EUR-Lex Juurdepääs Euroopa Liidu õigusaktidele

Tagasi EUR-Lexi avalehele

See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.

Dokument 32006X0325(01)

Leping, — 16. märts 2006 , — Euroopa Keskpanga ja euroalaväliste liikmesriikide keskpankade vahel, millega kehtestatakse vahetuskursimehhanismi töökord majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis

ELT C 73, 25.3.2006, lk 21—27 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
bulgaariakeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 007 Lk 194 - 200
rumeeniakeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 007 Lk 194 - 200
horvaadikeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 002 Lk 142 - 148

Dokumendi õiguslik staatus Kehtivad: Seda akti on muudetud. Praegune konsolideeritud versioon: 01/02/2020

25.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 73/21


LEPING,

16. märts 2006,

Euroopa Keskpanga ja euroalaväliste liikmesriikide keskpankade vahel, millega kehtestatakse vahetuskursimehhanismi töökord majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis

(2006/C 73/08)

Euroopa Keskpank (EKP) ja 16. märtsil 2006 Euroalasse Mittekuuluvate Liikmesriikide Keskpangad (Edaspidi Euroalavälised RKPd),

arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga ja euroalaväliste liikmesriikide keskpankade 1. septembri 1998 lepingut, millega sätestatakse vahetuskursimehhanismi töökord majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (1) (edaspidi “1. septembri 1998 kokkulepe”), on muudetud kolm korda. Uus kriteerium seoses tehingupooltega, kes vastavad kõikumisvahemiku piiridel vahetult EKPga interventsioonide teostamise nõuetele, tingiks 1. septembri 1998 lepingu I lisa järjekordse muutmise. Seetõttu tuleks selguse ja läbipaistvuse huvides 1. septembri 1998 leping asendada uue lepinguga.

(2)

16. juuni 1997 resolutsiooniga (edaspidi “resolutsioon”) leppis Euroopa Ülemkogu kokku vahetuskursimehhanismi (edaspidi “ERM II”) asutamises majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi alguses 1. jaanuaril 1999.

(3)

Resolutsiooni kohaselt,

ERM II asendab Euroopa rahasüsteemi;

ühtse turu heaks toimimiseks ja investeeringute suurendamiseks, majanduskasvuks ja tööhõiveks on vaja stabiilset majanduskeskkonda, mis on seega kõikide liikmesriikide huvides; ühtset turgu ei saa ohtu seada reaalkursi ebakõladega või ülemääraste euro ja muude EL vääringute nominaalkursi kõikumistega, mis häiriks liikmesriikidevahelisi kaubavooge; täiendavalt on liikmesriikidel Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklist 124 tulenev kohustus teostada vahetuskursipoliitikat ühistes huvides;

ERM II aitab tagada, et euroalavälised liikmesriigid, kes on ERM II osapooleks (edaspidi “euroalavälised osalevad liikmesriigid”), seavad oma poliitika eesmärgiks stabiilsuse ja lähenemise ning toetab neid seeläbi eurole ülemineku tegevuses.

osalemine ERM II-s on euroalavälistele liikmesriikidele vabatahtlik; sellegipoolest eeldatakse, et liikmesriigid, kelle suhtes kehtib erand, ühinevad mehhanismiga; kui liikmesriik ei osale ERM II-s algusest peale, võib ta liituda hiljem;

ERM II ei mõjuta EKP ja euroalaväliste RKPde esmast eesmärki tagada hindade stabiilsus;

iga osaleva euroalavälise liikmesriigi vääringu osas (edaspidi “euroalaväline osalev vääring”) määratletakse keskkurss euro suhtes;

keskkurss on seotud lubatud kõikumisvahemikuga ± 15 %;

keskkursi mis tahes korrektsiooni osas tuleb tagada selle õigeaegne teostamine, et vältida olulisi ebakõlasid; seega on kõikidel keskkursi kokkuleppe osapooltel, sealhulgas EKP-l, õigus algatada keskkursi läbivaatamisega seotud konfidentsiaalne menetlus;

