23.3.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/1

1.

EKP toetab ettepandud määruse peamist eesmärki, s.o kehtestada liidus õigusraamistik, mis hõlmaks lühikeseks müüki ja krediidiriski vahetustehingute (credit default swaps, CSD) kasutusel põhinevaid samaväärseid tehinguid. EKP märgib, et ettepandud määrus sisaldab mitmeid soovitusi, mis esitati komisjoni lühikeseks müüki puudutava arutelu raames esitatud eurosüsteemi seisukohas (2). Eurosüsteemi 2010 seisukohas leiti, et tavalistes turutingimustes võib lühikeseks müük kaasa aidata kaubeldavate instrumentide tõhusale hinnakujundusele ja turulikviidsuse säilitamisele; samas osutati ka probleemidele, mis on seotud lühikeseks müügiga seotud riskiga, näiteks turu arenguhälvete risk, turu kuritarvitamine ja maksehäired (3). EKP toetab üldjoontes liidu õiguskorda, mis kujundatakse nende probleemide käsitlemiseks ja mis hõlmab ettepandud määruse ja hetkel arutamisel oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi (siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta) (4) muutmise (5). Selline ühtne liidu kord on vajalik finantsturu integreerimiseks liidus, samuti peamiste muude finantskeskuste, näiteks Ameerika Ühendriigid, poolt vastu võetud reeglitega ühildumise suurendamiseks (6). EKP esitab täpsustatud märkused direktiivi 2003/6/EÜ muudatuste kohta, kui nende osas kohasel ajal konsulteeritakse.

2.

Kooskõlas eurosüsteemi 2010 seisukohaga (7) toetab EKP järgmist: a) algselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee poolt soovitatud kahetasemelisel mudelil põhinev aktsiate lühikeseks müügi läbipaistvuskord (8); ja b) kohustuslik andmete avaldamine pädevatele asutustele oluliste lühikeseks müügi netopositsioonide kohta, mis on seotud liidus asuvate emitentide riigivõlakirjadega või samaväärsete tagamata krediidiriski vahetustehingute positsioonidega (9). EKP toetab nõuet, mis käsitleb tagamata lühikeseks müügist tulenevat arveldushäirete riski, (10) mille kohaselt ei tohiks lubada füüsiliste või juriidiliste isikute lühikeseks müügi tehinguid, v.a juhul kui nad on aktsia või riigivõlakirja laenuks võtnud, laenulepingu sõlminud või on võimelised laenama kinnitatud lepingu alusel arvelduse hetkel. Lisaks toetab EKP ettepanekuid, mis sätestavad järgmise: a) pädevatele asutustele antakse harmoneeritud pädevus kohaldada lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute suhtes erandlikel juhtudel ajutisi piiranguid, koordineerides seda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega (EVJA), (11) ja b) EVJA-le antakse sekkumise erivolitused juhul, kui esineb oht liidu finantssüsteemi nõuetekohasele toimimisele ja terviklikkusele (12).

3.

EKP märgib, et mitme liidu seadusandliku algatuse, sh ettepandud määruse kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (13) samuti finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID) 2004/39/EÜ, (14) läbivaatamise, eesmärgiks on erinevat liiki varade ja aruandlusüksuste avaldamisnõuete tõhustamine. EKP toetab seda üldist suunda tingimusel, et tähelepanu pööratakse ühetaolisuse tagamisele ning välditakse korduvust või lünki. Eurosüsteemil on tugev huvi selles valdkonnas oma statistika ja finantsstabiilsuse funktsiooni tõttu, mistõttu ta jälgib selle töö edenemist koostöös komisjoniga.

4.

EKP soovitab (15) määratleda ettepandud määrusega hõlmatud riigi võlakohustused kui emissioon, mis on tagatud liidu liikmesriikide avalikku sektorisse kuuluvate üksuste poolt, kusjuures avaliku sektori mõiste on juba liidu teisestes õigusaktides olemas (16). Sellise õigusnormi tehnika eeliseks on soovimatu lünga puudumine, kusjuures tagatud on, et EKPSi keskpankade poolt rahapoliitika rakendamisel emiteeritud võlainstrumente ei liigitata riigi võlainstrumentideks, mis oleks vastuolus lepingu artiklis 123 sätestatud avaliku sektori rahastamise keeluga keskpankade poolt.

5.

