse õigusloome mittesiduvatele suunistele vältida. EKP soovitab ettepandud direktiivis määratleda valdkonna, milles CEBSi panus on nõutav järelevalvetegevuste suurema ühtsuse tagamiseks. Lisaks sellele, kooskõlas Lamfalussy meetodiga ja punktis 2 antud soovitusega ning võttes arvesse edaspidist panust harmoneeritud õigusraamistiku vastuvõtmisel ELi tasandil, oleks samuti soovitav, et ühenduse seadusandja viiks teatud juhtudel nende mittesiduvate CEBSi kolmanda astme suuniste sisu üle siduvatesse ühenduse õigusaktidesse kas esimese astme kaasotsustamismenetluse kaudu või teise astme rakendusmeetmete kujul, mille võiks vastu võtta komisjon oma komiteemenetluse pädevuses ja mis kohalduks liikmesriikides ühetaoliselt. (12)

4.

EKP möönab, et mitmed komisjoni poolt ettepandud muudatused direktiivis 2006/48EÜ ja 2006/49/EÜ on tinginud äsjane finantskriis ja selles olukorras ei olnud nende direktiivide ümberstruktureerimine teostatav. Siiski on EKP seisukohal, et direktiivi radikaalne muutmine eespool kirjeldatud põhimõtete alusel aitaks ühenduse pangandusõiguse läbipaistvusele ja õiguskindlusele oluliselt kaasa. Praegused turuhäired rõhutavad samuti muutuvates olukordades kergelt muudetavate õigusinstrumentide, s.t teise astme rakendusmeetmete, olulisust, millega jääks ainult raampõhimõtted jäikadesse esimese astme õigusaktidesse, kuna need on püsivamad. Arvestades ka kõrgetasemelise eksperdirühma järeldusi, soovitab EKP ELi seadusandjal eespool osutatud soovitusi arvesse võtta.

5.

Komisjon on hiljuti teinud ettepaneku kahe rakendusdirektiivi kohta seoses riskijuhtimise tehniliste sätetega. (13) EKP märgib, et mõned tehnilised sätted on seotud väärtpaberistamisega ja meetoditega mida kasutavad sõltumatud reitinguagentuurid. EKP-l ei ole nende konkreetsete sätete osas märkusi ja ta nõustub komisjoni seisukohaga esimese ja teise astme meetmete järjestamise kohta, (14) s.o: i) reeglina ning õigusliku ühtsuse ja läbipaistvuse huvides ei peaks teise astme meetmed eelnema esimese astme meetmetele, mis tingiks ennetavalt nende sisu arutelu; ja ii) töö esimese ja teise tasandi meetmete osas peaks toimuma võimalikult suures ulatuses paralleelselt, See lihtsustaks ka EKP nõuandva rolli teostamist seoses ühenduse ettepanekutega õigusaktide kohta (sh teise astme rakendusmeetmete eelnõude kohta) asutamislepingu artikli 105 lõike 4 alusel.

6.

Üldjoontes toetab EKP direktiivi kohta tehtud ettepaneku eesmärki, s.o krediidiasutuste riski- ja likviidsusjuhtimise parandamist, sh pankadevaheliste riskipositsioonide osas. (15) Eelkõige jagab EKP komisjoni seisukohta, et pankadevaheliste riskipositsioonidega kaasneb oluline risk, kuna pangad võivad hoolimata järelevalvest pankrotistuda ning pankadevahelisi riskipositsioone tuleb juhtida väga suure hoolsusega. (16)

7.

EKP märgib, et ettepandud direktiiv viib sisse erandi varakirjete osas, milleks on nõuded ja muud riskipositsioonid asutuste vastu, eeldusel et kõnealused riskipositsioonid ei kesta järgmisest tööpäevast kauem ning on esitatud seda võimalust kasutava liikmesriigi vääringus, kui vääringuks ei ole euro. (17) EKP on seisukohal, et see säte on problemaatiline võrdsete võimaluste osas ning et seda sätet tuleks muuta, et sätestada liikmesriikide võrdne kohtlemine.

8.