interventsioon kõikumisvahemiku piiridel on üldjuhul automaatne ja piiranguteta, mille puhul võimaldatakse lühiajalisemat rahastamist; EKP-l ja ERM II-s osalevatel euroalavälistel liikmesriikidel (edaspidi euroalavälised osalevad RKPd) on siiski õigus interventsioon peatada, kui see on vastuolus hindade stabiilsuse esmase eesmärgiga. Otsustamisel tuleb arvesse võtta kõiki olulisi tegureid, eelkõige stabiilsuse säilitamise vajadust ja ERM II usaldusväärset toimimist;

vahetuskursipoliitika koostööd võib täiendavalt tugevdada näiteks rangema euro ja euroalaväliste vääringute kursi suhte lubamine, kui see on kooskõlas lähenemise saavutamisega.

(4)

Interventsiooni tuleks kasutada muude poliitikameetmete, sealhulgas rahandus- ja eelarvepoliitika meetmete, toetamiseks, mis aitavad kaasa majanduse lähenemisele ja vahetuskursi stabiilsusele. Võimalik on koordineeritud interventsioon kõikumisvahemikus, mille üle otsustatakse kahepoolsel kokkuleppel EKP ja vastava euroalavälise osaleva RKP vahel ja mida teostatakse paralleelselt RKP muude kohaste poliitikameetmetega, sealhulgas intressimäärade paindlik kasutamine.

(5)

Piisavat paindlikkust tuleb võimaldada eelkõige selleks, et võtta arvesse euroalaväliste liikmesriikide majanduse lähenemise erinevat astet, kiirust ja strateegiat.

(6)

Käesolev leping ei välista kahepoolselt täiendava kõikumisvahemiku ja interventsioonikokkulepete kehtestamist euroalaväliste liikmesriikide vahel,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I.   KESKKURSID JA KÕIKUMISVAHEMIKUD

Artikkel 1

Kahepoolsed keskkursid ja interventsioonimäärad euro ja euroalaväliste osalevate vääringute vahel

1.1.

Käesoleva lepingu osapooled esitavad turule ühise teate kahepoolsete keskkursside ja nende mis tahes muutuste kohta euro ja euroalaväliste osalevate vääringute vahel, mis on kokku lepitud resolutsiooni punktis 2.3 sätestatud korras.

1.2.

Võttes arvesse resolutsiooni punktides 2.1, 2.3 ja 2.4 sätestatud korras fikseeritud kõikumisvahemikke, sätestavad EKP ja iga euroalaväline osalev RKP ühisel kokkuleppel kahepoolselt ülemise ja alumise piirmäära euro ja euroalavälise osaleva vääringu vahel, mille suhtes kohaldatakse automaatset interventsiooni. EKP ja euroalaväline osalev RKP esitavad turule ühise teate nende piirmäärade kohta ja need noteeritakse kooskõlas I lisas osutatud tavaga.

II.   INTERVENTSIOON

Artikkel 2

Üldsätted

2.1.

Üldjuhul teostatakse interventsiooni euros ja euroalavälistes osalevates vääringutes. EKP ja euroalavälised osalevad RKPd teavitavad üksteist kõikidest välisvaluutainterventsioonidest, mida kavandatakse ERM II ühismehhanismi kaitseks.

2.2.

EKP ja euroalavälised RKPd teavitavad üksteist igast muust välisvaluutainterventsioonist.

Artikkel 3

Interventsioon kõikumisvahemiku piiridel

3.1.

Interventsioon kõikumisvahemiku piiridel on üldjuhul automaatne ja piiranguteta. Siiski võivad EKP ja euroalavälised osalevad RKPd peatada automaatse interventsiooni, kui see satub vastuollu esmase eesmärgiga säilitada hindade stabiilsus.

3.2.

Interventsiooni peatamise otsustamisel võtavad EKP või euroalaväline osalev RKP arvesse muid asjakohaseid tegureid, sealhulgas ERM II usaldusväärset toimimist. EKP ja/või asjaomase euroalavälise osaleva RKP mis tahes otsuse aluseks on faktid ja tõendid ning nad võtavad arvesse ka seisukohti, mille võivad olla võtnud muud pädevad asutused. EKP ja/või asjaomane euroalaväline osalev RKP peavad muudele rahandusasutustele ja kõikide teiste euroalaväliste osalevate liikmesriikide rahandusasutustele võimalikult pikalt ette teatama mis tahes kavatsusest interventsioon peatada.