Teatavad konkreetsed turutegemise ja esmasturuga seotud toimingud on vabastatud ettepandud määruse läbipaistvus- ja seadusest lähtuvast sekkumiskorrast (17). See erand on õigustatud, kuna muuhulgas on turutegemise sujuv toimimine oluline mitmete varaliikide jaoks, sh liikmesriikide avaliku sektori üksiste poolt emiteeritud võlainstrumentide jaoks, et säilitada likviidsus ja võimaldada tagatist keskpanga rahapoliitika tegevusele. Samas tuleb vältida võimalikke turutegemise erandi kuritarvitusi; eelkõige tuleb tagada, et turutegemise ärimudel ei saaks erandist kasu (18). EKP soovitab (19) delegeerida komisjonile pädevus EVJA ettepanekul vastu võtta tehnilisi standardeid, mis neid probleeme piisavalt tasakaalustaks. Need tehnilised standardid võiks arvestada järgmist: a) turutegemise toimingute, mis eranditest võidavad, täpsed omadused; b) aruandluskord pädevatele asutustele turutegemise toimingute avaldamiseks ja c) turutegija portfelli struktuur ja tema poolt kasutatav raamatupidamiskord, millest oleks näha kas tehing on turutegemise või muud liiki tehing, v.a tehingu kande muutmine, milles pole vaja pädevale asutusele teatada.

6.

Ettepandud määrus sätestab ka erandi õigusakti kohaldamise suhtes, mis puudutab hindade stabiliseerimist toetavaid toiminguid väärtpaberite pakkumise ajal piiratud aja jooksul, kui esineb müügisurve (20). Nagu märgitud eurosüsteemi 2010 seisukohas, (21) jagab EKP komisjoni hinnangut, et stabiliseerimisskeemid, nagu turutegemine, on legitiimsed tegevused, mis on olulised esmase turu normaalseks funktsioneerimiseks (22). EKP toetab ettepandud määruses stabiliseerimismeetmega seotud erandi määratlemist lühikeseks müügi puhul viitega liidu turu kuritarvitamise vältimise korras kasutatud mõistele (23). Samas soovitab EKP, (24) et delegeerida komisjonile pädevus EVJA ettepanekul vastu võtta tehnilisi standardeid, mis tagaks lühikeseks müügi puhul kohaldatavate erandite ühetaolise kohaldamise. Need tehnilised standardid täiendaksid tehnilisi standardeid, mis on välja töötatud seoses eranditega turu kuritarvituste korra stabiliseerimismeetmete puhul (25). Tehniliste standardite kohaldamine kahe iseseisva kogumina on soovitatav, et käsitleda nende kahe olukorra konkreetseid omadusi; see on ka õige normitehnika küsimus.

7.

Ettepandud määruse kohaselt delegeeritakse komisjonile pädevus võtta vastu EVJA ettepanekul järgmiseid standardeid: a) tehniliste standardite õigusnorm, mis määratleb pädevatele asutustele edastatava nõutava teabe teatavat aruandlusmäära ületavate lühikeste netopositsioonide kohta (26) ja b) tehniliste standardite rakendamine, mis määratleb teabe edastamise viisi avalikkusele lühikeste netopositsioonide kohta, mis ületavad avalikustamise määratletud alampiiri (27). EKP soovitab (28) määrata komisjoni seadusandliku pädevuse, mis võtaks arvesse, et sellistel juhtudel kasutatava avaliku aruandluse vorm peaks võimaldama liiduülest õigeaegset teatavaid emitente puudutavate lühikeseks müügi positsioonide konsolideerimist Aruandlusvormide ühetaolisus on keskse tähtsusega EVJA ja riikide pädevate asutuste, samuti EKPS ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) vastavalt nende pädevusele, tulemusliku reageerimise tagamisel võimalike turuhäirete korral.

8.