Täiendavalt peab EKP pankadevahelistele riskipositsioonidele piiranguid kujundavate meetmete puhul oluliseks ettevaatust, kuna ettepandud meetmed peaksid vältima pankadevahelise turu sujuva likviidsusvoo häirimist. Rahapoliitika teostamise seisukohast ei ole pankadevahelise turu sujuva likviidsusvoo piiramine, eelkõige väga lühikeste laenutähtaegade puhul, s.o üleöö või kuni üks nädal, soovitav ei tavalises olukorras ega praeguses finantsturgude häireolukorras. Tavalises olukorras on eurosüsteemi tehingupoolte kauplemistegevus lühiajalise likviidsuse turul edastamises ülioluline ja seetõttu ei tohi seda piirata, kuna see võiks kahjustada lühiajaliste rahaturu intressimäärade sujuvat juhtimist eurosüsteemi põhilise refinantseerimistoimingu pakkumisintressi alammäära suunas.

9.

Eespool osutatuga seoses rõhutab EKP, et lühiajalise tähtajaga laenamisega ei kaasne pikemaajalise tähtajaga laenamisega võrreldava suurusega riski. Samuti erineb tehingupoolte krediidikvaliteet. Ettepandud piirangu osas, mille kohaselt ei tohi pankadevaheline riskipositsioon olla suurem kui 25 % krediidiasutuse omavahenditest või 150 miljonist eurost, (18) laenamise tähtajast olenemata, näitab EKPs tehtud kvantitatiivne analüüs, et olulisel osal pankadest oleks üleöölaenutegevus olulises tehingutemahus piiratud, kui piirang oleks kehtinud enne finantsturu häire algust augustis 2007. See tähendab olulist ja soovimatut muudatust kehtiva ELi õigusraamistikuga võrreldes, mis võimaldab liikmesriikidel osaliselt või täielikult loobuda reeglite kohaldamisest suurte riskipositsioonide suhtes, s.o „varakirjed, milleks on sellised kuni aastase tähtajaga nõuded ja asutustega seotud riskipositsioonid”. (19) Rahapoliitika teostamise seisukohast on EKP seisukohal, et eespool osutatud ettepandud piirang takistaks pankadevahelise turu sujuvat likviidsusvoogu ja võiks osutuda kahjulikuks euro rahaturu sujuvale toimimisele. Kuigi EKP rõhutab selles suhtes, et krediidiasutustes peaksid kehtima maandamismeetmed ja jälgimisvõtted kooskõlas direktiivi 2006/48/EÜ V lisas sätestatud nõuetega, et tegeleda lühiajaliste pankadevaheliste riskipositsioonidega seotud võimalike riskidega, toetaks ta siiski suurte riskipositsioonide korra kohaldamisest erandi tegemist väga lühikese tähtajaga nõuete suhtes, s.o nädal või alla selle. Samuti toetaks EKP rahaturu analüüsi kogu ELi ulatuses ning vastava analüüsi tulemuste põhjal teatavate meetmete võimalikku kasutusele võtmist, näiteks erandi tegemist ühest nädalast pikema tähtajaga nõuete suhtes.

10.

EKP on seisukohal, et direktiivi 2006/48/EÜ likviidsusriski käsitlevad muudatused, (20) mis rakendavad Baseli pangajärelevalve komitee (Basel Committee on Banking Supervision, BCBS) (21) ja CEBSi (22) poolt tehtud tööd, on praeguses turuhäire olukorras likviidsusriski juhtimise tähtsust arvestades vajalik ja toetustvääriv samm. Selles osas ja võttes arvesse ka komisjoni poolt tehtavat võimalikku edaspidist tööd, on oluline anda täiendavaid juhiseid põhiküsimustes nagu riskitaluvuse mõiste ja kohaldamine (23) ning likviidsuspuhvrite piisavus. (24) Tuleb tagada keskpankade kohane juurdepääs pankade rahastamise jätkuvuskavadega seotud teabele, võttes arvesse nende finantsstabiilsuse ülesandeid.

11.