3.3.

“Makse makse vastu” menetlust kohaldatakse interventsiooni korral kõikumisvahemiku piiridel kooskõlas I lisaga.

Artikkel 4

Koordineeritud interventsioon kõikumisvahemikus

EKP ja euroalavälised osalevad liikmesriigid võivad kokku leppida koordineeritud interventsiooni teostamises kõikumisvahemikus.

Artikkel 5

Interventsioonimenetlus ja muud tehingud

5.1.

Interventsioonivaluutat emiteeriva euroalavälise RKP eelnev nõusolek tuleb saada juhul, kui Euroopa Keskpankade Süsteemi muu keskpank kavatseb kasutada seda valuutat summas, mis ületab omavahel kokkulepitud piire kogu vabatahtlikus interventsioonis kokku, sealhulgas ühepoolses interventsioonis kõikumisvahemikus.

5.2.

Euroalaväline RKP teatab EKP-le viivitamata, kui tema kasutatud euro summa ületab omavahel kokkulepitud piire kogu vabatahtlikus interventsioonis kokku, sealhulgas ühepoolses interventsioonis kõikumisvahemikus.

5.3.

Enne interventsioonist erinevate tehingute teostamist, mis hõlmavad vähemalt üht euroalavälist vääringut või eurot ja mis ületavad omavahel kokkulepitud piire, peab vastava tehingu teostamist kavandav osapool sellest eelnevalt teatama asjaomasele keskpangale/asjaomastele keskpankadele. Sellistel juhtudel lepivad asjaomased keskpangad kokku meetodi, mis minimeeriks võimalikke probleeme, näiteks võimaluse arveldada tehing osaliselt või tervikuna vahetult kahe keskpanga vahel.

III.   LÜHIAJALISEM RAHASTAMISE VÕIMALUS

Artikkel 6

Üldsätted

6.1.

Interventsiooni teostamiseks euros ja euroalavälistes osalevates vääringutes pakuvad EKP ja euroalaväline osalev RKP üksteisele lühiajalisemat krediidivõimalust. Lühiajalisema rahastamise võimaluse algne tähtaeg on kolm kuud.

6.2.

Selle võimalusega seotud rahastamistehinguid teostatakse osalevate vääringute hetkemüügi ja –ostu vormis EKP ja euroalavälise osaleva RKP vahel ning tulenevad nõuded ja kohustused on vääringustatud kreeditori vääringus. Rahastamistehingu väärtuspäev on turul interventsiooni teostamise väärtuspäev. EKP registreerib kõik selle võimaluse raames teostatud tehingud.

Artikkel 7

Kõikumisvahemiku piiridel teostava interventsiooni rahastamine

7.1.

Lühiajalisem rahastamise võimalus on üldjuhul automaatse juurdepääsuga ja osalevates vääringutes kõikumisvahemiku piiridel teostatava interventsiooni summa ei ole piiratud.

7.2.

Enne võimaluse sissenõudmist kasutab deebitor-keskpank kohaselt oma välisvaluutareservi.

7.3.

EKP ja euroalavälised osalevad RKPd võivad peatada edasise automaatse rahastamise, kui see satub vastuollu hindade stabiilsuse säilitamise esmase eesmärgiga. Edasise automaatse rahastamise peatamise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu punkti 3.2.

Artikkel 8

Kõikumisvahemikus teostatava interventsiooni rahastamine

Interventsiooni teostamiseks kõikumisvahemikus võib lühiajalisemat rahastamise võimalust kasutada interventsioonivääringut emiteeriva keskpanga nõusolekul järgmistel tingimustel:

a)

deebitor-keskpangale võimaldatud rahastamise kogusumma ei ületa selle keskpanga suhtes II lisas kehtestatud ülemmäära;

b)

enne võimaluse sissenõudmist kasutab deebitor-keskpank kohaselt oma välisvaluutareservi.

Artikkel 9

Tasustamine

9.1.