Konkreetses küsimuses, mis puudutab lühikeseks müügiga tegelevate üksuste suhtes kohaldatavaid avalikustamiskohustusi, (29) on EKP seisukohal, et ettepandud määruse kohaselt teostatakse sellist avalikustamist õigusaktidega hõlmatud teabe keskseks hoidmiseks ametlikult määratud mehhanismi kaudu, mis on kehtestatud osana liidu väärtpaberite läbipaistvuskorrast (30). Põhimõtteliselt toetab EKP seda avalikustamismeetodit, kuid soovitab (31) aluseks võtta standardset andmevormi kasutava interaktiivse aruandluse, mis võimaldaks liiduülese teabe integreeritud alusel tõhusat konsolideerimist ja sellele paindlikku ligipääsu. Näiteks võiks kogu avalikustatud teave olla kättesaadav EVJA kaudu, mis oleks keskne pääs ametlikult määratud mehhanismi juurde. See kajastaks lühikeseks müügist tuleneva riski piiriülest mõju ja EVJAle ettepandud määruses ettenähtud koordineerivat rolli.

9.1.

Ettepandud määrus kehtestab teabevahetuse korra riikide pädevate asutuste ja EVJA vahel nendele pädevatele asutustele esitatud lühikeseks müügi positsioonide osas. Selles osas on EKP-l järgmised märkused (32).

9.2.

Esiteks, miinimumnõudeks peaks olema, et ettepandud teabevahetuse kord pädevate asutuste ja EVJA vahel peaks muutuma tõhusamaks ja eelkõige võimaldama EVJA-l teha taotlusi reaalajaliseks teabevahetuseks, mis on vajalik tema ülesannete tulemuslikuks teostamiseks. Pikemas perspektiivis peaks EVJA saama ettepandud määruse alusel esitatud kogu teabele automaatse ligipääsu. Seetõttu soovitab EKP, et EVJA alustaks tööd keskse liidu teabekogumismehhanismi asutamiseks, mis kohaldaks aruandeüksuste ühtset tunnuskoodi ja vähimat ühtset taksonoomiat; selline mehhanism võimaldaks paindlikku reaalajalist juurdepääsu teabele, mis on vajalik poliitika jaoks, kuid tagama saadud andmete konfidentsiaalsuse. EKP leiab, et sellise keskse mehhanismi loomine aitaks ületada piiranguid, mis paratamatult kaasnevad mikroandmete kogumitega; samuti võimaldaks see ettepandud määruse alusel kogutud teabe kasutamist koos muude kättesaadavate andmekogudega, mis vähendaks aruandeüksuste ja avalike asutuste halduskoormust (33).

9.3.

Teiseks, ettepandud määrus peaks sõnaselgelt sätestama teabevahetuse EVJA ja EKPS keskpankade vahel, et lihtsustada EKPSi funktsioonide täitmist statistiliste andmete kogumisel (34) ja finantsstabiilsuse jälgimisel ja hindamisel (35).

9.4.

Kolmandaks, ettepandud määrus peaks sätestama teabevahetuse EVJA ja ESRB vahel, et lihtsustada ESRB poolt teabe kogumist oma ülesannete täitmiseks ning finantssüsteemi arengust tulenevaid süsteemseid riske tuvastada ja prioriteete seada (36).

10.

Ettepandud määrus lubab EVJA-l lühikeseks müügi negatiivse mõju hindamisel valikulist konsulteerimist ESRBga seoses EVJA poolt eriolukordades kohaldatavate meetmetega (37). EKP soovitab (38) anda EVJA-le õiguse konsulteerida ESRBga, kui talle teatatakse riikide pädevate asutuste poolt võetud meetmetest. Selliste konsulteerimiste tõhusaks käsitlemiseks tuleks sätestada kohased ajalised piirangud (39). EKP märgib, et mis tahes ESRB-ga konsulteerimine seoses liidu lühikeseks müügi korra alusel võetud sekkumismeetmetega peab võimaldama sellises sekkumises arvesse võtta makrotasandi usaldatavusnõuete tausta. Täiendavalt märgib EKP, et Euroopa järelevalveasutused (ESA), sh EVJA, peab tegema tihedat koostööd EKPSiga ja edastama kogu teabe, mis on vajalik talle pandud ülesannete õigeaegseks täitmiseks; (40) ESRB võib ESA-lt taotleda täiendavat teavet (41). Sätted, mille alusel konsulteeriks ESMA ESRBga lühikeseks müügi sekkumiste osas võimaldaksid ESRB-l, esiteks, hinnata teabe põhjal ja õigeaegselt, kas võimaliku süsteemse riski seisukohast on vaja konkreetsel juhul täiendavat teavet, ja teiseks, vormistada need taotlused, kui on, nõuete vastavalt ja ühetaoliselt.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud ettepandud määrust muuta, on esitatud lisas koos selgitustega.