EKP märgib, et komisjonile antud tehnilistes soovitustes likviidsuse riskijuhtimise kohta (25) soovitas CEBS, et piiriüleste kontsernide järelevalveasutused peaksid oma tööd tihedalt koordineerima, eelkõige tõhustatud teabevahetuse ja järelevalvekolleegiumide kaudu, et paremini mõista kontsernide likviidsusriski olemust ja vältida nõuete dubleerimist. Kohastel juhtudel soovitab CEBS järelevalveasutustel tõsiselt kaaluda filiaalide likviidsuse järelevalvega seotud ülesannete delegeerimist asukohamaa järelevalveasutustele. Võttes arvesse toimuvat tööd likviidsusriski juhtimise ja likviidsusnõuetest erandi tegemise osas, (26) märgib EKP, et majandus- ja rahaliiduga kaasnebki ainult asukoha liikmesriigi vastutus krediidiasutuse euroalal asuvate filiaalide likviidsuse järelevalve. Edaspidise direktiivi 2006/48/EÜ läbivaatamise raames tuleks eristada asukoha ja päritoluriike, kes on euro kasutusele võtnud, nendest liikmesriikidest, kes seda pole teinud. Juhul kui asukoha ja päritoluriigi pädevad asutused kasutavad eri vääringuid, tuleks filiaali suhtes kohaldada päritoluliikmesriigi likviidsustingimusi. Samas on see vahetegu euroala siseselt kaotanud filiaalide jaoks oma tähenduse, kuna nende bilanss ühtib peakontori omaga, on samas vääringus ja nad ei vaja mingeid eri omavahendeid või kapitali. Veel enam, hoiuste tagamise skeemid, mis on ametlikult kehtestatud ja kehtivad ühes liikmesriigis, peavad hõlmama ka krediidiasutuse poolt teistes liikmesriikides asutatud filiaale.

12.

EKP soovitab muuta ka direktiivi 2006/48/EÜ artiklit 41, mis käsitleb vastutust seoses rahapoliitika teostamisest tulevate meetmetega, ning võtta arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) olemasolu.

13.

EKP toetab seniste finantsstabiilsusega tegelevate ametiasutuste vahelise koordineerimise ja teabevahetuse kohustuse selgitamist eriolukorra puhul, sealhulgas finantsturgude ebasoodsate arengute puhul. Eelkõige tuleb seniste kohustuste selgitamist toetada pankade erikontserne käsitleva teabe vahetuse osas järelevalveasutuste ja keskpankade vahel.

14.

EKP märgib, et kui direktiivi 2006/48/EÜ kohaselt ei tohi takistada järelevalveasutuste poolt teabe edastamist keskpankadele, sealhulgas EKP-le, (27) nende ülesannete teostamise eesmärgil, (28) siis ettepandud direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid direktiivis 2006/48/EÜ osutatud hädaolukorras (29) võimaldama järelevalveasutustel teabe edastamist ühenduse keskpankadele. Ettepandud direktiivi kohaselt tuleb teavet edastada, kui see on asjakohane keskpankade ülesannete täitmise eesmärgil, nii tavalisel ajal kui ka hädaolukordades. EKP toetab neid ettepanekuid, eelkõige direktiivi 2006/48/EÜ otsest viidet keskpankade ülesannete mittetäielikule loetelule, sh rahapoliitika teostamine, makse- ja väärtpaberite arveldussüsteemide järelevaatamine, finantsstabiilsuse tagamine, mis on teabe edastamisel asjakohased. EKP teeb ka kaks järgmist tähelepanekut. Esiteks, eespool osutatud nimekiri osutab makse- ja väärtpaberite arveldussüsteemide järelevaatamisele, (30) kuid soovitav oleks lisada viide ka lõpparveldussüsteemidele ning kasutada direktiivis 2006/48/EÜ läbivalt järgmist sõnastust: makse- ning väärtpaberite lõpp- ja tasaarveldussüsteem. Teiseks, viitest „kohustuslikele” (statutory) ülesannetele tuleneb, et need ülesanded on pandud seaduse alusel. See tuleks välja jätta, kuna mõnel juhul võivad keskpankade ülesanded olla seaduses määratlemata.

15.

EKP on arvamusel, et ettepandud muudatustega ei kavatseta muuta senist teabevahetuse raamistikku järelevalveasutuste ja keskpankade vahel tavalises olukorras, vaid soovitakse tõhustada teabevahetust nende asutuste vahel eriolukordades. EKP leiab, et soovitav oleks nende kohustuste lähendamine suuremas ulatuses, et vältida keskpankadele kättesaadava teabe soovimatut asümmeetriat tavalistes ja eriolukorras. (31) Eurosüsteemi keskpankade kogemuse kohaselt on keskpankade ja usaldusnõuete järelevalve funktsioonides oluline teabeline sünergia. See kinnitab vajadust tugevdada seoseid keskpankade finantsstabiilsuse hinnangute ja konkreetsete finantsasutuste usaldusnõuete järelevalve vahel. (32) Praktikas, nagu väljendatud ka varasemates arvamustes, (33) on keskpankade finantsstabiilsuse hinnangu järeldused konkreetsete asutuste järelevalves kasuks ning need toetuvad omakorda järelevalvelt saadavale teabele. Näiteks peaksid järelevalveasutused tavalises olukorras regulaarselt suhtlema teiste järelevalveasutuste ja keskpankadega nii riigisiseselt kui piiriüleselt, et kaasa aidata tulemuslikule järelevalve koostööle ja likviidsusriski juhtimise järelevalvele. Suhtlemine peaks olema regulaarne tavalises olukorras, kuid teabevahetuse olemust ja sagedust tuleks kohandada vastavalt vajadusele pingeolukorras. (34)