Lühiajalisema rahastamise saldo jääk tasustatakse esmase rahastamise tehingu teostamise päeval kehtinud kreeditori valuuta siseriikliku kolmekuulise rahaturu vahetuskursi järgi või, uuendamise korral käesoleva kokkuleppe artiklite 10 või 11 alusel, kaks pangapäeva enne uuendatava esmase finantseerimistoimingu tegemise kuupäeva kreeditori valuuta siseriikliku kolmekuulise rahaturu vahetuskursi järgi.

9.2.

Kogunenud intress makstakse kreeditori vääringus võimaluse algse tähtaja lõppemisel või deebitori saldo varasema sulgemise päeval. Kui võimalust uuendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 10 ja 11, kapitaliseeritakse intress iga kolmekuulise perioodi lõpus ja makstakse deebitori saldo lõplikul sulgemisel.

9.3.

Käesoleva lepingu punkti 9.1 kohaldamiseks teatavad kõik euroalavälised osalevad RKPd EKP-le oma siseriikliku kolmekuulise rahaturu vahetuskursi. EKP kasutab siseriikliku kolmekuulise rahaturu euro vahetuskurssi ja teatab sellest euroalavälistele osalevatele RKPdele.

Artikkel 10

Automaatne uuendamine

Deebitor-keskpanga taotlusel võib rahastamistehingu algset tähtaega pikendada kolme kuu võrra.

Kohaldada tuleb järgmist:

a)

algset tähtaega võib pikendada automaatselt mitte rohkem kui kolme kuu võrra ja üks kord;

b)

käesoleva artikli kohaldamise tulemus tekkiva võla kogusumma ei või mis tahes ajahetkel ületada deebitor-keskpanga suhtes II lisas kehtestatud ülemmäära.

Artikkel 11

Uuendamine vastastikusel kokkuleppel

11.1.

II lisas sätestatud ülemmäära ületavat võlga võib pikendada üks kord kolme kuu võrra kreeditor-keskpanga nõusolekul.

11.2.

Võlga, mida on üks kord automaatselt pikendatud kolme kuu võrra, võib teist korda pikendada veel kolme kuu võrra kreeditor-keskpanga nõusolekul.

Artikkel 12

Ennetähtaegne tagasimakse

Võlga käesoleva lepingu artiklite 6, 10 ja 11 alusel võib tasuda mis tahes ajal ennetähtaegselt deebitor-keskpanga taotlusel.

Artikkel 13

Vastastikuste nõuete ja kohustuste tasaarveldus

Vastastikused nõuded ja kohustused EKP ja euroalavälise osaleva RKP vahel, mis tulenevad käesoleva lepingu artiklites 6 ja 12 sätestatud tehingute teostamisest, võib tasaarveldada asjaomaste poolte kokkuleppel.

Artikkel 14

Arveldamise vahendid

14.1.

Rahastamistehingu tähtpäeva saabumisel või ennetähtaegse tagasimakse puhul arveldatakse üldjuhul vahendites, mis on kreeditori vääringus.

14.2.

Käesolev säte ei piira muud arveldamise vormi, milles kreeditor- ja deebitor-keskpangad on kokku leppinud.

IV.   LÄHEM VAHETUSKURSIKOOSTÖÖ

Artikkel 15

Lähem vahetuskursikoostöö

15.1.

Vahetuskursipoliitika koostööd euroalaväliste osalevate RKPde ja EKP vahel võib tugevdada eelkõige rangema vahetuskursi kaudu, milles võidakse üksikjuhtude kaupa kokku leppida huvitatud euroalavälise osaleva liikmesriigi algatusel.

15.2.

Üksikjuhtude kaupa võib asjaomase euroalavälise osaleva liikmesriigi taotlusel ametlikult kokku lepitud standardkõikumisvahemikke kitsendada resolutsiooni punktis 2.4 sätestatud korras ning seda toetada üldjuhul automaatse interventsiooniga ja rahastamisega.

15.3.

EKP ja euroalaväline osalev RKP võivad kehtestada ka muid rangemaid mitteametlikke vahetuskursikokkuleppeid.

V.   SÜSTEEMI TOIMIMISE JÄRELEVALVE

Artikkel 16

EKP üldnõukogu ülesanded

16.1.

EKP üldnõukogu teostab ERM II toimimise üle järelevalvet ja on rahandus- ja vahetuskursipoliitika ning käesolevas lepingus sätestatud interventsiooni ja rahastamise mehhanismi haldamise foorumiks. Ta teostab pidevat ranget järelevalvet kõikide euroalaväliste osalevate vääringute ja euro kahepoolsete vahetuskursside järgimise üle.

16.2.

Saadud kogemusi arvesse võttes, kontrollib EKP üldnõukogu regulaarselt käesoleva lepingu toimimist.

Artikkel 17

Keskkursside muutmine ja osalemine kitsamates kõikumisvahemikes

17.1.

Resolutsiooni punkti 2.3 kohaselt sõlmitud kahepoolse lepingu kõik pooled, sealhulgas EKP, võivad algatada konfidentsiaalse menetluse keskkursside muutmiseks.

17.2.

Juhul kui ametlikult on kokku lepitud standardkõikumisvahemikust kitsamas kõikumisvahemikus, võivad resolutsiooni punkti 2.4 kohaselt vastuvõetud ühise otsuse pooled, sealhulgas EKP, algatada konfidentsiaalse menetluse vastava vääringu kitsamas kõikumisvahemikus osalemise kohasuse läbivaatamise osas.

VI.   MITTEOSALEMINE

Artikkel 18

Kohaldamine

Käesoleva lepingu artiklite 1, 2.1, 3, 4, 6 kuni 15 ja17 sätteid ei kohaldata euroalaväliste RKPde suhtes, kes ei osale ERM II-s.

Artikkel 19

Koostöö kooskõlastamisel

ERM II-s mitteosalevad euroalavälised RKPd teevad EKPga ja osalevate euroalaväliste RKPdega koostööd kooskõlastamisel ja/või muul teabevahetusel, mis on vajalik ERM II nõuetekohaseks toimimiseks.

VII.   LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Lõppsätted

20.1.

Käesolev leping jõustub 1. aprillil 2006.

20.2.

1. septembri 1998 leping tunnistatakse kehtetuks alates 1. aprillist 2006. Viiteid kehtetuks tunnistatud lepingule tuleb lugeda viideteks käesolevale lepingule.

20.3.

Käesolev leping koostatakse inglise keeles ja pooled allkirjastavad selle nõuetekohaselt. EKP peab säilitama kokkuleppe originaali ja saatma selle kinnitatud ärakirja kõikidele euroala ja euroalavälistele RKPdele. Leping tõlgitakse kõikidesse teistesse ühenduse ametlikesse keeltesse ja avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Frankfurt Maini ääres, 16. märts 2006

Euroopa Keskpanga nimel

Järgmiste keskpankade nimel

Česká národní banka

Danmarks Nationalbank

Eesti Pank

Central Bank of Cyprus

Latvijas Banka

Lietuvos bankas

Magyar Nemzeti Bank

Central Bank of Malta

Narodowy Bank Polski

Banka Slovenije

Národná banka Slovenska

Sveriges Riksbank

The Bank of England


(1)  EÜT C 345, 13.11.1998, lk 6. Lepingut on viimati muudetud 16. septembri 2004 lepinguga (ELT C 281, 18.11.2004, lk 3).


I LISA

ERM II-s OSALEVATE VÄÄRINGUTE NOTEERIMISE TAVA JA “MAKSE MAKSE VASTU” MENETLUS INTERVENTSIOONI KORRAL KÕIKUMISVAHEMIKU PIIRIDEL

A.   Noteerimise tava

Kõikide ERM II-s osalevate euroalaväliste liikmesriikide vääringute vahetuskurssi kahepoolse keskkursi suhtes noteeritakse euros, mis on baasvaluuta. Vahetuskurssi väljendatakse E1 väärtusena kasutades kõikide vääringute jaoks kuut tüvenumbrit.

Samasugune tava kehtib ülemiste ja alumiste interventsiooni piirmäärade noteerimisel euro ja ERM II-s osalevate euroalaväliste liikmesriikide vääringute vahel. Interventsiooni piirmäärad määratletakse liites kokkulepitud protsendina väljendatud kõikumisvahemiku kahepoolsetele keskkurssidele (või lahutades kahepoolsetest keskkurssidest). Selle tulemusena saadavad piirmäärad ümardatakse kuue tüvenumbrini.