16.

EKP toetab ettepanekut järelevalvekolleegiumide õigusliku aluse tugevdamise kohta. (35) See samm on suunatud järelevalve ühtsusele ning tagab ühetaolisuse liikmesriikides. Eelkõige leiab EKP, et järelevalvekolleegiumide kasutamine suurendaks igapäevase järelevalve koostööd piiriüleselt tegutsevate pankade üle, võimaldaks paremat finantsstabiilsuse riskihinnangut ja kriisiolukordade juhtimise koordineerimist.

17.

EKP toetab täielikult mitmel korral majandus- ja rahandusministrite nõukogus (Council of Economic and Financial Ministers, ECOFIN) korratud eesmärki suurendada riikide järelevalveasutuste pädevuse ulatust ühenduses, mida väljendab ka ettepanek direktiivi kohta, võttes arvesse finantsstabiilsuse küsimusi, mida tuleks hinnata piiriüleselt. (36) Seda arvesse võttes toetab EKP sätteid, mis käsitlevad asjaomaste liikmesriikide finantssüsteemi stabiilsuse kohta tehtavate otsuste võimalikku mõju. Ühetaolisuse huvides soovitab EKP osutada läbivalt võimalikule mõjule (potential impact), mitte mõjule (effect). (37) Samuti on EKP arvamusel, et eespool osutatud sätete praktilisel rakendamisel, sarnaselt teistes finantssektori direktiivides sätestatud menetlustega, tuleks kaaluda asjaomaste liikmesriikide konsulteerimismenetlust, kui sel eesmärgil ei saa kasutada kolleegiume. (38)

18.

Väärtpaberistamise riskijuhtimise (39) ja kapitalinõuete osas ettepandud meetmete eesmärk on eelkõige järgmine: i) laenud algselt väljastanud krediidiasutuste (originators) ja tehingut korraldavate krediidiasutuste (sponsors) kohustus säilitada väärtpaberistamise tehingutes oluline majanduslik huvi (material net economic interest); (40) ii) nõue, et krediidiasutused mõistaksid paremini investoritena väärtpaberistamises võetavaid riske; iii) laenud algselt väljastanud krediidiasutuste ja tehingut korraldavate krediidiasutuste teabe avaldamise tava parendamine; ja iv) pädevate asutuste järelevalvetavade tõhustamine väärtpaberistamisega seoses. EKP toetab üldiselt ettepandud muudatuste tegemist, mille eesmärgiks on motiveerida väärtpaberiturul osalejate ühtlustamist. (41) Samas rõhutab EKP vajadust soodustada avarat, likviidselt ja hästi toimivat väärtpaberistamise järelturgu, eelkõige seoses rahapoliitika tehingute tagatiseks olevate varaga tagatud väärtpaberite nõuetele vastavusega.

Esiteks, kui ettepandud direktiiv jääb esimese astme õigusaktiks, vaatamata käesoleva arvamuse punktides 2 kuni 4 antud nõuannetele, rõhutab EKP vajadust i) selgitada eespool osutatud sätete kohaldamise ulatust; ii) määratleda „oluline majanduslik huvi”; ja iii) kasutada mõisteid ühetaoliselt, et suurendada nende rakendamise ühetaolisust ja vältida õigussüsteemide paremusjärjestamist. Kliendikontrolli nõudeid, mis eristavad krediidiasutuse kauplemis- ja pangaportfelli ning on kooskõlas vastava investeerimisulatusega, tuleks turutegevuste võimalike negatiivsete mõjude puhul samuti arvesse võtta.