B.   “Makse makse vastu” menetlus

“Makse makse vastu” menetlust kohaldavad nii EKP kui ka euroala RKPd interventsiooni korral kõikumisvahemiku piiridel. ERM II-s osalevad euroalavälised RKPd kohaldavad “makse makse vastu” menetlust siis, kui nad tegutsevad euroala RKPde või EKP korrespondentidena kooskõlas käesoleva lisaga; ERM II-s osalevad euroalavälised RKPd võivad omal äranägemisel kõikumisvahemiku piiridel teostatava interventsiooni suhtes kasutada samasugust “makse makse vastu” menetlust nagu vastavad RKPd nende nimel.

i)   Üldpõhimõtted

“Makse makse vastu” menetlust kohaldatakse siis, kui ERM II interventsiooni kõikumisvahemiku piiridel teostatakse euro ja ERM II-s osalevate euroalaväliste liikmesriikide vääringute vahel.

ERM II kõikumisvahemiku piiridel interventsiooni teostamise tingimustele vastamiseks peab osapooltel olema asjaomases RKP-s konto. Samuti peab osapooltel olema SWIFT aadress ja/või tuleb asjaomase RKP või EKPga vahetada autenditud teleksikoode.

ERM II kõikumisvahemiku piiridel interventsiooni teostamise tingimustele vastavad osapooled võivad interventsiooni teostada vahetult EKPga, kui nad vastavad EKPga valuutavahetustehingute teostamise tingimustele 3. veebruari 2000 suunise EKP/2000/1 tähenduses (mis käsitleb riikide keskpankade teostatavat Euroopa Keskpanga välisvaluutareservide haldamist ja Euroopa Keskpanga välisvaluutareservidega tehtavate tehingute õigusdokumente) (1)

ERM II-s osalevad euroalavälised RKPd tegutsevad euroala RKPde ja EKP korrespondentidena.

Interventsiooni korral kõikumisvahemiku piiridel teostavad EKP või asjaomane RKP oma makse tehingu eest ainult pärast korrespondendilt teate saamist, et vastav summa on tema kontole krediteeritud. Osapooled peavad maksma nõuetekohase aja jooksul, et RKPd ja EKP saaksid täita oma vastavat maksekohustust. Seetõttu peavad osapooled maksma enne määratletud tähtaega.

ii)   Osapooltelt vahendite saamise tähtaeg

Interventsiooni osapooled maksavad interventsiooni summa hiljemalt kell 13:00 EKP (Kesk-Euroopa aeg) aja järgi väärtuspäeval.


(1)  EÜT L 207, 17.8.2000, lk 24. Suunist on viimati muudetud suunisega EKP/2005/15 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 33).


II LISA

KESKPANKADE LEPINGU ARTIKLITES 8, 10 JA 11 OSUTATUD LÜHIAJALISEMA RAHASTAMISE VÕIMALUSTE ÜLEMMÄÄRAD

kehtivad alates 1. maist 2004

(miljonites eurodes)

Käesoleva lepingu pooleks olevad keskpangad

Ülemmäärad (1)

Česká národní banka

700

Danmarks Nationalbank

730

Eesti Pank

300

Central Bank of Cyprus

290

Latvijas Banka

340

Lietuvos bankas

390

Magyar Nemzeti Bank

680

Bank Centrali ta' Malta/the Central Bank of Malta

270

Narodowy Bank Polski

1 830

Banka Slovenije

350

Národná banka Slovenska

470

Sveriges Riksbank

990

Bank of England

4 660

Euroopa Keskpank

puudub


Euroala RKPd

Ülemmäärad

Nationale Bank van Belgiė/Banque Nationale de Belgique

puudub

Deutsche Bundesbank

puudub

Bank of Greece

puudub

Banco de España

puudub

Banque de France

puudub

Central Bank and Financial Services Authority of Ireland

puudub

Banca d'Italia

puudub

Banque centrale du Luxembourg

puudub

De Nederlandsche Bank

puudub

Oesterreichische Nationalbank

puudub

Banco de Portugal

puudub

Suomen Pankki

puudub


(1)  Osutatud summad on ERM II-s mitteosalevate keskpankade osas tinglikud.


Üles