Teiseks, EKP märgib, et kuigi oluline majanduslik huvi võiks teoreetiliselt olla ühtlustamisel tugev motivaator, võib selle praktiline rakendamine osutuda keerukaks. (42) Seetõttu toetab EKP komisjoni ideed, mille kohaselt esitatakse aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepandud sätete kohaldamise ja tulemuslikkuse kohta turuarengut arvesse võttes ning samuti arvestades väärtpaberistamise turgude toimimise taastamise vajadust. Lisaks märgib EKP ära nõukogu poolt põhjenduse kohta tehtud ettepaneku käsitleda väärtpaberistamise struktuuride võimaliku ebaühtlusega seotud meetmeid ning vajadust tagada kogu asjaomase finantssektori reguleerimise ühetaolisus ja sidusus. (43)

Kolmandaks, EKP peaks kasulikuks üldist väärtpaberistamise terminoloogia läbivaatamist, mis on kasutusel direktiivis 2006/48/EÜ ja ettepandud direktiivis, et seda lähendada tavalise õigusterminoloogiaga ja tagada suurem õiguskindlus. (44)

Lõpuks, uurida tuleb olulise majandusliku huvi nõude ja raamatupidamisnõuete koosmõju. (45) Selles suhtes peab EKP kasulikuks juhinduda rahvusvahelise raamatupidamisstandardite nõukogu (International Accounting Standards Board, IASB) poolt koostatud rahvusvahelistest finantsaruandlusstandarditest 39 ( International Financial Reporting Standards, IFRS) (46) ja IASB alalise tõlgendamiskomisjoni (Standing Interpretation Committee, SIC) väljaandest nr 12, (47) et käsitleda ettepandud direktiivi väärtpaberistamisega seotud sätete võimalikku mõju bilansist eemaldamisele ja konsolideerimisreeglitele.

19.

EKP-le, EKPSile ja keskpankadele viitamisel soovitab EKP kasutada asutamislepingu ja Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) sätetega kooskõlas olevat sõnastust, et vältida aegunud mõistete kasutamise jätkamist ja parandada direktiivi loetavust.

20.

Direktiivile 2006/48/EÜ on iseloomulikud korduvad ja tagasisuunavad viited, mis mõjutavad selle mõistetavust ja selgust. (48) Lisaks ei ole mitmed viited sõnastatud „viisil, et viidatava sätte keskne element oleks arusaadav ka seda sätet järele vaatamata”. (49) Seda ebaõnnestunud viisi jätkatakse ka ettepandud direktiivis. (50) EKP soovitab õiguskindluse ja läbipaistvuse huvides need sätted ümber sõnastada, et neist oleks võimalik aru saada ilma direktiivi 2006/48/EÜ mitmeid sätteid vaatamata.

21.

Direktiiv 2006/48/EÜ osutab teistele „maksusüsteemide kontrollimise eest vastutavatele riigiasutustele”. (51) EKP on järjekindlalt mitmel korral märkinud, et asutamislepingu artikli 105 lõige 2 ja EKPSi põhikirja artikkel 3.1 annavad õigusliku aluse eurosüsteemi järelevaatamistegevusele ning lisaks tuleneb eurosüsteemi järelevaatamise pädevus EKPSi põhikirja artiklist 22. (52) EKP leiab, et asutamislepingu artikli 105 lõige 2 ja EKPSi põhikirja artikkel 3.1 välistavad mis tahes ühenduse või riigi asutuse, v.a EKPS/eurosüsteemi raames tegutseva keskpanga, sekkumise eurosüsteemi järelevaatamise pädevusse. (53) Seetõttu ja kooskõlas muu ühenduse õigusloome suhtes võetud seisukohaga (54) soovitab EKP eespool osutatud viite välja jätta. (55)

22.

Lõpp- ja tasaarveldustega ning deponeerimisega kaasneb eriliiki risk, mida ei tuleks käsitleda sarnaselt pankadevahelisest laenutegevusest tuleva riskiga. Peamisteks põhjusteks on selle riski äärmine lühiajalisus, kuna reeglina on see üleöö, ning asjaolu, et see jääb väljapoole asjaomase asutuse mõjupiire, kuna risk on peamiselt kliendi tegevuse tagajärg. Kuigi selle tegevusega seotud võimalike riskide suhtes peavad kehtima piisavad maandamis- ja jälgimismeetmed, toetab EKP selles osas ettepandud direktiivis tehtud erandit. (56) Selle erandi täiendavaks selgituseks on lisas toodud muudatusettepanekud.